Paisupaagi eelrõhk?

[Raix1]

Olemas paisupaak 100L. Süsteemis vett sees enam vähem 2100 liitrit. Kui vesi +20 kraadi siis süteemile andsin surve 0,9 bar sisse. Küttes vee kogu süsteemis+75 kraadini vaid rakendus kaitseklapp 2,5 bar ja lasi osa vett välja. Nüüd süsteem maha jahtudes taas 0 bar peal. Palju peaks olema paisupaagi eelsurve kui ma seda mõõdan ja palju peaksin süsteemile survet andma. Teise korruse radika kõrgus ehk kõrgem punkt ca 4m süsteemist.Kui süsteem maha jahtus ja surve 0 peal siis kütma hakates asi muliseb ehk õhk sees. Mis survete juures saaksin nii et süteem vett täis eelrõhk olemas ja küttes ei aja nii vara vett välja kaitseklapid.

[vaaderman]

paisupaak väike, peax vist ca 2x suurem olema

[sepikoda]

paisupaak peaks jah veidi suurem olema, ideaalis 10% kogu süsteemi vee kogusest.

Aga esialgu võid teha järgmist.
Kui süsteem maha jahtunud, siis mõõda paisupaagi all olevast ventiilist manomeetriga rõhku. Vaata palju näitab ?
Paisupaagi eelrõhk peaks olema kuskil ´ca 0,3bar kõrgem kui küttesüsteemis.
Enam-vähem ok oleks kui paisupaak näitaks rõhuks 1,5bar ja küttesüsteemi täidad 1,2bar.

See, et sul juba kaitseklapid avanevad on paha paha paha !
Sest kaitseklappidel on peale avanemist tihtipeale "hea omadus" enam mitte sulguda korralikult.
Kui juhtud kodust eemal olema siis võib tagasitulles oodata ees päris korralik uputus, sest ega eestlane reeglina ju maja ehituse käigus katlaruumi põrandale trappi
ei viitsi paigaldada. Või siis teine variant, et suuna kaitseklappide väljundid mingite voolikutega kuskile kanalisatsiooni äravoolu torusse.

[Raix1]

Olen reeglitevastane eestlane siis. Katlaruumis trapp olemas see oli kindel asi et seda tahan, see ühendatud väljas vihmavee torustikuga maa all ja juhib kõik suured veed minema kui miskit juhtub. Kaitseklapp ja peal etöösse rakendumist ei tahnud enam seima ka jääda alles siis kui rõhk oli juba 2barini langenud lõpetas tilkumise ära. Üritan paagil lasta maha jahtuda ja manomeetriga mõõta. 1,5 bar peaks seal olema sees küll kirjade järgi. Mõni väidab et peaks laskma kuskil 1bar peale ja süsteemi rõhuks 0,8 panema umbes.On seal suurt vahet? Paisupaagiks Elbi toode, neil kodulehel oli mingi arvutamise programm, seda kasutades nüüd vaatasin siis paak nagu enam vähem. +20-+80 kraadi rõhult 1 rõhule 2,5 bar andi spaagiks 95 liitrit. Aga kui nüüd paaki ikka väheks siiski jääb kas siis mingi võimalus ka mitu paaki kuidagi jadasse panna et mitte suurt ja uut osta vaid väiksem lisaks olemasolevale?

[vaaderman]

kuhugi beab ju üleliigne vesi minema

[vanakala]

paisupaak miinimum 150l. paagi eelrõhk 08,- 1 bar. töörõhk küttesüsteemis 1,5-2 bar. kui kütad ülemise temperatuuri kuni 100 kraadini siis paisupaak 200l. kui temp kõigub 20- 75 vahel siis piisab ka 150l.

[Lammas]

paisupaak miinimum 150l. paagi eelrõhk 08,- 1 bar. töörõhk küttesüsteemis 1,5-2 bar. kui kütad ülemise temperatuuri kuni 100 kraadini siis paisupaak 200l. kui temp kõigub 20- 75 vahel siis piisab ka 150l.

Mis kasu on sel juhul paisupaagist??

[dumbuser]

Mida rohkem sa seda vett kuumaks ajad seda enam ta ju ruumi hakkab võtma. See paisupaagi mahtuvus 10% süsteemist on umbes sel juhul kui vesi pendeldab 10 ja 90 kraadi vahel.

[Lammas]

pean silmas rõhkusid. Tööolukorras lastakse paisupaak kolinal vett täis. Sel juhul toimubki süsteemi soojenedes paisumine vaid kaitseklapi kaudu kanalisatsiooni.

[dumbuser]

Tööolukord on selline, kus kõige kõrgemal temperatuuril on paisupaak täis, muul juhul täis ja tühja vahepeal. Kui see klapp rakendus siis ei ole enam tavaline/arvestuslik tööolukord.

[Lammas]

Ma tean küll, kuis paisupaak töötab. Juhtisin vanakala väitele lihtsalt tähelepanu, et kui paisupaagi eelrõhk on 1 bar ja süteemi töörõhk on 2 bar, siis on paisupaak paratamatul vett silmini täis. Ja seda juba enne, kui me üldse tule saame alla teha.

[Rostfrei]

Ma tean küll, kuis paisupaak töötab. Juhtisin vanakala väitele lihtsalt tähelepanu, et kui paisupaagi eelrõhk on 1 bar ja süteemi töörõhk on 2 bar, siis on paisupaak paratamatul vett silmini täis. Ja seda juba enne, kui me üldse tule saame alla teha.

Füüsikast oled kuulnud?
Kui sul on näiteks 100 l suletud süsteemi 1 bar all, nüüd lased sa sinna sisse 2 bar rõhu, siis see 100 l mahtu, mis on 1 bar rõhu all, pressitakse nii kokku, et 100 l mahust ei jää midagi järgi? Ehk kui sa vähendad gaasi ruumala, siis gaasi rõhk sellest ei muutu?
Seega väide, et paak läheb silmini vett täis, on pulli kaka.
Paagi eelrõhk on vähemalt 0,2 bar kõrgem süsteemi staatilisest rõhust, on sõltuvuses küttevõimsusest ja süsteemi rõhust.

[Lammas]

Ma tean küll, kuis paisupaak töötab. Juhtisin vanakala väitele lihtsalt tähelepanu, et kui paisupaagi eelrõhk on 1 bar ja süteemi töörõhk on 2 bar, siis on paisupaak paratamatul vett silmini täis. Ja seda juba enne, kui me üldse tule saame alla teha.

Füüsikast oled kuulnud?
Kui sul on näiteks 100 l suletud süsteemi 1 bar all, nüüd lased sa sinna sisse 2 bar rõhu, siis see 100 l mahtu, mis on 1 bar rõhu all, pressitakse nii kokku, et 100 l mahust ei jää midagi järgi? Ehk kui sa vähendad gaasi ruumala, siis gaasi rõhk sellest ei muutu?
Seega väide, et paak läheb silmini vett täis, on pulli kaka.
Paagi eelrõhk on vähemalt 0,2 bar kõrgem süsteemi staatilisest rõhust, on sõltuvuses küttevõimsusest ja süsteemi rõhust.

ok, 'silmini' oli mul liiga räigelt pandud.
Kui eelrõhu 1 bar korral ei ole paisupaagis tilkagi vett, siis suurendades süsteemi rõhu 2 korda, peab paisupaagis oleva õhu ruumala vähenema 2 korda. st, et 100-st liitrist jääb meil alles vaid 50 liitrit!!! et juba eos vähendame paisupaagi kasulikku mahtu 2 korda???? Seda juba süsteemi täitmise ajal. See ei ole normaalne.

Kuidas sõltub paisupaagi eelrõhk küttevõimsusest, sellest ma aga küll aru ei saa???

[Tupsu]

Mina aga ei saa aru, miks kegi ei taha selle sees oleva kummimembraani elastsust ja vastusurvet veele arvestada ?

...Kui süsteem maha jahtunud, siis mõõda paisupaagi all olevast ventiilist manomeetriga rõhku. ...
.

Pealegi on osadel paisupaakidel ventiil hoopis üleval ja vesi käi sisse alt.

Teemaaalgatajale.

Mul on hetkel ülearu üks kunagi soetatud Zilmet 200liitrine paisupaak.

http://stamar.kiev.ua/catalog/13/232.html

Kasutatud kaks kütteperioodi koos 2 tonnise akupaagiga ja Atmos 32kw katlaga. Hiljem läks sinna majja elektrikatel. , Ülejäänud aja juba kahjuks seisnud kuivalt , aga katlamajas, seega kuivas kohas. Toodetud sildi järgi 2006 aastal.

Sai ta algul komplektis koos katlaga soetatud ja hiljem sain enda vajadustele paremini sobiva vertikaalse silindri kujulise uue paagi (samuti 200l ) mis umbes poole vähem ruumi võtab.

Paak on üle ja ettepanekud oodatud.

[vanakala]

paisupaak on küttesüsteemi üks osa mis peab hakkma koheselt tööle. piiri peale ajamisega jäävad membraanid kinni ja toimuvad suured surve kõikumised süsteemis seega lastakse juba süsteemi täitmisel ka vesi paisupaaki. esmalt jah vajalik surve tasakaalustamine aga teisalt vajalik ka veekoguse muutumatu säilitamine süsteemis. kui veel väga peeneks minna siis võib peale pumpasid olev paisupaagi eelrõhk tiba suurem kui tagasijooksul. mina näiteks eramajades teen nii......, kui ülesurveklapp 3,5 bar ja normaal töörõhk 2- 2,5 bar. siis vasturõhukls panen algselt 1.2 bar. üleskütmisel jälgin süsteemi stabiilsust ja vajadusel vähendan vastusurvet. pole veel siiani halba kogemust olnud. pigem on paljudes süsteemides olnud vaja paisupaagi vastusurvet vähendada kuna rõhk süsteemis kõigub liialt. ka süsteemi õhutusi tuleb arvastada ja alati ei minda süsteemi juurde täitma, enamik pumpasid aga vajab imemis poolel 1bar. eelrõhku.
võin tuua kohe näite kus majal elektriküte ja veemaht küttesüsteemis 2000l. paisubaagid 2x50l. vasturõhk paisupaakides 0,8 bar. ülesurvaklapp on 2,5 bar. töörõhuks sättisin 1,8 bar. temperatuuride kõikumine on 20-70 kraadi vahel. süsteemirõhu kõikumine on ainult 0,3 bar(mis on suht normaalne). maja ise on 260m2.

[guus66]

Kui palju peaks siis olema paisupaagi eelrõhk. Kas süsteemi rõhust suurem või väiksem.

Leidsin veel paar juhendit kah kus täiesti vastupidiselt kirjas.
1. Kinnise süsteemi puhul peab rõhk paisupaagis olema ca 1,1 korda suurem kui süsteemi staatiline surve.
http://www.ostakatel.ee/juhendid/U24juhend.pdf

2. Süsteemi rõhk peab olema umbes 1,1 korda suurem
paagi eelrõhust.
http://www.sanistal.ee/fileadmin/baltics/EE/Heating.pdf

Kahekordne maja katlamaja on keldrikorrusel akumulatsioonipaak on 1500 L ja paisupaak 150 L. Süsteemi rõhk külmalt peaks olema min. 0,7 bar (sellega peaks jõudma teise korruseni).

Kui palju oleks soovitatav süsteemi rõhk ja paisupaagi eelrõhk.

[Ostakatel]

Kui palju peaks siis olema paisupaagi eelrõhk. Kas süsteemi rõhust suurem või väiksem.

Leidsin veel paar juhendit kah kus täiesti vastupidiselt kirjas.
1. Kinnise süsteemi puhul peab rõhk paisupaagis olema ca 1,1 korda suurem kui süsteemi staatiline surve.
http://www.ostakatel.ee/juhendid/U24juhend.pdf

2. Süsteemi rõhk peab olema umbes 1,1 korda suurem
paagi eelrõhust.
http://www.sanistal.ee/fileadmin/baltics/EE/Heating.pdf
eem on.
Kahekordne maja katlamaja on keldrikorrusel akumulatsioonipaak on 1500 L ja paisupaak 150 L. Süsteemi rõhk külmalt peaks olema min. 0,7 bar (sellega peaks jõudma teise korruseni).

Kui palju oleks soovitatav süsteemi rõhk ja paisupaagi eelrõhk.

Natukene selgituseks:
Süsteemi algrõhuk, ehk staatiline rõhk, paisupaagi ühendamise punktis on süsteemi veesamba kõrgus ühenduspunktist kuni süsteemi kõige kõrgema punktini. Mõõdetakse m/veesammast. Seega tuleb kõigepealt ära mõõta kui kõrge süsteem on. Oletame, et on 7 meetrit. Seega süsteemi algrõhk on 7 m/veesammast e. ca 0,7 bar. 10 m süsteemi korral 1 bar jne. Et paisupaagis olev vasturõhk suudaks välja suruda küttesüsteemis oleva (tekkiva) õhu ka süsteemi kõige kõrgemast punktist peaks paisupaagi algrõhk olema ca 0,1 bar suurem . Seega 7 m kõrguse küttesüsteemi korral paisupaagi algrõhk 0,8 bar 10 m korral 1,1 bar jne. Jaheda süsteemi korral (+ 20C) paisupaagis vett olla ei tohiks. Lihtsaim viis seda kontrollida on paisupaaki loksutada. Muidugi kui see on võimalik. Täpseks seadmiseks tuleks lasta paisupaagi veepoolne osa tühjaks ja mõõta manomeetriga ülevlat ventiilist ( näit. ZILMET paisupaagid) paisupaagis olev vasturõhk ja panna see õigeks. Näit. 7 m süsteemi korral 0,8 bar. Edasi, avada küttesüsteemi ja paisupaagi vahel olev kraan ja seada küttesüsteemi rõhk (jälgida küttesüsteemi peal olevat manomeetrit) vett juurde või välja lastes ka õigeks. 7 m jaheda süsteemi korral peab süsteemi manomeeter näitama 0,8 bar. Pikk jutt sai. Loodan, et oli arusaadav.

www.ostakatel.ee

[Kesik]

NO liiga vana teema, kuid OTSAKATEL võiksid öelda ka mitu bar-i rõhualla see vesi ka lasta, siis oleks igale lollile (nagu mina) ka selge.
Kas see paisupaagis olev rõhk peab mahupaagi rõhust olema suurem või väiksem?

Küsimus - saan aru nii, et minul teise korruse radikad 3,8m kõrgel peaks 80 liitrise paisupaagi rõhk olema 0,48 bar-i, kuid paneksin 0,55 bar-i. Nii aga mahupaak on 633 liitrit.
Siit ka küsimus kui palju bar-e peaks andma mahupaagile ?

See küsimus pole mõeldud ainult OTSAKATLA-le vaid kes oskaks probleemile lahendust leida.

[Lammas]

Kui küttesüsteemi ülemine punkt paisupaagist 3.8m kõrgusel, siis paisupaagi eelrõhk on 0.68bar. Süsteemi täiterõhk 0.98 bar.

[vabandan aga]

Kui küttesüsteemi ülemine punkt paisupaagist 3.8m kõrgusel, siis paisupaagi eelrõhk on 0.68bar. Süsteemi täiterõhk 0.98 bar.

Ehk paned arvutused juurde,ei saa hästi aru,kuidas need väärtused saadud on?

Tänud.

[Lemmo]

Kui küttesüsteemi ülemine punkt paisupaagist 3.8m kõrgusel, siis paisupaagi eelrõhk on 0.68bar. Süsteemi täiterõhk 0.98 bar.

ütleksin eelrõhk 0,38 bar. eelrõhk= staatiline rõhk.

[kyveltech]

Staatiline rõhk pluss väike varu. 0,2-0,3 bar. Aga reaalsus on see, et alla 1 bar ei ole mõtet seda rõhku panna. Süsteem on oluliselt ebastabiilsem, kasvõi algul peale täitmist langeb rõhk mingil määral eralduva gaasi tõttu. Pumbad ka tahaks pigem seda survet ikka suuremat kui see 0,3 või 0,7 bar.

[Külaline]

Staatiline rõhk pluss väike varu. 0,2-0,3 bar. Aga reaalsus on see, et alla 1 bar ei ole mõtet seda rõhku panna. Süsteem on oluliselt ebastabiilsem, kasvõi algul peale täitmist langeb rõhk mingil määral eralduva gaasi tõttu. Pumbad ka tahaks pigem seda survet ikka suuremat kui see 0,3 või 0,7 bar.

süsteemi rõhk ja st.rõhk on erinevad asjad?
ehk siis, eel rõhk 0,1-0,3 suurem kui staatiline, aga samal ajal 1,1 vähem kui süsteemi rõhk?

[kütja]

Staatiline rõhk pluss väike varu. 0,2-0,3 bar. Aga reaalsus on see, et alla 1 bar ei ole mõtet seda rõhku panna. Süsteem on oluliselt ebastabiilsem, kasvõi algul peale täitmist langeb rõhk mingil määral eralduva gaasi tõttu. Pumbad ka tahaks pigem seda survet ikka suuremat kui see 0,3 või 0,7 bar.

Miks ei peaks pumbad 0,7 bariga töötama? Mida see suurem surve küll anda võiks.
Aastaid tagasi avaldas üks kõrgelt haritud kodanik arvamist,et pump on täiesti mõtetu nähtus küttesüsteemis.Oluline pidi rõhk olema:mida suurema rõhu süsteemi sisse ajad,seda kiiremini vesi tsirkuleerima hakkab.

[kyveltech]

Ma ei viitsi seda teemat rohkem lahata. Kütte süsteemi algrõhk pange H=h1/g ehk siis kõrgeim punkt jagatud gravitatsiooni konstandiga (9,81) ja sellele liitke juurde 0,2 bar.
Aga soovituslikul mitte alla 1 bar. Tehke kuidas tahate ja siis ärge vinguge, avaldame arvamust foorum, mina soovitan nii, keegi teine soovitab teistmoodi ja mõni mees hakkab peaga vastu seina peksma üleüldse mu soovituse peale, hea ongi! Saab mõni maaler tööd!

PS! To kivipallur( ) Küttesüsteemi algrõhk ja hüdrostaatiline veesammas on kahjuks jah erinevad asjad! sellepärast et küttesüsteemi algrõhk peaks olema soovituslikult vähemalt 0,2 bar suurem!