maasoojuspump ja saunakeris

[aru]

Kas keegi on automatiseerinud maasoojuspumba tarbeveeosa ja veesoojendajaga saunakerise koostöö? Käsitsi ümberlülitamislahendusega olen kursis. Pumbaks uuem Nibe. Kerisele tuleb oma paak, sellest ei pääse.

[vaaderman]

mis on eesmärk

[aru]

.. kasutada kerise poolt soojendatud vett. Vann on ka olemas.

[gusgus]

Kardan, et see automatiseerimine läheb nii kalliks, et pole otstarbekas. Maaküttega on su tarbevesi niigi juba odav. Sauna kerise ülejääke hakkata kuhugi suunama on mõtetu tegevus. Plaju sellega kokku hoiad..10Kw...võibolla 15Kw. Jaga see nüüd 4ks ja saad teada kokku hoitava suuruse kroonides. Kui süsteemi amort oleks 0 siis ehk 50 a. pärast tasuks see tegevus ennast ära. Edu!

[Katlakütja]

ühenda keris ja soojuspump jadamisi ehk algul läheb läbi kerise, siis alles soojuspumpa.

[Hiid]

mul on ni ühendatud saunaboiler ja el. boiler. Miinusteks on katlakivi teke, aga itaalia boiler vananeb nagunii moraalselt 5aastaga, nii et selle pärast ma ei põe. Kuna saunaboiler on siseruumis, mis on soojem, kui kaevuvesi, siis saavutab ka selle võidu, et el-boilerisse sisenev vesi on koguaeg +20.C

[Külaline]

Küsiks selle saunaahju kohta, et mis marki ahju kasutatakse ja kas sinna veesärki tohib ikka survega vee sisse lasta . Endal on Stovemani saunakeris ja kuskil jäi nagu kõrva, et sinna veesärki ei tohiks survet lasta ?

[dumbuser]

No aga ilma igasuguse surveta läheb see vesi keema seal ju. Või siis peab maru täpselt vahtima, et vot nüüd on kõik, kas ei küta rohkem või viskan osa sooja vett kuskile mujale ja panen külma asemele.

[trebla]

Kulla leiutajad - energia jäävuse seadus pole kuhugi kadunud. Kui te oma veevõrgu vett saunas kerise veesärgiga kasvõi 20 kraadi peale ette soojendate, siis võetakse selleks ju energiat ümbritsevast saunaõhust, mida siis jälle küttesüsteemiga üles tuleb kütta.

Kui saun asub majas, siis kõik energia, mis seal on asub samuti majas. Ja küll ta varem või hiljem sealt üle maja laiali kandub.
Tegelege parem selle energiaga, mis majast välja läheb!
1. Välispiirete soojustus
2. Soojusvahetiga ventilatsioon ikka on?

Edasi võiks keegi kanalisatsiooniga lahkuva soojuse kinni püüda...
Minul läheb vett elamises 10 m3 kuus. Kui see näiteks 6 kraadisena(?) sisse tuleb ja u. 20 kraadisena(?) lahkub, siis erisoojus 4200 J/kg·oC tähendab 10 000 x 14 x 4200 = 588 000 000 J = 136 kWh kadu.
Kui selle aga 0 kraadini maha jahutaks, siis saaks 10 000 x 20 x 4200 = 840 000 000 J= 233 kWh.
Kui see kõik aga 0 kraadiste jääkuubikutena lahkuks siis jääks majja veel 10 000 x 330 000 = 916 kWh lisaks! Vaat kus on reserv! Kust selle jäämasina saaks?

Ehk siis praktiline lahendus uusehitajale:
1) Kempsupoti paagile korralik soojustus, et ilmaaegu peldikust energiat ei neelaks.
2) Betoonpõrandasse mitte eraldiköetav põrandaküte vaid hoopis pesuvete kanalisatsioon kontuurina maha lapata..
Vaat nii!

[vaaderman]

pesuveega soovitaks hoopis boilerisse minevat külma vett eelsoojendada
suht luhtne teostada

[aru]

tuleb nõustuda, et see pole majanduslikult otstarbekas

[trebla]

tglt võiks mõni uusehitaja järgmise variandi peale mõelda küll:

Parajalt pikk pesuvee torustik teeb I k põranda all paar ringi ära.
Toru algus ja lõpp on juurdepääsetavad (puhastamiseks? läbipesuks?)
Pesuvee torul on elektriajamiga ümberlülitav klapp, mis laseb vee kas põranda alla ringile või otse kanalisatsiooni.
Põranda all on termoandur ja enne klappi on teine termoandur, ja miski loogika, mis sõltuvalt sellest kas torust tuleb soojem (vann, dušš, pesumasina pesuvesi) või külmem (pesumasina loputusvesi näiteks), saadab selle vee kas otse kanalisatsiooni või enne põrandaalusele ringile.
Vannitäis sooja vett on hea ports energiat.

[Hiid]

Kulla leiutajad - energia jäävuse seadus pole kuhugi kadunud. Kui te oma veevõrgu vett saunas kerise veesärgiga kasvõi 20 kraadi peale ette soojendate, siis võetakse selleks ju energiat ümbritsevast saunaõhust, mida siis jälle küttesüsteemiga üles tuleb kütta.

olen loll, aga jäävuseseadust aiman isegi. Minupuhul on lihtsalt see vahe, et el.boilerit ma kütan elektriga, maja ja sauna aga haluga, mis ei maksa peale oma töö grammigi.
Sellisel juhul ma saan aru, et energiaseaduses on midagi valesti või see alati ei kehti

[Hiid]

Küsiks selle saunaahju kohta, et mis marki ahju kasutatakse ja kas sinna veesärki tohib ikka survega vee sisse lasta . Endal on Stovemani saunakeris ja kuskil jäi nagu kõrva, et sinna veesärki ei tohiks survet lasta ?

mul on stoveman ja veeautomaat. Kui vahepeal vett välja ei lase, siis vee kuumenedes/paisudes läheb viie ati peale süsteem. Muidu on 1.5-3.5 normaalis...

[dumbuser]

Kogu see nö solgivee soojuse kättesaamine on siiski üsna kulukas tegevus. On küll üritatud igasugu soojusvaheteid teha aga kõik nad kipuvad ummistuma. Seal vees oleva rasv jääb jahenemisel väiksemate pragude/torude/pilude/jne vahele kinni ja ongi kogu ilus plaan kannika vahel. Kui see ummistuseteema kuidagi lihtsalt lahendada siis oleks vast pooltes majades väljuva kanali küljes "soojatootjad". Muidugi võib ka olla, et siiani oli energa niivõrd odav, et sellise asjaga ei viitsitud üldse tegeleda. Eks aegnäitab. Enamasti on keerulistel asjadel siiski lihtsad lahendused.

[vaaderman]

1 lihtne lahendus on selline, et kogumiskaevu lased sisse pex toru

[trebla]

..........Muidugi võib ka olla, et siiani oli energa niivõrd odav, et sellise asjaga ei viitsitud üldse tegeleda. Eks aegnäitab. Enamasti on keerulistel asjadel siiski lihtsad lahendused.

No see minu eespooltoodud arvutus ju annab umbes, et kõva sõna oleks juba 100 kWh kuus ehk aastas siis nii 800 kWh - suvel ju ei ole sooja vaja...
Sihuke passiivmaja abitugi või nii...
Mida vähem solki tekitad, seda vähem see tagasi annaks...

Kortermaja alumise korruse elanik võiks oma püstaku ümber teha ja kõigi ülemiste 8 või 15 korteri vanniveed ära kütta.,...

[dumbuser]

Aga see vannivesi ei ole ju stabiilne. Ehk siis kuskilt tuleb juurde võtta kui puudu on ja kui on palju siis kas kuskile salve ajada või niisama minema lasta.

[Kalvis]

Soojusvahetiks piisab koduses majas tõesti PEX torust, kuid palju ohtlikum on kui võtad sooja niipalju, et solk jäätub kogumispütti.