Maakütte puuraugu hind?

[Külaline]

Eesti kaardil on näha sügavusel 250 m t ca 11...12 C seega soojuspumbale päris head tingimused.
Huvitav on aga see et isegi maa on sügavuses soojem just Narva ümbruses.......
Soojuspuuraukude sügavus on tavaliselt 150...200 m aga võib ka puurida rohkem ja väiksema sügavusega auke.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/. ... kaevud.pdf
http://www.envir.ee/orb.aw/class.../Soo ... ne2012.pdf

Eestis on geoloogiliste uuringute jaoks tehtud ca 500 m sügavusi puurauke kuid need ei ole kasutusel soojuse tootmiseks.

Sellisel juhul tuleb pumba cop päris hea. Kas see temp kevadeks langeba ka nii sügaval?

[Coolhouse]

See soojus on salvestunud aastakümnete jooksul ja iseenesest muutub vähe.
Teine asi on kui asuda seda soojust kasutama. Nagu tavalises maakontuuriski ei saa võtta maapinnast suvalist soojushulka nii ka soojuspuuraugu puhul. Selleks et tagada soojuspuuraugu taastumine sügiseseks uueks kütteperioodiks on mudelarvutuse programmid. Vastavad mudelid on väljatöötatud Rootsi ja Saksamaa teadlaste poolt 20 aastat tagasi ja tänapäeval täiustatakse nende mudelite ja täiendavate katsete alusel nt Saksamaa standardit VDI 4640 soojuspuuraukude gruppide ja väljade osas nt 300 puurauku samas süsteemis.
Puuraugu soojuse taastumist kinnitavad ka Eesti teadlaste aruanded.
Aga.....Puuraugu temperatuuri saab ka ise tõsta kui pumbata suvist soojust puurauku.

[onusnooker]

Suhteliselt vana teema kuid kas tänaseks on keegi nende soojuspuuraukudega rohkem kokku puutunud vbl ka paigaldanud, lasknud paigaldada oma krundile?
Huvitav kui palju efektiivsem see siis on, kui palju parem õhk-vesi pumba süsteemist?

Kust seda tabelit näeks maasoojuse kraadidega, eespool olevad lingid enam ei toimi...
Esmapilgul mõeldes suvist soojust puuravasse ajada poleks ju ka paha idee, päikese kollektorite läbi?

[Coolhouse]

Projekteeritud on juba ka avaliku kasutusega hooneid. Nt Arvo Pärdi Keskus. Kuidas need projektid valmivad saab näha.
Erinevus õhk-vesi soojuspumbast ja ka horisontaalkontuuriga maasoojuspumbast on investeeringus ehk pigem suutlikuses investeerida. Kui on seline suurem vaba raha või madala protsendiga laenu võimalus siis tasuks kindlasti maasoojuspuuraugud rajada. Kui likviidsus on väike siis tuleks kasulikum mingi odavam lahendus.

Soojuspuuraugud on võimalik mudelarvutuse teel arvutada st facebook,twitter,ehitusfoorum ei anna õiget vastust. Tegemist on tegelikult "tuima" matemaatika,füüsika ja geoloogiaga, mis annab ka tulemuse.

Nii palju kui olen küsinud siis ei ole keegi saanud keelavat vastust soojuspuuraukude rajamiseks. Muidugi on kohti kuhu neid ei saa rajada.

Kasu, ehk kasuteguri jutt on siin foorumis igivana ja algtõde on et:
-mida väiksem maja seda vähem kulub raha kütmiseks
-mida paremini soojustatud maja seda vähem raha kulub puuraukudele
-kindlasti põrandaküte sest nii on COP parem
-Nagu ka horisontaalkontuuriga, mida pikem kontuur, seda parem COP
-Ühes puuraugus topeltkontuur=10% parem tulemus
-parem , kuid veidi kallim paigaldus=jälle mõni % kasulikum

Ehk see on ikka väga erinev, kas ühendada lihtsalt vana küttesüsteemiga õhk-vesi soojuspump või teha ka tuleviku nõuetele vastav maasoojusküte.

[onusnooker]

Mul vana küttesüsteem ainult õhk-õhk pump ja õhkkütte kamin, betoon põrandad 1K ja 2K puitlaagidel põrand veel tegemata. Seega ühendada pole veel paraku midagi, ainult suures mahus ehitada ja 1K betooniga midagi ringi teha, välja lõhkuda või nt Floore plaatidega katta, radikaid näha ei soovi. Kuna betoonil armatuurvõrk sees siis jäävad ikka "mingid" plaadid.

Siseseade Bosch maaküttel ikka enamvähem samas hinnas kui õhk-vesi seade

Kus kes võiks arvutada puuraukkütte ja õhk-vesi kütte hinnavahet, st kui kiiresti see puurauk ennast hiljem kütmisel ära tasub?

[kütja2]

Õhk-Vesi vs Maaküte puhul tasub kaalumist ka see,et esimene neist tekitab ka müra õue. Elades naabritest ja maanteemürast kaugemal ei soovik küll mingit lisa müraallikat endale hoovi.

[Külaline]

Jällegi, kui on hea soojustusega maja, siis on küttekulu juba otsese elektriga suteliselt väike ja ükski soojuspump ei tasu end ära varem kui nii pika aja jooksul, et hakkab juba varsti vedru välja viskama.

[Coolhouse]

Kus kes võiks arvutada puuraukkütte ja õhk-vesi kütte hinnavahet, st kui kiiresti see puurauk ennast hiljem kütmisel ära tasub?

Tehase andmetel on maapinda pistetud plastiktoru eluiga 50 aastat.
Ehk kas see arvutus peaks olema 50 aasta energia kulu, investeeringu kallinemise ja seadmete amordi kohta?
Paraku ei suuda keegi nii pika aja peale midagi ette ennustada. Seega pead ikka ise otsustama.

PS ega see on ka õige et võib otse elektriga kütta. Kõik on suhteline

[Külaline]

Kui paljud inimesed elavad 50 aastat ühes kohas?

[Coolhouse]

Kui on mingi konkreetne asi siis saab seda ka otse küsida.
Ega seal majas ei pea päevagi elama. Lihtsalt tühi krunt maksab mingi raha, krunt koos majaga suurema raha ja maja ning soojuspuuraukudega kindlasti rohkem kui ilma puuraukudeta.

Otse elektriga kütmine paneb ka siiski natuke muigama.
Näide aastast 2017. Maja-uus, 100 m2, villa 20cm, peno 10cm. Ehitajad sees toimetamas, elektriga kütmas. Kuu arve üle 300.- eur. Ma ei usu et kuigi palju inimesi teeks paksemad seined, mingid imeaknad jne. Ehk paraku jääb see otse elekter rohkem teooria valda.

[onusnooker]

No mul praegu ainult 1 korrus kus elamine toimub ca 90m2 selle kütte arved õhk-õhk pumbaga ja koos üldelektriga talvel ca 45-65€ kuu,kuigi jp eks iga päev õhtuti sai ikka kaminat ka lisaks lastud ja eks seal sees ka 9kw sauna kerise elekter ka vähemalt kord.

Eks seda võrdlust on raske leida puuraugu ja õhk-vesi kohta. Täna ma ei tea ühtegi kellel oleks puurauk. Maakütet ja õhk-vesi aga küll. Pean leidma kellel on puurauk, et vähe lisainfot saada, siis vast saaks edasi mõelda õhk-vesi VS puurauk. See müra eriti ei häiri, õhk-õhk ka väljas kast a seal 1 tiivik, õhk-vesil vist 2 tiivikut. Naabriga ei ole sel teemal suhelnud, kas teda mu seadme 1 tiivik on häirinud v mitte.

[Urmas]

Naabriga ei ole sel teemal suhelnud, kas teda mu seadme 1 tiivik on häirinud v mitte.

Ole mureta, kui tiivik hakkab naabrit häirima, tuleb ta sinuga ise suhtlema.

[Külaline]

Kas me räägime 300 eur puhu, kogu elektriarvest või kütmisele kulunud osast? Kui kütmist eraldi mõõta polnud võimalik, siis mõttetu näide. Ehitajad loomulikult mõnuga kasutavad igasuguseid elektrilisi tööriistu ja seadmeid.

[JyriPaike]

Suhteliselt vana teema kuid kas tänaseks on keegi nende soojuspuuraukudega rohkem kokku puutunud vbl ka paigaldanud, lasknud paigaldada oma krundile?
Huvitav kui palju efektiivsem see siis on, kui palju parem õhk-vesi pumba süsteemist?

Kust seda tabelit näeks maasoojuse kraadidega, eespool olevad lingid enam ei toimi...
Esmapilgul mõeldes suvist soojust puuravasse ajada poleks ju ka paha idee, päikese kollektorite läbi?

---------------------------------------
Väga põhjalik dokument "Juhend väikeelamute projekteerijale,ehitajale ja tellijale", autorid Targo Kalamees
Teet Tark on koostatud juba 2012 aastal ja sealt võiks tuua mõned arvud:
Põrandakütte korral on maasoojuspumba aasta keskmine soojustegur suurusjärgus 3,5 ja sooja
tarbevee valmistamiseks 2,7.
Näiteks kui õhk-vesi-tüüpi soojuspump toodab soojust põrandaküttele, on keskmine soojustegur välisõhu temperatuuri+ 2 oC juures suurusjärgus 2,7 ja temperatuuri –7 oC juures 2,1, sooja tarbevee tootmiseks
suurusjärgus 2,3.
Päikesekollektorite kavandamisel väikeelamu sooja tarbevee saamiseks võib esialgses
lähenduses lähtuda järgmistest ligikaudsetest näitajatest:
• ühe elaniku kohta on vaja 1,5…2 m2 päikesekollektori pinda;
• ühe elaniku kohta on vaja ca 80…100 l akumulatsioonipaagi mahtu.
Näiteks 4 inimese väikeelamu soojavee tarbeks oleks vaja õigesti paigaldatud kollektorit
ligikaudu 6…8 m2 ja akumulatsioonipaagi maht peaks olema ≈320..400 l.
Näiteks kui hoone katusele paigalda 35 m2 PV-paneele, on toodetav maksimaalne
elektrivõimsus suurusjärgus 4 kW ja aastas saadav elektri ca 4 MWh.
Tartumaal on seni tehtud mõõtmised (Alpha-innoTec’ i 12kW soojuspump 180 L boileriga, kollektor 2x 350 m, koos päikesekütte toetusega) mis üldjoontes on kooskõlas ülaltooduga viewtopic.php?f=9&t=57168&start=125

[rokikas]

-mida väiksem maja seda vähem kulub raha kütmiseks
-mida paremini soojustatud maja seda vähem raha kulub puuraukudele

tuleviku nõuetele vastav maasoojusküte.

Ehk et mida väiksem soojavajadus, olgu siis maja väiksuse või väga hea soojapidavuse tõttu, seda ebamõistlikum on kalleid puurauke rajada!
Millistele "tuleviku nõuetele" vastab maaküte paremini kui teised kütteliigid?

Otse elektriga kütmine paneb ka siiski natuke muigama.
Näide aastast 2017. Maja-uus, 100 m2, villa 20cm, peno 10cm. Ehitajad sees toimetamas, elektriga kütmas. Kuu arve üle 300.- eur. Ma ei usu et kuigi palju inimesi teeks paksemad seined, mingid imeaknad jne. Ehk paraku jääb see otse elekter rohkem teooria valda.

Kas väidad et taolise suurusega ja sellise soojustusega majas elades ongi kuu küttearved sellised kui elektriga kütta? Või mis oli selle näite mõte?

[Coolhouse]

Kirjutatu mõte on endiselt sama nagu 10 aastat tagasi. Inimesed on liialt kinni oma tõekspidamistes. Ehk kui arvatakse et mingi asi on kallis siis see on nii ja peabki nii olema.
On igaühe enda asi millise küttesüsteemi ta rajab või rajamata jätab.
Kuna asume Euroopa jõukuse edetabelis ... kohal siis on oluliseks ja peamiseks teguriks seadme ostuhind.
Ok, oletame et nt soojuspuuraugud on üle mõistuse kallid kuid samas on nad Skandinaavias väga levinud ja teemaga tegelevad ... ka eestlased kui puurijad.

Olgem ausad, minule on see küttefoorum igav. Osalen juba 9 aastat ka Soome analoogses soojuspumpade foorumis. Vahe on nagu öö ja päev, esitatakse tehniisi küsimusi ja tehakse põhjalikku uurimistööd seadmete ostmiseks. Ja lõpuks see asi ka toimub.
Meil on tase umbes 7..8 klassi tasemel ja peamine jutt on algtõdedest. Seetõttu olen üritanud ka võimalikult lihtsalt selgitada.

Ebamõistlik on kalleid puurauke rajada- on keegi üldse küsinud kui kallis 0 energia lähedase maja puurauk on?

Tuleviku nõuete osas ongi peetud silmas 0 energia lähedasi maju. Selle maja energiabilanss on 0 lähedane, mitte seinas ei ole üks väike elektriradikas. Kuna sellisel majal on soojuspump vältimatu siis peab see soojuspump olema võimalikult efektiivne ehk puuraukudega. Sellega lisandub ka energia salvestamise võimalus ja vabajahutuse võimalus.
Nii palju(vähe) kui mina olen 2020 kehtima hakkavaid uute majade ehitamise nõudeid uurinud siis ei ole ilma efektiivse soojuspumbata nõuete täitmine reaalne.

Näide, mis puudutas ehitajate poolt peamiselt maja kütmiseks kulutatud elektrienergiat:
Olgu 100m2 maja kuu tarbimine õhk-vesi soojuspumbaga 100.- eur siis inimese poolt otse elektriga küttes on see nt 200.- eur. Keegi ei märkagi kui aastaga on 700.-..800.- eur kadunud.
Lihtne õhk-vesi soojuspump maksab suurusjärgus 3000.-eur......aga selleks et igapäevaselt hoopiski teiste asjadega tegelev inimene sellest aru saaks läheb aastaid.

[Külaline]

Kirjutatu mõte on endiselt sama nagu 10 aastat tagasi. Inimesed on liialt kinni oma tõekspidamistes. Ehk kui arvatakse et mingi asi on kallis siis see on nii ja peabki nii olema.
On igaühe enda asi millise küttesüsteemi ta rajab või rajamata jätab.
Kuna asume Euroopa jõukuse edetabelis ... kohal siis on oluliseks ja peamiseks teguriks seadme ostuhind.
Ok, oletame et nt soojuspuuraugud on üle mõistuse kallid kuid samas on nad Skandinaavias väga levinud ja teemaga tegelevad ... ka eestlased kui puurijad.

Olgem ausad, minule on see küttefoorum igav. Osalen juba 9 aastat ka Soome analoogses soojuspumpade foorumis. Vahe on nagu öö ja päev, esitatakse tehniisi küsimusi ja tehakse põhjalikku uurimistööd seadmete ostmiseks. Ja lõpuks see asi ka toimub.
Meil on tase umbes 7..8 klassi tasemel ja peamine jutt on algtõdedest. Seetõttu olen üritanud ka võimalikult lihtsalt selgitada.

Ebamõistlik on kalleid puurauke rajada- on keegi üldse küsinud kui kallis 0 energia lähedase maja puurauk on?

Tuleviku nõuete osas ongi peetud silmas 0 energia lähedasi maju. Selle maja energiabilanss on 0 lähedane, mitte seinas ei ole üks väike elektriradikas. Kuna sellisel majal on soojuspump vältimatu siis peab see soojuspump olema võimalikult efektiivne ehk puuraukudega. Sellega lisandub ka energia salvestamise võimalus ja vabajahutuse võimalus.
Nii palju(vähe) kui mina olen 2020 kehtima hakkavaid uute majade ehitamise nõudeid uurinud siis ei ole ilma efektiivse soojuspumbata nõuete täitmine reaalne.

Näide, mis puudutas ehitajate poolt peamiselt maja kütmiseks kulutatud elektrienergiat:
Olgu 100m2 maja kuu tarbimine õhk-vesi soojuspumbaga 100.- eur siis inimese poolt otse elektriga küttes on see nt 200.- eur. Keegi ei märkagi kui aastaga on 700.-..800.- eur kadunud.
Lihtne õhk-vesi soojuspump maksab suurusjärgus 3000.-eur......aga selleks et igapäevaselt hoopiski teiste asjadega tegelev inimene sellest aru saaks läheb aastaid.

igav või mitte, aga oma müügioskustelt ja teenindustasemelt on Eesti pumbamüüjad samuti sellel tasemel mis klient tehnilisel. Ongi müüja ülesanne müüdav igale kliendile arusaadavaks teha. Kui sa hindad, et selleni on pikk maa minna, siis oled väga aus enda taset on sageli raskem tõsta , kui teiste.

ei ole sugugi imelik, et mujal on mingis valdkonnas rohkem teadmisi , mujal saadud kogemuste ja tulude põhjal nende toodete arendust ju finantseeritaksegi kuna need turud võimaldavad neid tooteid arendada , sest seal on ka ostujõud taga. majandusteooriast ei pääse müüjagi mööda nagu ei pääse klient mööda füüsikast.

võib ju tuua igasuguseid näiteid , alusta tegelt sellest, et pumba paigaldaja küsib juba pinnaseproovi võtmise eest 1500 eur (et kas on mõttekas seda puurauku teha) hind erineb sõltuvalt krundi asukohast kaugele seadmeid vedada.

[val]

Ligi 0 majade korral muutub puurauk mõtekaks. Väikese energiavajatuse tõttu ei pea neid tegema palju või liiga sügavaid, tüüpiline 70-80 € jm hind muutub kättesaadavaks. Eesti peamine erinevus skandinaaviast on geoloogia. Eesti paekivi ja sellest tulenev vee suur karedus ummistab avatud süsteemi tagasivoolu puuraugu paekivi lõhed. Seetõttu on vaja varupuurauku ja/või pidevat hooldust. Suletud süsteemil on vaja rohkem kaevu meetreid arvestades tüüpset projekteeritavat erivõimsust 40W jm kohta.

[onusnooker]

Oot, see puurauk siis ei ole, et üks kord puurid ja asi lehendatud? Mis pidev holdus, toru maas ju ja asi peaks olema lintne, nagu horisontaalse puuraugu puhulgi.

[val]

Suletud süsteemi kaevud on hooldusvabad. Ummistused on avatud kaevude teema. Vt viidatud uuringuid, seal teemat põgusalt mainitud. 2007 uuringust on meelde jäänud, et ühel süteemil tehakse iga aastane kaevu läbipesu. Kui vett suures koguses liigutad on eri osakeste sadenemine paratamatult kaasnev nähtus.

[Coolhouse]

Eestis ei saa üldistada et levinud on pinnasekihidl erivõimsusega 40 W/jm. Nii võib teha olulisi vigu arvutustes.
Ei saa võtta et Põhja-Eestis tuleks arvutada paekivi järgi. On kohti kus on liiv segamini savikihtidega, on ka teatud sügavusel savi või siis peal savi ja all liivakivi jne.Paekihi pahsus on kohati erinev. Parem on võtta Keskonnaregistrist lähedaste kaevude andmed ja kihte vaadata.
Hind ei pruugi olla 60-70 eur puuraugu jm. See võib olla mingi soovituslik? suurusjärk kuid fakt et puurimine ei ole odav.
Suletud süsteemiga puuraukude projekt maksab kuni 500.-.
Kui põhjavee pumpamisega (avatud süsteemiga puuraugud) teemal peeti vajalikuks mingit keskkonnauuringut siis on teiste analoogsete uuringutega võrreldes 1500.- kommiraha.

[val]

Hinnad on loomulikult esmaseks orientiiriks ja neisse peab suhtuma nagu igasse teise ehitusel antavasse tüüphinda. Kes reaaselt tegema hakkab tellib projekti, võtab selle alusel aukude hinnapakkumised jne. 1500, et saada teada kas puurkaevu saab teha on arvatavasti mingi arusaamatus või lollilt raha kätte saamise teema.

[Külaline]

Kui paljud inimesed elavad 50 aastat ühes kohas?

Ma hakkan maja ehitama krundile, kus minu esivanemad on elanud pidevalt juba 215 aasta eest.
Tõsi küll, sellest viimased 50 aastat ei elanud, õnneks oleme nüüd NATOs.

Krunt on järve kaldal, maa vast liivane. Mis seal liiva all on, seda muidugi ei tea.
Kui lähestikku soojuspuurkaev ja joogiveepuurkaev võivad olla?
Kas samas kaevus ei saa olla?

[onusnooker]

Miks plaanis puurauk teha?

[Külaline]

Ülejäänud maatükil toimub majandustegevus, mida ma ei taha kontuurikaevamisega häirida, näiteks.