Paneks pelletipõleti Atmos katlale

[Esimene]

Käisin ostakatel poiste juures kohapeal ja tõin sealt sellise isendi. Esimesed kütmised on tehtud. Praegu tegutseb asjalikult ühe ~5 aastat vana DC32S küljes.

Sel lehel kirjas, et põleti automaatika reguleerib kütuse etteannet sõltuvalt sooja vajadusest (st. tarbitavast võimsusest).

Kas sarnaselt nagu Pelltech PV 20a?
Ma olen kahevahel, kumba võtta.

Ilmselt siis ka NBE Scotte põleti töötab moduleerivalt, kütuse etteannet reguleeritakse sõltuvalt sooja vajadusest (st. tarbitavast võimsusest).

Nüüd loodan leida sobivama pelletipõleti pelletikatlale, millel puudub süsteemis akupaak. Praegu on sellel pelletikatlal küljes põleti Erato GP20.

Üks valikutest on NBE Scotte 24 ja teine PV20a. Kumb neis siis võiks sobilikum olla?
Kas reaalselt ka NBE Scotte jääb pikemalt töötama ja valib endale võimsuse vastavalt vajaduse järgi. Probleemiks siis väidetavalt töötamine madalal võimsusel väiksema kasuteguriga.
PV20a jääb igaljuhul sisse-välja lülitades tööle. Võrreldes Erato GP20 süütamine kiirem ja vajadusel jääb leeki hoidma.
Mõlemad põletid peaksid ka põlemisõhuhulka reguleerima ise.

Olemasoleva põleti Erato GP20 panen katlale millel süsteemis akupaak. Siin süütamine ligi 8min ei ole niisuur probleem.

[tkko]

Ilmselt siis ka NBE Scotte põleti töötab moduleerivalt, kütuse etteannet reguleeritakse sõltuvalt sooja vajadusest (st. tarbitavast võimsusest).

NBE Scotte versioone erinevaid, vanemad neist vist töötavad lihtsalt 2-astmeliselt
http://www.nordjysk-bioenergi.dk/download/manualer.html

[Pellet]

Julgen soovitada, eriti hea on suur display, kust on võimalik jälgida töötsüklit ja teha seadistusi.
http://pellet-burners.com/pellet-burner ... -mini.html

[Pellet]

Siin ka displeid näha: http://www.pellas.pl/images/pellets-bur ... gue_EN.pdf

[Scotte põleti]

Minul on Scotte 24 põleti ilma akupaagita Woody katla küles, süsteem ostetud ostakatel.ee-st. Köetav pind 200 m2, sellest 120 m2 põrand ja 80 m2 radikad.
Põleti on seadistatud hoidma katla temperatuuri 62 C, millega põleti saab ise võimsusvahemikus 15-100 % töötades suurepäraselt hakkama. Sisuliselt hoiab põleti "igavest tuld" ja muudab ise oma võimsust vastavalt katla temperuurile. Tundub, et sellises režiimis on pelleti kulu väiksem, kui põleti sisse-välja režiimis, sest süütamiseks ja temperatuuri tõstmiseks kulub ilma akupaagita süsteemis, kus need lülitused on suht väikese vahega, paras kogus pelletit. Minul on 200 m2 majas 22 C sooja, lisaks soe vesi 200 l ja pelletit kulub ca 1 kg tunnis. Scotte põleti annab minul praeguse ilmaga sujuvalt välja 3,8-6 kw ja katlast väljuva vee temperatuur üle 1 kraadi ei kõigu. Kaheastmeline põleti, mis töötaks võimsusega 10 või 20 KW sellist režiimi kindlasti ei võimaldaks.

[Pellet]

Scotte mehel täiesti õige jutt, ilma akupaagita on mõistlikum hoida pidevalt kerget tuld, sest muidu läheb sisse/välja lülitamine liiga tihedaks. Sellega kaasneb ka suurem elektrikulu.
Akupaagiga on teine lugu, mul näiteks kuskil 1H töötab põleti ja siis 1,5H seisab.

[paluks infot]

Minul on Scotte 24 põleti ilma akupaagita Woody katla küles, süsteem ostetud ostakatel.ee-st. Köetav pind 200 m2, sellest 120 m2 põrand ja 80 m2 radikad.
Põleti on seadistatud hoidma katla temperatuuri 62 C, millega põleti saab ise võimsusvahemikus 15-100 % töötades suurepäraselt hakkama. Sisuliselt hoiab põleti "igavest tuld" ja muudab ise oma võimsust vastavalt katla temperuurile. Tundub, et sellises režiimis on pelleti kulu väiksem, kui põleti sisse-välja režiimis, sest süütamiseks ja temperatuuri tõstmiseks kulub ilma akupaagita süsteemis, kus need lülitused on suht väikese vahega, paras kogus pelletit. Minul on 200 m2 majas 22 C sooja, lisaks soe vesi 200 l ja pelletit kulub ca 1 kg tunnis. Scotte põleti annab minul praeguse ilmaga sujuvalt välja 3,8-6 kw ja katlast väljuva vee temperatuur üle 1 kraadi ei kõigu. Kaheastmeline põleti, mis töötaks võimsusega 10 või 20 KW sellist režiimi kindlasti ei võimaldaks.

Scotte,plaan ka omale midagi mugavamat soetada ja seepärast uuriks veidi täiendavat infot,kuna köetav pind enamvähem sama,kuid radiaatorküttega (vene malmradikad 110 ribi) maja 20 aastat tagasi tehtud narva plokk 30cm seinaga.puid läheb ca 24rm aastas , soe vesi elektriga ja ruumis 18-20c
Mis nr Woody katel on ja kas seda põletit ("igavese tulega")on võimalik panna juhtima ka näit.lisaks/hoopis ruumi temperatuuri järgi? Kas see ca 1kg h on kütteperioodi keskmine,et praeguste ilmadega läheb vähem ja kui palju läheb siis keskmiselt,kui väljas -15-20c ? Mis seisus maja on (kas kaasaegne hea soojustusega)? Ehk on mahti vastata ,oleksin tänulik.

[Scotte põleti]

Küsijale "paluks infot"
Minul on katlaks Woody 24 - http://www.ostakatel.ee/et/pood/details ... dy-24.html
Küttekulu ca 1 kg/h on praegune ligikaudne jooksev kulu. Katla automaatikaplokki saab sisestada punkrisse pandud pelletikoguse, süsteem arvestab pelletikulu ja kuvab siis ise allesoleva koguse. Selle järgi olen arvestanud, et ca 1 kg kulub tunnis.
Katlamaja töötab esimest aastat, maja on uus ja seega ei oska talvise kulu kohta midagi öelda.
Ma arvan, et põletit ei panda toatemperatuuri järgi käima, selleks on olemas kütteautomaatika, mis segab ise vastavalt vajadusele kütteringile paraja temperatuuriga vee. Katlal on ikka endal optimaalne töötemperatuur, mida põleti siis hoiab. Kuna ma ei tegele ise küttesüsteemidega, ei tahaks rohkem midagi arvata ega ennustada.
Woody katlaid ja Scotte põleteid müüb näiteks ka Küttemeister Biopeli nime all - http://www.kyttemeister.ee/index.php?gr ... 202&page=0
Kindlasti oskavad katlaseadmete müüjad nende kohta täpsemat ja tehnilisemat infot anda.

[Kalvis]

Minimaalse akupaagi mahus hoiustamaks maksimaalset sooja siis on kõige kasulikum kogu akupaak hoida ühes temperatuuris.

[Esimene]

... ja kas seda põletit ("igavese tulega")on võimalik panna juhtima ka näit.lisaks/hoopis ruumi temperatuuri järgi? ...

Juhendis http://www.nordjysk-bioenergi.dk/files/ ... nglish.pdf
lk 5 all ja lk11 all on kirjas, välisest temp andurist mille võib panna sise temp, õues temp või akupaagile. Klemmi T5 külge.
(kas see juhend ka sellele scotte põletile kehtib ei tea)
Näiteks akupaagiga. Kütab paagi soojaks, põleti jääb seisma. Akupaak jahtub, hakkab põleti tööle.
Kui õue järgi, siis kui saabub kevad ja soojad ilmad, siis ei hakka põleti tööle. Saabub sügis, ilmad jahenevad, hakkab põleti tööle.
Samas eraldi maja küttering ja automaatika hoiavad tubades sooja.

Selle järgi peaks saama ka panna ruumi temp järgi juhtima põletit, sedasi, et kui toas on soojem kui etteantud temp, siis põleti seiseb.
Ei hakka ennem tööle. Näiteks hommikuks langeb toas temp alla hakkab põleti tööle, soe saab tuppa, põleti lülitub välja. Ja kui näiteks praeguste ilmadega umbes +5 kraadi püsib soe kuni õhtuni , siis hakkab kütma uuesti õhtul mingiks ajaks ja on väljas kuni hommikuni. Ehk kütab 2 korda ööpäevas. Ülejäänud aja seisab ja ei kulu pelletit.
Või juhib miski muu andur automaatikaga kus kellaajaliselt etteantud kütmisajad. Pole kedagi kodus põleti et tööta, töölt tulemise ajaks lööb sooja sisse jne. Iseasi kui mõistlik on sedasi katelt uuesti ja uuesti üles kütta, kui see peaks maha jahtuma. Aga soojas katlaruumis katel niiväga maha ei jõua jahtudagi.

[kütja]

... ja kas seda põletit ("igavese tulega")on võimalik panna juhtima ka näit.lisaks/hoopis ruumi temperatuuri järgi? ...

Juhendis http://www.nordjysk-bioenergi.dk/files/ ... nglish.pdf
lk 5 all ja lk11 all on kirjas, välisest temp andurist mille võib panna sise temp, õues temp või akupaagile. Klemmi T5 külge.
(kas see juhend ka sellele scotte põletile kehtib ei tea)
Näiteks akupaagiga. Kütab paagi soojaks, põleti jääb seisma. Akupaak jahtub, hakkab põleti tööle.
Kui õue järgi, siis kui saabub kevad ja soojad ilmad, siis ei hakka põleti tööle. Saabub sügis, ilmad jahenevad, hakkab põleti tööle.
Samas eraldi maja küttering ja automaatika hoiavad tubades sooja.

Selle järgi peaks saama ka panna ruumi temp järgi juhtima põletit, sedasi, et kui toas on soojem kui etteantud temp, siis põleti seiseb.
Ei hakka ennem tööle. Näiteks hommikuks langeb toas temp alla hakkab põleti tööle, soe saab tuppa, põleti lülitub välja. Ja kui näiteks praeguste ilmadega umbes +5 kraadi püsib soe kuni õhtuni , siis hakkab kütma uuesti õhtul mingiks ajaks ja on väljas kuni hommikuni. Ehk kütab 2 korda ööpäevas. Ülejäänud aja seisab ja ei kulu pelletit.
Või juhib miski muu andur automaatikaga kus kellaajaliselt etteantud kütmisajad. Pole kedagi kodus põleti et tööta, töölt tulemise ajaks lööb sooja sisse jne. Iseasi kui mõistlik on sedasi katelt uuesti ja uuesti üles kütta, kui see peaks maha jahtuma. Aga soojas katlaruumis katel niiväga maha ei jõua jahtudagi.

Katel jõuab vägagi maha jahtuda,kuna tema veemaht on suht olematu.Tahes-tahtmata liigub mingi soe korstna kaudu välja.
Kui nüüd põleti panna tööle toatemperatuuri järgi ,kuidas siis sooja tarbevee kätte saab .Elektriboileriga või? Kui juba pelleti peale minna,siis soojavee tegemine ikka võiks katla pealt tulla.

[Esimene]

Katel jõuab vägagi maha jahtuda,kuna tema veemaht on suht olematu.Tahes-tahtmata liigub mingi soe korstna kaudu välja.
Kui nüüd põleti panna tööle toatemperatuuri järgi ,kuidas siis sooja tarbevee kätte saab .Elektriboileriga või? Kui juba pelleti peale minna,siis soojavee tegemine ikka võiks katla pealt tulla.

Siis peab vaatama mis om mõttekam, kas katla soojashoidmine või katla ülessoojendamine.
Kui rääkida NBE põletist, siis boilerisse tuleb panna andur ja see ühendada põleti automaatika külge. Siis kütab põleti ka boilerit nii nagu vaja.

[Esimene]

...Scotte põleti annab minul praeguse ilmaga sujuvalt välja 3,8-6 kw ja katlast väljuva vee temperatuur üle 1 kraadi ei kõigu...

Kui palju suitsugaaside temperatuur on kui põleti töötab 3,8-6 kw vahemikus?

[edz]

Tere

vahepeal on aega mööda läinud ning endalgi tekkinud mõte Atmose katlale pellet panna. Mõte oli samuti lasta lisa uks teha, et võimalusel saaks taas halgudega kütta.
Kuna müüjad ikkagi kiidavad enda poolt pakutavat, siis sooviks huvipärast teada, mida kasutajad ise räägivad, kui on valida kas Ariterm PX 22,Scotte 20 või Pelletech PV 20a ( köetav pind 110m2 + II korrusel radikad. Akupaak 1600L )

Panin tähele, et osadel on sees tagavara aku, mis voolukatkestuse korral ei jäta põletit täis ( " Tagavara aku kindlustab põleti tühjaks põlemise voolukatkestuse korral ning välistab seetõttu tagasipõlemise" )
Andke siis tagasisidet ning tänud ette kõigile vastajatele.

[Esimene]

Kui akupaagiga süsteem, siis vahet pole millise neist paned.
Aga minu soovitus on scotte, mille automaatika on targem. Võimaldab panna andureid välja, tuppa, boilerisse ja akupaaki mis juhivad põleti tööd.
Lisaks peab eraldi panema atmosele väljatõmbe ventilaatorile pöörete regulaatori.
Sama ka Ariterm PX 22-le.

Pelletech PV 20a suudab ise ventilaatorit juhtida.
Üldiselt pannakse Pelletech põleti juhtma katla enda termostaadi järgi. Aga sedasi hoiab akupaagi tervenesti mõtetult sooja. Kui sedasi ei taha, siis vaja eraldi automaatikat mille andur on akupaagis, mis juhiks põleti tööd. Scottel see võimalus kohe kaasas.

Scottet ei pea puudega kütmisel eest eemaldama. Selle juhendis oli kirjas võimalus, et puhub mingil määral õhku peale, et ei kahjustaks põletit. Ma ise pole seda katsetanud.

Scottet on lihtne eest ära võtta. Keerab vaid külgedelt 2 mutrit lahti ja asi est ära.

Pelletechi eest ära saamine aeganõudvam kui just eraldi flantsiga ei pane. Aritermi ei saa eraldi flantsiga panna, sest selle enda diameeter suht suur. Vaja uksele suur ümmargune auk sise lasta teha. Scottele piisas relakaga kandilese augu tegemisest.

Scottel veel võimalus kellaajaliselt määrata millal kütab ja kaua kütab
Lisks saab arvutiga ühendada ja vaadata pelleti kulu ning juhtida.

[kyt]

Julgen ka soovitada scotti, kuna olen kütnud sellega alates 2008. aasta sügisest. Kaks korda olen vahetanud küll süütepulka, sest mul kütab suvel 200l boilerit ja osaliselt põrandat ning siis on 4 korda 24 tunni jooksul süütamist. Talvel tiksub 10-25% võimsuse vahemikus nagu igavene tuli ja ma pean just seda oluliseks. Ehk suudab kütta minimaalse 3kw võimsusega ka (10% tema max võimsusest).Tegelikult vaata võimsuse laia vahemikku (antud juhul 3-24kw), mis annab just ilma mahutita põleti efektiivse kasutamise võimaluse. Mul seadistatud katlast välju vee järgi ja hoiab selle kenasti 50 kraadi peal. Vee maht süsteemi on kusagil 400 l ringi. Radikasse läheb edasi 35-45 kraadi. Juba 2008 aasta mudel on nii ventika kui võimuse sujuva reguleerimisega. Pelleti etteanne tuleb küll ise ikka hästi ära regullida, siis saab kõrge ökonoomsuse. St et süüte kogus, min võimuse kogus ja max võimuse kogus. Aju arvutab ülejäänu. Pausiga põletamine ja sisse välja lülitusega põletamine ei ole nii ökonoomsed. Võib olla mõni on suuntnud pausiga põletamise nipi ära tabada, aga mina pole sellega ökonoomsust saavutanud.

[kyt]

Tere

vahepeal on aega mööda läinud ning endalgi tekkinud mõte Atmose katlale pellet panna. Mõte oli samuti lasta lisa uks teha, et võimalusel saaks taas halgudega kütta.
Kuna müüjad ikkagi kiidavad enda poolt pakutavat, siis sooviks huvipärast teada, mida kasutajad ise räägivad, kui on valida kas Ariterm PX 22,Scotte 20 või Pelletech PV 20a ( köetav pind 110m2 + II korrusel radikad. Akupaak 1600L )

Panin tähele, et osadel on sees tagavara aku, mis voolukatkestuse korral ei jäta põletit täis ( " Tagavara aku kindlustab põleti tühjaks põlemise voolukatkestuse korral ning välistab seetõttu tagasipõlemise" )
Andke siis tagasisidet ning tänud ette kõigile vastajatele.

A, mis sellest akust? Korraga ei ole põletis just tohutut kamalatäit pelletit. Lisaks pellet ei taha põleda nagunii ilma õhuta, st on halb põleja. Scott juhendis väidetakse, et tule tagasilöögi oht on minimaalseks viidud, kui korsten ikka tõmbab. Pärast voolukatkestust on kenasti edasi tegutsema hakanud ja pole alates 2008 probleemi olnud.

[TAB]

Aega on hulga edasi läinud, kuidas Atmose omanikel kogemused on näidanud milline põleti on hea või halb?

On kellelgi katla lakke auk põlenud üles mineva leegiga põletiga?

Tänaseks on erinevaid põleteid ka juurde tulnud mida valida.

KIPI - puhastab ennast väidetavalt ise, müüja jutu järgi suurepärane
NBE - juba vanem ja pikemalt turul olnud, eestikeelse menüüga, teise müüja jutu järgi veel parem

Tahaks ka Atmosele põletit, kuid ei suuda otsustada, hinnad ja võimekused sisuliselt samad.

[põleti]

KIPI pelletipõleti puhastab ennast ise vaikselt, paljudele teistele põletitele peab põleti automaatpuhastuseks kompressori juurde panema (NBE, Atmos, PV jne).
Atmose põleti sobib hästi puugaasikatlale Atmos ja selle üles suunduv leek ei põleta auku katla lakke. Lisaks toodab tehas spetsiaalselt puugaasikatlaid pelletipõleti avaga ülemise ukse sees.

Aega on hulga edasi läinud, kuidas Atmose omanikel kogemused on näidanud milline põleti on hea või halb?

On kellelgi katla lakke auk põlenud üles mineva leegiga põletiga?

Tänaseks on erinevaid põleteid ka juurde tulnud mida valida.

KIPI - puhastab ennast väidetavalt ise, müüja jutu järgi suurepärane
NBE - juba vanem ja pikemalt turul olnud, eestikeelse menüüga, teise müüja jutu järgi veel parem

Tahaks ka Atmosele põletit, kuid ei suuda otsustada, hinnad ja võimekused sisuliselt samad.

[Eduard100]

Huvitav, et keegi ei taha eriti rääkida Pellas Revo Mini, e Pellas Revo seeriast. Ostsin 40 se Atmose ja tahan ka kohe põleti ette panna ja nagu Pellase kodulehel on öeldud, tuleb võimsuse valik teha lähtuvalt hoone tarbimisvajadusest, mitte katla võimsusest lähtuvalt. Ühte kommentaari lugesin, kuid tundub, et selle põleti tarbijaid eriti ei ole. Tundus KIPIst parem olema oma kirjelduselt.

[Katlamiis]

Huvitav, et keegi ei taha eriti rääkida Pellas Revo Mini,Tundus KIPIst parem olema oma kirjelduselt.

Huvitav mille poolest? Pöörlev põleti ilma laagrita, kolisevad-logisevad põleti õhuavade sulgurid, need on mõned näited Pellase põletist mis äratasid minus kahtlust

[Eduard100]

Tänan! seegi hea info, kuigi nadilt vähe. Pellase kodulehel kiidab taevani ja igasugused Poola kuldmedalid sellel tootel. Tallinnas müügiesindus "Nordtrump" kiidab seda ja Torujüris on need paigaldatud Viadrus kateldele. Muus osas infot väga vähe just kogemuste vallas.

[Külaline 2]

Huvitav, et keegi ei taha eriti rääkida Pellas Revo Mini,Tundus KIPIst parem olema oma kirjelduselt.

Huvitav mille poolest? Pöörlev põleti ilma laagrita, kolisevad-logisevad põleti õhuavade sulgurid, need on mõned näited Pellase põletist mis äratasid minus kahtlust

Ps.Ehk loeksid ennem PellasX koha kui kirjutad...KIPI on REVO odav koopia...Mis mõttes pole laagreid...Käisin maaletooja juures poes küsisin-tüüp kiskus põleti lahti näitas ja seletas..laagrid, vedrud (paisumiseks) olemas -REVO on kordades paremini tehtud kui KIPI.
Ps. Kellel on kipi-palun kirjuta kaua ja mis automaatika sul on?

[plb]

Käisin maaletooja juures poes küsisin-tüüp kiskus põleti lahti näitas ja seletas..laagrid, vedrud (paisumiseks) olemas -REVO on kordades paremini tehtud kui KIPI.
Ps. Kellel on kipi-palun kirjuta kaua ja mis automaatika sul on?

Ma kiskusin Kipi kah lahti: laagrid, vedrud paisumiseks olemas. Neid lapakaid kahe trumli vahel ei ole, õhujaotus on muul viisil lahendatud.
Aasta nüüdseks pidevalt töötanud. ecoMAX 850

-----
REVO tutvustavas videos on juttu Halli andurist, mis kõik põlemise probeemid laendab
Iseenesest mõõdab see ventika mootori pöördeid, ei muud.
REVO-lon vist üksainus ajam, KIPIl 3tk: sisetigu, trumli pööraja ja ventikas.

Koopia on ta niipalju, et pöörlev trummel. Aga neid selliseid on veel.

[Katlamiis]

Huvitav, et keegi ei taha eriti rääkida Pellas Revo Mini,Tundus KIPIst parem olema oma kirjelduselt.

Huvitav mille poolest? Pöörlev põleti ilma laagrita, kolisevad-logisevad põleti õhuavade sulgurid, need on mõned näited Pellase põletist mis äratasid minus kahtlust

Ps.Ehk loeksid ennem PellasX koha kui kirjutad...KIPI on REVO odav koopia...Mis mõttes pole laagreid...Käisin maaletooja juures poes küsisin-tüüp kiskus põleti lahti näitas ja seletas..laagrid, vedrud (paisumiseks) olemas -REVO on kordades paremini tehtud kui KIPI.
Ps. Kellel on kipi-palun kirjuta kaua ja mis automaatika sul on?

No nii nüüd on käes, minu ühel tuttaval on Pellas Revo Mini millel kukkus pöörlev põlemiskamber kattlasse (murdud lahti hammasratta küljest), süütepulk põles läbi ja see kõik peale garantiiaega, . 2aastat ja 2 kuud saigi töötata