Ehitusfoorum

Loll olla ei ole kohustus

... no koen siin vanu asju :

upupumps kirjutas:
Sinu tabelit vaadates(ära pahanda) võib järeldada,et miinus viie juures koosneb õhk ainult veest nulli juures on umbes õhu ja vee segu ja 20 juures on üks kuuendik vett ja ülejäänu on õhk
See lause näitab selgesti, et suhtelise õhuniiskuse mõistest sa aru saanud ei ole.
Isand rst pilt näitab, et kui õhus on veeauru tegelikult ühepalju (absoluutselt), siis -5 juures sinna rohkem ei mahu (suhteliselt) ja vesi kondenseerub välja. Aga +20 juures mahuks sinna veel ligi 6 korda nii palju veeauru, enne, kui kondenseeruma hakkab.
Ja muidugi energiat ei mõõdeta kilovattides (kW) vaid kilovatt-tundides (kWh).

... ja naer tuleb peale. Küll võib ikka mõni inimene lihtsa probleemi juure loll olla !!! Ehituspenskar - tõepoolest, ehituse võid kindlalt oma tiitlilt ära jätta, lihtsalt loll penskar !

Kas kellegil on kodus Wolfi õhk-vesisoojus pump`? Meil nüüd pidevalt mingid jamad olnud sellega. Küll alguses ei kütnud, siis küttis liiga palju. Sai siis kütte värk korda ja nüüd jamab sooja vee kütmisega. Süsteemis olen pannud, et peaks kütma 50 kraadi tarbevett aga vee temperatuur on 32 kraadi. Oskab keegi aimata, miks see nii on? Kopp on ees juba pidevast jamast selle pumbaga.

Automaatika värk, mitte pumba.

Külaline kirjutas: ↑03 Apr 2017, 23:48 Automaatika värk, mitte pumba.

Olen "saunas" kuulnud nii. Tuttava tuttaval läks sarnase kirjelduse järgi kaootiliseks, kui ilmad soojemaks läksid. Põrandakütte kontuur sulges ennast pms kinni ja möödajooks polnud piisav. Pump hakkas arvama, et kõik köetud ja tõmbas hoo maha. Lahendati miski möödajooksu rõhu klapiga põrandakütte kollektorite vahel.
Ehk pakub oletusi juurde

Mul on sama probleem nagu K.Ka Vajad lahendus!

Külaline kirjutas: ↑03 Apr 2017, 23:48 Automaatika värk, mitte pumba.

Kunagi ei ole olemas eraldi soojuspumpa ja automaatikat. Soojuspump (pump?) sisaldab alati väiksemal või suuremal määral automaatikat.
Lisaks pumbale ja automaatikale on oluline osa andmete liikumisest kahe kõrva vahel. Ehk selleks et inseneride poolt valmistatud toode tööle hakkaks on mõistust vaja.
Kui soojuspump (incl "pump", automaatika) on rikkis annab ta veateate. Kui veateadet ei ole ja vesi on 32C selle asemel et olla 50C siis on tegemist kas paigaldusveaga või kasutusveaga.
Sellisel juhul peaks paigaldaja vea kõrvaldama. Kui paigaldaja ei oska siis peab ta asja selgeks tegema ja ikkagi vea kõrvaldama. Kui paigaldaja on olnud seadme kasutaja siis tuleb pöörduda seadme müüja poole.

Üks kiire offtopic küsimus : ÕVSP välisosa aluse kohta:
Järgmiseks nädalaks vaja välisosale aluspind valmis teha ÕVSP paigalduseks. Soovitati 50cm sügavusse lahti kaevata. Sinna sisse 30cm killustikku ja 20cm liiva. Selle peale tuleb betoonplaat. Killustiku ja liiva vahele geotekstiil.
Plaanis on sulamisvesi juhtida katlaruumis olevasse trappi.
Kas selline vahekord on aluspadjal ok või piisab ka vähemast kaevamisest, külmakerkeid arvestades.

Küsiks arvamusi, kumba eelistada? - Daikin Altherma 6KW vs Nibe Split 8KW. Maja pind 100m2.

Võta odavam, valad kaotatud raha pärast veidi vähem pisaraid. Kui on kütta vaja (õues on külm), siis pumbal pole õhust mingit soojust võtta.

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2017, 21:47 Üks kiire offtopic küsimus : ÕVSP välisosa aluse kohta:
Järgmiseks nädalaks vaja välisosale aluspind valmis teha ÕVSP paigalduseks. Soovitati 50cm sügavusse lahti kaevata. Sinna sisse 30cm killustikku ja 20cm liiva. Selle peale tuleb betoonplaat. Killustiku ja liiva vahele geotekstiil.
Plaanis on sulamisvesi juhtida katlaruumis olevasse trappi.
Kas selline vahekord on aluspadjal ok või piisab ka vähemast kaevamisest, külmakerkeid arvestades.

Milleks seda vett kuhugi trappi ajada? Iseasi kui palju seda sealt tuleb. Mul õhk-õhul pahiseb see kasti alla, on jää purikad, vahepeal kaovad ära, või viskan ise selle jääkamaka sealt ära ja asi korras. Ok, kruus on seal all küll ja vee kalle juhitud majast ikkagi eemale.
Kas neil õhk-vesi pumpadel tuleb siis see sulatusvesi kuhugi ikkagi (toruga trappi) juhtida või ei tule?

Õhk-õhk soojuspumba välisosa küljel on silt seadme võimsusega. Sageli on heating nt 3 kW , 5 KW.
Vastavalt seadme võimsusele tekkib ka välisosale kondensaati, nt 10 kW õhk-vesi soojuspumbal tekib vett sügisel, kevadel õõpäevas ca 20l (aastas ikka päris palju kui võtta ka osa päevi) . See näide on 200 m2 suurusel majal.
Ehk kõik on suhteline , kasutatakse ilma vett kogumata, kastiga kogudes ja kui võimalik siis juhitakse ka toruga trappi.

Kas keegi foorumis on ise katsetanud oma süsteemis järgmist.

1. Õhvesi soojuspump kütab sooja tarbevett 1 kuu
2. Õhvesi soojuspumbal on soe vesi 1 kuu välja lülitatud ja seinal on järgi pandud tava elektriboiler ?

Põhimõtteliselt kui mul hetkel kulub tarbimise järgi 25.-eur soojavee elektriboileri peale ühes kuus ja soetan omale õhkvesi soojuspumba, siis kumb oleks sootsam, kas lasta kütta õhvesi soojuspumbal -60 kraadist sooja vett või jätkata eraldiseisva elektriboileriga ?

Pere aastane energia vajadus sooja tarbevee jaoks võetakse arvutustes tasemel 4000...4500 kWh. See on jämedalt suurusjärgus 20% sama pere kogu aastasest soojusenergia tarbimisest kütteks ja tarbevee soendamisesks.

Kas teha nii või teisiti oleneb sellest millised kütteseadmed on juba majas olemas. Kui on uus maja siis oleks mõistlik kaaluda sellist ÕV soojuspumpa mis teeb nii kütte kui ka tarbevee.
Kui on juba olemasolev küttesüsteem siis saab ÕV soojuspumba siduda olemasoleva küttesüsteemiga. Sellisel juhul võib raha säästmiseks paigaldada nt ainult kütteks töötava soojuspumba ning kasutada tarbevee tegemiseks olemasolevat elektriboierit või siis akupaagi siugu koos elektriboileriga.
St soojuspump eelsoendab läbi akupaagi siu tarbevee ning siis liigub tarbevesi väikesesse elektriboilerisse.

Teine teema on soojuspumba komplektsus ja hind. Selline ainult kütteks töötav soojuspump on kõige soodsam.
Järgmine, veidi kallim, on kütteks töötav soojuspump kuid koos ümberlülitusega tarbevee tootmisele (3-tee ventiil lülib ringi ning osa aega toodetakse sooja tarbevett ehk ka soojuspumba seadetemp ei ole siis nt 35C vaid 50C).
Ning soojuspumbale lisandub või ei lisandu tarbevee mahuti kuid on ka selliseid mudeleid kus tarbevee mahuti on juba soojuspumbaga integreeritud.

kui linna kanalisse selle vee lased, kas siis pead veemõõtja kah vahele panema või arvestavad pumba võimsuse järgi?

Need arvutused on küll suure varuga siis kui pere sooja tarbevee vajaduseks öeldakse 4000-4500 kwh. 4-liikmelises peres eneegiaarvestiga mõõdetud boilerile kuluv elekter oli 6 kuu jooksul mõõdetuna keskmiselt 150 kwh kuus. See teeb 1800 kwh/aastas. Keskse soojaveesüsteemiga kortermajas eladeski oli näha kus inimesed vee näidud kuu lõpus stendil olevale paberile kirjutasid, et ega 2...2,5x rohkem ükski pere sooja vett küll ei tarbinud.

Keegi midagi Panasonicu kohta oskab head/halba rääkida?

Suvalise tootja kohta võid saada kuulda seda mida kuulda tahad.

Külaline kirjutas: ↑31 Aug 2017, 17:52 Suvalise tootja kohta võid saada kuulda seda mida kuulda tahad.

sellest lausest ei tulnud isegi seda välja

Küsisin hetkeseisu kohta arvamust paljude pumpadega tegelevalt firmalt.
Nemad kiitsid Daikinit.
Uus Bosch olla küll hea, aga kapriisne...

Mitsubishi Electric Ecodan tundub peale pikka uurimustööd parimate andmetega olevat, lubavad -15 juures 13,59 kw

Ma lasen endale Panasonicu soojuspumba paigaldada. Ühelt teiselt konkureerivalt firmalt sain vastuse, et kõik sellised split tüüpi pumbad on algselt ainult jahutuseks välja töötatud, mistõttu on eluiga väga lühiks (5-6a).
Kas keegi saab oma kogemusest selle ümber lükata või on tegemist karmi reaalsusega,et kestavadki nii lühikest aega meie kliimas?

t6nis1234 kirjutas: ↑30 Nov 2017, 10:54 Ma lasen endale Panasonicu soojuspumba paigaldada. Ühelt teiselt konkureerivalt firmalt sain vastuse, et kõik sellised split tüüpi pumbad on algselt ainult jahutuseks välja töötatud, mistõttu on eluiga väga lühiks (5-6a).
Kas keegi saab oma kogemusest selle ümber lükata või on tegemist karmi reaalsusega,et kestavadki nii lühikest aega meie kliimas?

Sellega on nii, et kas teed endale ise need seadmed ja tööpõhimõtted selgeks või usaldad müüjat ja elad õndsas rahus. Iga teine konkureeriva firma jutt või arutelu viib sind tõest kaugemale kuna sul endal puuduvad teadmised nende väidete või juttude kontrollimiseks. Üks asi peab alati paika , et iga müüja kiidab ainult endale kasumlikumaid tooteid, see ongi nende otsene töö.

Õhk-vesi pumbad ei ole küll jahutuseks olnud mõeldud, õhk-õhk on.

Split tüüpi soojuspump tähendab et soojuspump koosneb mitmest erinevast osast.
On ka soojuspumpasid kus kõik on ühes korpuses ehk selle nimi on monoblock. Külmaaine käib mõlemas soojuspumbas sama moodi ringi vaatamata sellele et split soojuspumba külmatorud on pikemad st õuest tuppa.
Mida eelnimetatud müügimees mõtles on arusaamatu.

Jahutuseks saab õhk-vesi soojuspumpa kasutada ilma probleemideta kuid siis võiks olla tubades eraldi jahutuse radiaatorid ehk konvektorid (antud variandis vesi-õhk soojusvaheti). Äärmusliku palavusega saab ka põrandat jahutada.
Konvektorid ühendatakse 3-tee ventiiliga soojuspumbale järgi ning menüüst tuleb valida jahutamine.