Soojuspumba kompressor

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Asi lõppes ülimalt positiivselt. Muidugi ei kulgenud kõik nii libedalt ja positiivselt kuigi teooria ja lähtekohad olid õiged.
Kõik sai alguse ühest Minsk külmkapist, mis töötas aga lagunes kest laiali. Lõikasin kapi juppideks, ostsin poest 2 meetrit vasktoru, ühest sai külm ots, teisest soe ning lasin gaasigrilli propaani sinna sisse. Käivitasin ja juba minuti pärast tõmbas üks toru jääkülmaks ja teine läks üsna kuumaks. Lühidalt asi töötas aeg oli asuda korraliku versiooni kallale. Sellest sai hilisem täiteseade aka sama asi millega soojuspumba tegelased pumpa täidavad.
Iseehitatud maasoojuspumba jaoks on vaja töötavat kompressorit ja 2 kontuuri jaoks soojusvahetit. Kuna sain ürgvana kuid korras konditsioneeri (õhk-õhk) siis selle siseosa soojusvahetist saigi külma otsa soojusvaheti, mille uputasin vette. Ühendustorud tuli uued teha. Kuna drenaaskaevus jookseb 24/7 põhjavesi siis paningi soojuspumba selle kõrvale ja ehitasi veel juurde sooja otsa soojusvaheti. Algne plaan oli vasktoru kerida tavalisse veeboilerisse aga rahvas hirmutas vask-teras üleminekuga ära ning selle asemel tõmbasin vasktoru alupex toru sisse (igati teostatava aga peab oskama õigeid liitmikke valida et otsastus sobiks). Kuid kontuuri pikkuste arvutamise jaoks oli vaja teada rõhke ja mõningaid kompressori töö parameetreid. Asusin siit foorumist otsima iniomesi kes oskaksid öelda mõnedki numbrid. Ma olin üllatunud kui kiivalt hoitakse seda saladust. Jämedalt öeldes sain lõpuks esimese numbri teada inkvisitsiooni meetodeid kasutades, mistõttu tegin nalja, et mulle tuleks ka see koonusekujuline silmaaukudega müts hankida. Poest juppe ostes tahtsin lisana saada mõnd konsultatsiooni juttu, et milline jupp parem oleks aga müügimeestel suu lukus. Ausõna võttis sõnatuks selline äärmiselt külm suhtumine kõige lihtsamasse küsimusse. Hiljem olin targem, poes ei öelnud et plaanin iseehitatud soojuspumbale juppe osta ja oh imet palju paremini läks ost-müük. Kuid ega ülikooliga suheldes paremini ei läinud. Soovisin arvutada kontuuri rõhukadu ja takistust kuid õppejõud ütles et see on "nii lihtne" aga näe, tema arvutusi ootan tänaseni.
Kahjuks andmete puudulikkuse tõttu sai kontuuri takistus esimese variandi jaoks arvutatud valesti - takkajärgi said mõlemad kontuurid liiga pikad. Kuigi kokkupannes pump hakkas tööle oli sel väike viga küljes - ei olnud võimsust. Ka sai kontuur liigselt täidetud gaasiga ja siis jooksis pump kinni (tühjemaks lastes sai tööle tagasi).
Kahtlus tekkiski et soojusvahetitel on rõhukadu liiga suur. Seepärast sai järgmise küttehooaja lõpus pump jälle algosadeks tagasi lammutatud ja nüüd kasutasin toru pikkuste arvutamiseks tagasiarvutamist - mõõtsin ärajäänud soojusvaheti pikkused paelaga ära, leidsin võimaliku takistuse ja nüüd arvutasin uue soojuskontuuri samale takistusele. Põhjus oli selles et enne oli mul 8mm toru kuid soojusvahetil oli 2 10 mm toru paraleelselt. Toru tuli nüüd 10 mm toru ja sai sellele tehtud uus soojusvaheti. Ka varasemast kogemusest oli tõsine probleem lekkivate pressliitmikutega siis nüüd sai maksimumis kasutatud jooteliitmikuid. Ma ise joota ei oska, seega kujunes tõsiseks katsumuseks leida inimene kes joodaks 6 liitmiku. Seekord ei aidanud isegi mitte inkvisistsioon - ükski soojuspumba mees polnud nõus liitmike jootma. Lõpuks ulatas abikäe üks autoremondi töökoda, kes jootis ära. Kuid kokkupannes seekord tekkis probleem survega - kuskil oli leke. Otsisn kuid leket tulutult taga no läheb üliaeglaselt tühjaks aga läheb - seebiveega on kõik korras aga siiski leke on. Tekkis idee osta poest propaani lekkeandur kui äkki üks maaagaasi mees pakkus metaani oma. Ta küll ei teadnud et kas see propaani tuvastab aga hiljem selgus et tuvastab. Ja kohe oli leke leitud - ühel pressliitmiku mutril oli mõra sees.
Edasi sai pump täidetud töösurveni ning hakkaski tööle. 3 tunniga tõmbas rõngaga kaevu täisjäässe - sooja tuli mühinal. Kiirkorras sai solgipump toodud ning see kaugemast kaevust vett sinna soojusvahetile peale pumpama pandud. Nüüd sai soojuspumpa kasutada Seejuures hulpis soojusvaheti jäätükkide keskel.
Soojuspump töötas suurepäraselt kogu talve küttehooaja, ka suurte külmadega.

Kui keegi plaanib teha siis mõned näpunäited. Pressliitmikute tegemiseks on vaja koonuse pressijat. Soojuspumba meestelt ma seda ei saanud, kuid õnneks autotöökodades on sama seade olemas pidurivoolikute tegemiseks. Ma laenasin sealt. Kompressor tuleb hankida koos drosseliga. Hädaga saab küll kraanist selle teha aga mis on õige säte ja kui stabiilne see on? Poes seda lihtsat seadet polnud saada. Soojusvaheti saab lihtsalt teha - lükates 20 mm alupex toru sisse 10 mm vasktoru. Kui osta kavalalt 20 mm liitmik ja õige vaskliitmik (keermed) siis saab veekindla ülemineku ülilihtsalt teha. Soojuspumba juures on tõeline peavalu igasugune liitmik. Kuid kõige hullem on täitmine. Nimelt need tüüptäitmisvoolikud on kiirliitmikutega aga seda ära keerates lendab gaasi näkku nii mis mühiseb. Soojuspumba mehed oskavad, mina mitte. Lõpuks lahendasin selle et panin 6 mm kraani vahele.
Teooria on lihtne x meetrit vasktorus jookseb külm gaas, siis on kompressor siis on y meetrit sooja gaasi toru (soojusvaheti sees) siis on drossel (kas tööstuslik või kapillaartoru või kraan) ja siis algab külma otsa toru. Täitegaasiks soovitan muidugi kompressori gaasi aga kuna freooni enam ei anta siis ainuvõimalus on selle asemel kasutada propaani. R410 jt. tänapäevaseid külmaaine gaase saab laenutada sealtsamast kus soojuspumba juppe müüakse (va. freoon). Igal juhul enne käivitamist tuleb teha kas survetest või muu lekete tuvastamiseks. Muidu jookseb töös oleva ajaga pump nädala või kuuga tühjaks. Seebiveega saab avastada suuri lekkeid, kuid mitte väikseid. Soojuspumba automaatikaks piisab tavalisest kütteautomaatikast.
meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 410
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 11 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas meelis11 »

Oskad sa ka mingeid ligikaudseid küttevõimsuseid ja COPe öelda sellele isetehtud pumbale?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

COP-i mitte sest kuigi elektriosa saaks lihtsalt mõõta siis soojusosa nii lihtsalt mitte. Pole mõtet ilustatud oletustega tegeleda kui lihtsalt ei tea. Oletada võib, et kuskil 3 kandis see COP oli.
Küttevõimsust oli kuskil 4-8 kW peal, kompressor oli võimsamat sorti 1 faasiline.
Küll aga jagan soovijatele näpunäiteid kuidas ise ehitada. Siiski peab arvestama, et kompressor peaks olema ON/OFF sest inverteri juhtimisele ei pääse ligi. Vabalt saab ka õhksoojuspumbast teha õhk-vesi soojuspumba, see on eriti lihtne, kuna vaja olemasolev ühendustoru alupex torusse toppida (siin on oht jällegi inverteritega - nende automaatika võib aru saada ning mitte toimida).
Aga kui keegi soovib külmkapi kompressorist samut SP-d teha siis selle peamine miinus on liiga pisike võimsus. Saab vaid tarbevett boileris soojaks teha (flantsi vask-teras ülemineku vastupidavuse eest ma vastutust ei võta).
plb
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 239
Liitunud: 01 Jaan 2016, 11:44
Asukoht: Vlj
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas plb »

Hmm, mul õhk-õhk suurema aja aastast seisab (praegu küll jahutab).
Palju Su projektis y väärtus on?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kuuma otsa pikkus tuli 6 meetrit 10 mm toru.
Külaline
külaline

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tubli töö! :good:
valaskalakene
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 199
Liitunud: 10 Nov 2008, 11:22
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 6 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas valaskalakene »

Thermia Eko Classic 155 maasoojuspump. Copelandi kompressor (ilmselt) lõpetas koostöö.
Tegemist on seadmega aastast 2001 - oskab keegi kiirelt öelda, kas kompressori vahetuse peale on üldse mõtet mõelda? Mis see orienteeruv kulu võiks olla?
Ise teha ei oska, nii et kui, siis oleks vaja komplektset lahendust...
Kompressori täpse margi saan vast ka aga mõne aja pärast, seda tean et on 3-faasiline.
Asub Tartu läheduses.
Manused
DSC_0030_1.JPG
Viimati muutis valaskalakene, 19 Okt 2022, 14:23, muudetud 1 kord kokku.
Walter2
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 442
Liitunud: 11 Juun 2016, 21:54
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas Walter2 »

Kui see on IVT pumpadega analoogne siis mul joonistati Copelandi vahetuseks jm. kaasnevate tööde eelarveks ca. 6500 eur kolm aastat tagasi.. Seega täiesti mõttetu. Need kompressorid on-off pumpadel lõpevad otsa seepärast, et külmaaine hakkab vaikselt välja lekkima, seda ei tuvasta ükski andur (miskipärast), kompressori töötemp. tõuseb pidevalt ning lõpuks ta sisse kärssabki.
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1001
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Soojuspumba kompressor

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

valaskalakene kirjutas: 19 Okt 2022, 14:02 Thermia Eko Classic 155 maasoojuspump. Copelandi kompressor (ilmselt) lõpetas koostöö.
Tegemist on seadmega aastast 2001 - oskab keegi kiirelt öelda, kas kompressori vahetuse peale on üldse mõtet mõelda? Mis see orienteeruv kulu võiks olla?
Ise teha ei oska, nii et kui, siis oleks vaja komplektset lahendust...
Kompressori täpse margi saan vast ka aga mõne aja pärast, seda tean et on 3-faasiline.
Ei ole mõtet vahetada.
Vana kompressor kestis 21 aastat. Parem on mingi uus seade vaadata.
Remont võib maksta ca 1,5..2 tuh kuid arvestades kogu seadme kulumist 20 a jooksul siis sellel pole mõtet.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Vasta