Tere ehitusfoorumi inimesed.
Loen siin nädalakene juba erinevaid teemasid, uurin tausta ning üritan olla võimalikult detailne oma probleemi kirjeldamisel.
Lühidalt:
Pelletit kulub liiga palju.
Palun võtke vaevaks lugeda läbi minu pikk ja loodetavasti piisavalt detailne "mure" ning kommenteerida seda, mis võiks olla teisiti ning millele peaks tähelepanu pöörama. Aidake leida viga või lahendus. Samas kui muidu aidata ei saa, siis mõni ehk leiab enda jaoks mõne hea idee.
Küsimused
Ette tänades, Alvar
Kuhu kaob soojus?
-
Külaline
- külaline
Re: Kuhu kaob soojus?
Jutt on väga põhjalik kuid miline see maja siis on.
Kuidas on soojustatud seinad.põrandad,laed ?
Kuidas on soojustatud seinad.põrandad,laed ?
Re: Kuhu kaob soojus?
Maja on ~70-80'ndatel ehitatud, hetkel "plaanid" kättesaamatus kohas. Miskine kommenteeritud läbilõige on scanneeritult SIIN näha.
Alumise korruse seinte sisse ei tea. Ülemisele pole omalt poolt midagi peale viimistuse juurde lisatud.
--
Alvar
Alumise korruse seinte sisse ei tea. Ülemisele pole omalt poolt midagi peale viimistuse juurde lisatud.
--
Alvar
-
soojuspilt
- külaline
Re: Kuhu kaob soojus?
Tervist,Alvar kirjutas:Maja on ~70-80'ndatel ehitatud, hetkel "plaanid" kättesaamatus kohas. Miskine kommenteeritud läbilõige on scanneeritult SIIN näha.
Alumise korruse seinte sisse ei tea. Ülemisele pole omalt poolt midagi peale viimistuse juurde lisatud.
--
Alvar
Soovitan sul teha energiapildid ja energiaauditi. Paraegu on veel väljas külm ning neid on võimalik teha.
Re: Kuhu kaob soojus?
kindlasti on katla kasutegur liiga väike ja katel on piisavalt tahmunud. universaal katel mõeldud ilma sundpõlemiseta ja seega on suitsukäigud liiga suured. enne metallhülsi korstnasse panekut ei tasu sul kasutegurit taga ajada muidu saad korstnast lahti. pelleti väljuvate gaaside alla 120 kraadi laskmine on üsna riskantne aga mitte võimatu. suitsugaaside andur väga vajalik ja siis saaks kasuteguri täpsemalt paikka põlemisõhku reguleerides. saab ka suitsugaasideanalüsaatoriga ka aga kraanulid pidevalt erineva niiskusega ja endale analüsaatori soetamine on üsna kulukas. põleti võimsust võiks veel vähendada aga see koos põlemisõhuga. ühesõnaga seda peaks tegema keegi kogenud tegelane. tarbeveeboileri pump peaks oleam pidevas töös mis aitab segada tagastuvat vett. ülejäänu juba sõltub maja soojustusest, tarbevee tarbimisest ja ventilatsioonist.
aga on ka näha tiba raiskamist sest tarbeveele ei ole vaja panna 60l. paisupaaki vaid 30l. oleks seal juba kuhjaga varu olnud sama ka küttesüsteemis. boileri kütteringil ei ole ka seadistusventiil vajalik oleks piisanud tavalisest sest seal ei ole vaja piirata ringlust. soojavee kiire tootmine on esmavajalik. automaatkatla puhul oleks piisanud ka ühele perele 200l. tarbeveeboilerist. kui paned metall hülsi korstnasse siis arvan, et jääb kuskil 100 läbimõõduga. tegelikult pelletite puhul algavad läbimõõdud 120- 200mm. oleneb siis katla võimsusest. kui katelt ei vaheta siis horisontaalslepele tee nii: katalast 5cm kaugusele suitsugaaside termomeeter, katlast 7cm kaugusele tahmapüüdja ehk siis mütsiga kolmik kus mütsi sisse saab lendtuhk koguneda, läbimõõduga 150-200mm siis peale seda reguleeritav sahtelsiiber(mida saab korstnapühkija korstna puhastamisel välja võtta ja vahetult peale seda kondentsi ava (tehtud happakindlast roostevabast ja vähemalt 1" pikkusega alates 200cm( mida pikem seda harvem peab tühjendama. hea kui mingi anuma alla saab tühjendamisel) otsa siis sulgkraan. sealt siis edasi võiks minna 30-45kraadise põlvega lõõri.
norras sai üht katlamaja uuritud mis oli kõikesööja sundpõlemisega 200KW, korstna läbimõõt oli 300mm 20m kõrge ja seal oli korstna slepele lisatud veeauruti mis siis lisas suitsugaasidele tiba vett, vesi sidus jääkained, jääkained koguti kokku koos kondetsiga,setitati ja hiljem segati kogutu vanaõliga ja põletati vanaõlikatlas. süsteem oli töödanud juba 10a ja korsten nägi seest välja nagu oleks äsja paigaldatud.
aga on ka näha tiba raiskamist sest tarbeveele ei ole vaja panna 60l. paisupaaki vaid 30l. oleks seal juba kuhjaga varu olnud sama ka küttesüsteemis. boileri kütteringil ei ole ka seadistusventiil vajalik oleks piisanud tavalisest sest seal ei ole vaja piirata ringlust. soojavee kiire tootmine on esmavajalik. automaatkatla puhul oleks piisanud ka ühele perele 200l. tarbeveeboilerist. kui paned metall hülsi korstnasse siis arvan, et jääb kuskil 100 läbimõõduga. tegelikult pelletite puhul algavad läbimõõdud 120- 200mm. oleneb siis katla võimsusest. kui katelt ei vaheta siis horisontaalslepele tee nii: katalast 5cm kaugusele suitsugaaside termomeeter, katlast 7cm kaugusele tahmapüüdja ehk siis mütsiga kolmik kus mütsi sisse saab lendtuhk koguneda, läbimõõduga 150-200mm siis peale seda reguleeritav sahtelsiiber(mida saab korstnapühkija korstna puhastamisel välja võtta ja vahetult peale seda kondentsi ava (tehtud happakindlast roostevabast ja vähemalt 1" pikkusega alates 200cm( mida pikem seda harvem peab tühjendama. hea kui mingi anuma alla saab tühjendamisel) otsa siis sulgkraan. sealt siis edasi võiks minna 30-45kraadise põlvega lõõri.
norras sai üht katlamaja uuritud mis oli kõikesööja sundpõlemisega 200KW, korstna läbimõõt oli 300mm 20m kõrge ja seal oli korstna slepele lisatud veeauruti mis siis lisas suitsugaasidele tiba vett, vesi sidus jääkained, jääkained koguti kokku koos kondetsiga,setitati ja hiljem segati kogutu vanaõliga ja põletati vanaõlikatlas. süsteem oli töödanud juba 10a ja korsten nägi seest välja nagu oleks äsja paigaldatud.
-
Ale-x
- külaline
Re: Kuhu kaob soojus?
Väga ei lugenud katlamaja pikka juttu, kuid tollel ajal ehitati maju sellest, mis kätte juhtus. Mine vaata esmalt pööningule, milline on seal laetalade vahel soojustus. Usun, et on 15-20 cm saepuru. Vaata, kas seal on papp vähemalt peal, võibolla on katus läbi jooksnud või on hiired soojustusele 1:0 teinud.
Tolle aja majasid iseloomustavad soored külmasillad. Millised on põrandad, kas paneelid? v valatud? kui õõnespaneelid, siis kas paneelide otsad on soojustatud?
Välissein nagu aru sain, on Nõmme sein. Tänaseks on saepuru kindasti vajunud. Odavaim lahendus - termopildi abil saad spikri, kus vajumine kõige suurem, sinna lased soojustust juurde. Aga eks see koera saba jupphaaval raiumine ole. Ma ei tea küll, millised on Su remondiplaanid, aga saab ka seestpoold välisvoodrit, see peaks olema ka kandev element, lõhkumata saepuru kätte, paned tuuletõkke ja villa asemele ning seest plaat peale.
Usun samuti, et praeguse katlamaja tuunimisega saad vast mõned protsendid kütust kokku hoida, kuid soe kaob siiski läbi välispiirete minema.
Tolle aja majasid iseloomustavad soored külmasillad. Millised on põrandad, kas paneelid? v valatud? kui õõnespaneelid, siis kas paneelide otsad on soojustatud?
Välissein nagu aru sain, on Nõmme sein. Tänaseks on saepuru kindasti vajunud. Odavaim lahendus - termopildi abil saad spikri, kus vajumine kõige suurem, sinna lased soojustust juurde. Aga eks see koera saba jupphaaval raiumine ole. Ma ei tea küll, millised on Su remondiplaanid, aga saab ka seestpoold välisvoodrit, see peaks olema ka kandev element, lõhkumata saepuru kätte, paned tuuletõkke ja villa asemele ning seest plaat peale.
Usun samuti, et praeguse katlamaja tuunimisega saad vast mõned protsendid kütust kokku hoida, kuid soe kaob siiski läbi välispiirete minema.
Re: Kuhu kaob soojus?
Tänud nendele, kes vaevunud vastama.
Loen ja mõtlen ja järjest rohkem jõuan ka järeldusele, et kuna katla "optimeerimine" küttekulu oluliselt ei vähendanud, siis nende mikide soovitus, kes põleti ja torud/radikad orgunnisid, uus katel kindasti osta, on puhas müügijutt.
Pööningul jah, on saepuru, välisvooderduse idee on "todo listis" ja katelt ma vist niipea ei ole sunnitud vahetama.
Aga kui termopildiga leida ülesse vajunud saepuru seinte sees, siis mida oskab siinne rahvas öelda (juba lugesin, kogemusi ei näikse eriti olevat) termovahu kohta. Tundub, et kui fassaadi tagune tühimik täis "vahutada", siis võib tekkida probleeme seina sisse koguneda võiva niiskuse ja sellest lahtisaamisega.
Praegu kisub tõesti termopildi poole.
Internett väidab, et 3k rahaga peab arvestama. On soovitusi, kelle töö korralikum või mingitki pidi parem on kui mõne "teise" ? Või saab suvalise kaamerat omava inimese abiga selle tehtud, arvestades et kui kaamera kallis on, siis on ilmselt selle tasuvuseks ka palju tööd sellega tehtud ja asi käpas?
Pildilt peaks nägema, kust maja soojem paistab väljast vaadates ja kust mitte. Aga võrdlusmoment? Keerad kaamera naabrimaja poole ja vaatad, kui "hele" tema maja on?
Loen ja mõtlen ja järjest rohkem jõuan ka järeldusele, et kuna katla "optimeerimine" küttekulu oluliselt ei vähendanud, siis nende mikide soovitus, kes põleti ja torud/radikad orgunnisid, uus katel kindasti osta, on puhas müügijutt.
Pööningul jah, on saepuru, välisvooderduse idee on "todo listis" ja katelt ma vist niipea ei ole sunnitud vahetama.
Aga kui termopildiga leida ülesse vajunud saepuru seinte sees, siis mida oskab siinne rahvas öelda (juba lugesin, kogemusi ei näikse eriti olevat) termovahu kohta. Tundub, et kui fassaadi tagune tühimik täis "vahutada", siis võib tekkida probleeme seina sisse koguneda võiva niiskuse ja sellest lahtisaamisega.
Praegu kisub tõesti termopildi poole.
Internett väidab, et 3k rahaga peab arvestama. On soovitusi, kelle töö korralikum või mingitki pidi parem on kui mõne "teise" ? Või saab suvalise kaamerat omava inimese abiga selle tehtud, arvestades et kui kaamera kallis on, siis on ilmselt selle tasuvuseks ka palju tööd sellega tehtud ja asi käpas?
Pildilt peaks nägema, kust maja soojem paistab väljast vaadates ja kust mitte. Aga võrdlusmoment? Keerad kaamera naabrimaja poole ja vaatad, kui "hele" tema maja on?
Re: Kuhu kaob soojus?
Pigem paistab pildilt, kui "laiguline" Su maja välispiirded on, näed ära akende paigalduse kvaliteedi, külmasillad, kindlasti lase teha pilte ka pööningult. Kui pildid tehtud ja kommentaarid kaasa saadud, eks siis saad hakata otsustama, mis ette võtta. Praegu pole mõtet ennustama hakata.Alvar kirjutas:
Pildilt peaks nägema, kust maja soojem paistab väljast vaadates ja kust mitte. Aga võrdlusmoment? Keerad kaamera naabrimaja poole ja vaatad, kui "hele" tema maja on?