Ioonküte

[mg3]

http://eleven.ee/index.php?option=com_c ... 6&Itemid=6
(Eleven ei ole seotud mulle katla paigaldamisega.)

nu ma võtsin sellest tabelist, mis siin lingi all on. mul on kahju lihtsalt sellest et kui mu katla võimsus on näiteks 4,5 kW, siis voolu võtab ikka 6 kW/h. aga see selleks.

Natuke vale arusaam - lihtsalt võimsuse eraldumine sõltub vedelikust ja selle temperatuurist. Ehk hetkel, mil "6kW" katel "toodab" 4.5kW energiat, ta ka vooluvõrgust 4.5kW tarbib.

(OT: ioonküte ei ole midagi uut - TPI tudengid, olevat 220V ja kahe lähestiku asetseva žiletiteraga, juba ammu vett keetnud ...)

[Külaline]

kui mu katla võimsus on näiteks 4,5 kW, siis voolu võtab ikka 6 kW/h

Kui võimsus on 4,5 kW ei saa kuidagi "voolu võtta" 6kW jagu, sel juhul oleks võimsus 6kW. Sul on need voolud ja võimsused lootusetult sassis. Elektrivõimsus on teatavasti vool korda pinge. Ja pinge on meil umbes 230V igas faasis.

[fanatt]

Maja 110 ruutu, eelmine kuu kogu el. 2200.- sellest küte 1600.- ja boiler ning tarbeel. ülejäänu. Üldiselt rahul. Äsja aga hakkas süsteemis rõhk kõikuma:katel lööb, temp 80 ja rõhk 1,8 bari. See aeg kui katel nö puhkab, kukub rõhk 1,5 barini. Lülitasin kilbist katla välja ja kukkus veel 1,2 barini. Samas mõõtsin paisupaagi rõhku auto manomeetriga 1,8 bar. Lükkasin seejärel katla uuesti järgi, rõhk tagasi 1,8 bari peal. Ilmselt on veel kuskil õhku või on süsteemi manomeeter lolliks läinud või siis õhumull end selle taha sättinud. Võibolla oskab teadjam mees kommenteerida.

[Kasutaja 1234]

to Külaline » 22 Jaan 2009, 23:26:
mina ei tea kui sassis või mitte mul need SI ühikud on, kui ma eeldan et kui katla võimsus 60 kraadi juures on 4,5 kW, siis elektrit võtab ta 6 kW/h (see pole siin matemaatiline tehe vaid reaalsus), mis näitab, et midagi kulub rohkem, kui välja annab ja ma kardan et see midagi on voolu hulk, mida mõõdetakse siis kW/h-des. aga see selleks.

to fanatt:
mul oli sama jama vahepeal. et kui jahtus läks rõhk alla ja kui küttis siis tõusis rõhk üles. noh see tähendab seda ilmselt et sul süsteemis õhku välja tulnud ja teatavasti vedelik aurustub. paisupaak on see, mis selle rõhu stabiilsena hoiab tavaliselt, aga kui sul on vee (või mõne muu vedeliku) aur välja tulnud, siis mingi aeg jääb paisupaagi rõhust väheks, sest vedelikku on vähem sees juba. vedelik teatavasti jahtudes tõmbub kokku. nii ka sul. keegi peaks su süsteemi uuesti ära survestama. ma ühes oma eelmises postituses selgitasin, kuidas mina seda tegin ehk panin toru, kallasin vedelikku täis, otsa panin autorehvi ventiili ja pumpasin rõhu sisse nii palju kui suutsin ja siis keerasin toru ja süsteemi ühendava kraani lahti korraks ja lasin rõhu süsteemi sisse.. kordasin seda niikaua kui enam rõhuosuti ei liikunud. minu süsteemi rõhk on 2,2 bari. oleks võinud ka mingist pealinna firmast mehed kutsuda seda tegema, aga nad tahtsid miinimum 2500 selle eest. nii mõtlesin oma süsteemi välja. vb tundub mõnele selline kilplasetöö, aga mul toimis.

[Kasutaja 1234]

See aeg kui katel nö puhkab, kukub rõhk 1,5 barini. Lülitasin kilbist katla välja ja kukkus veel 1,2 barini. Samas mõõtsin paisupaagi rõhku auto manomeetriga 1,8 bar. Lükkasin seejärel katla uuesti järgi, rõhk tagasi 1,8 bari peal.

P.S kui kaua sul katel töötab ja kui kaua ta puhkab? mind huvitab lihtsalt võrdluse pärast

[Külaline]

kui ma eeldan et kui katla võimsus 60 kraadi juures on 4,5 kW, siis elektrit võtab ta 6 kW/h (see pole siin matemaatiline tehe vaid reaalsus) see midagi on voolu hulk, mida mõõdetakse siis kW/h-des

Aga kuidas sa tead, et võimsus on 4,5kW? Ise ütled ka, et eeldad seda, aga mille põhjal? Kui elektrit võtab 6kW jagu, siis ongi ju võimsus 6kW. Voolu mõõdetakse siiski amprites ja (elektri)energiat kW tundides - kWh, mitte kW/h)

[Külaline 1234]

kui ma eeldan et kui katla võimsus 60 kraadi juures on 4,5 kW, siis elektrit võtab ta 6 kW/h (see pole siin matemaatiline tehe vaid reaalsus) see midagi on voolu hulk, mida mõõdetakse siis kW/h-des

Aga kuidas sa tead, et võimsus on 4,5kW? Ise ütled ka, et eeldad seda, aga mille põhjal? Kui elektrit võtab 6kW jagu, siis ongi ju võimsus 6kW. Voolu mõõdetakse siiski amprites ja (elektri)energiat kW tundides - kWh, mitte kW/h)

ma eeldasin selle tabeli põhjal seda

http://eleven.ee/index.php?option=com_c ... 6&Itemid=6

[Kasutaja 1234]

Natuke vale arusaam - lihtsalt võimsuse eraldumine sõltub vedelikust ja selle temperatuurist. Ehk hetkel, mil "6kW" katel "toodab" 4.5kW energiat, ta ka vooluvõrgust 4.5kW tarbib.

mg 3 postituse üle natuke järele mõeldes, siis tõepoolest. madalama temperatuuriga katel ju eraldab ka vähem soojust. elektri tarbimise kohapealt on siin arvestatud juba seda et mingi aeg on katel ju välja lülitatud. mina tegelesin siin ainult katla tööasendis oleku arvutamisega... ok, minu viga, lepime ära.

aga siin tekkis mul üks teine küsimus, et kas mul on otstarbekam hoida primaarring kuumem ja siis reguleerida sekundaarringi temperatuuri kraani abil või võib ka primaarringi temp madalam olla...ja siis jälle sekundaarringi kraan avatum... Energia jäävuse seadus ütleb tegelikult et savi... aga kui vedeliku elektrijhtivus muutub.. siis kuidas oleks sellega..?

[Imelik]

Näen et mõistmine juba saabunud aga postitan igaksjuhuks ikkagi äkki kellegil veel segane.
Viga on selles et ta rakendab hetkevõimsust ka energiahulga arvutamisel aga unustab ära ajalise mõõte.
Võtame siis koos läbi arvutada. Väide et kütmisel rakendatakse võimsust 6kw , lisaks väideti et küte taga 1minut ja väljas 1minut ja 20sekundit (tsükliliselt kui õieti aru sain).Teoreem on see et 6kw võimsust rakendatult 1h (tund) = 6kwh (elektrienergiat).
Kõigepealt mitu tsüklit on tunnis -1h=60min= 3600sek, tsükkel kokku = 60s+80s= 140sek, tsüklite arv = 3600/140 =25,714.
Järelikult võimsus oli rakendatud ajaliselt 60sek*25,714 = ümardatult täissekunditeks 1543 =25.717min=0,429h (tundi )
Kulutatud energiahulk= 6*0.429= 2.574kwh
Järelikult töötas sinu katel reziimis mis vastab katlavõimsusele 2,574 kw.
NB tulemus umbkaudne ja sisaldab ka ilmselt ajalist mõõteviga.
Vastuseks uuele postitusele- kui vedeliku juhtivus muutub siis muutub ka katla võimsus (ioonkatel ju).

[vastab fanatt]

See aeg kui katel nö puhkab, kukub rõhk 1,5 barini. Lülitasin kilbist katla välja ja kukkus veel 1,2 barini. Samas mõõtsin paisupaagi rõhku auto manomeetriga 1,8 bar. Lükkasin seejärel katla uuesti järgi, rõhk tagasi 1,8 bari peal.

P.S kui kaua sul katel töötab ja kui kaua ta puhkab? mind huvitab lihtsalt võrdluse pärast

Töötan nii umbes 30 sekundit ja puhkab teine 30 umbes, oleneb ka ilmast, külmemate ilmadega lööb tihedamini, nulli juures puhkab kauem, sest vedelik ei jõua maha jahtuda.

[Kasutaja 1234]

See aeg kui katel nö puhkab, kukub rõhk 1,5 barini. Lülitasin kilbist katla välja ja kukkus veel 1,2 barini. Samas mõõtsin paisupaagi rõhku auto manomeetriga 1,8 bar. Lükkasin seejärel katla uuesti järgi, rõhk tagasi 1,8 bari peal.

P.S kui kaua sul katel töötab ja kui kaua ta puhkab? mind huvitab lihtsalt võrdluse pärast

Töötan nii umbes 30 sekundit ja puhkab teine 30 umbes, oleneb ka ilmast, külmemate ilmadega lööb tihedamini, nulli juures puhkab kauem, sest vedelik ei jõua maha jahtuda.

huvitav.. ja katel on sul kui suur? mul on, nagu siin juba jutuks on olnud, 6kW-ne ja primaarringi mahutavus on 2,5 L ning kulub kütmistsüklile ca 1 min..

[fanatt vastab]

See aeg kui katel nö puhkab, kukub rõhk 1,5 barini. Lülitasin kilbist katla välja ja kukkus veel 1,2 barini. Samas mõõtsin paisupaagi rõhku auto manomeetriga 1,8 bar. Lükkasin seejärel katla uuesti järgi, rõhk tagasi 1,8 bari peal.

P.S kui kaua sul katel töötab ja kui kaua ta puhkab? mind huvitab lihtsalt võrdluse pärast

Töötan nii umbes 30 sekundit ja puhkab teine 30 umbes, oleneb ka ilmast, külmemate ilmadega lööb tihedamini, nulli juures puhkab kauem, sest vedelik ei jõua maha jahtuda.

huvitav.. ja katel on sul kui suur? mul on, nagu siin juba jutuks on olnud, 6kW-ne ja primaarringi mahutavus on 2,5 L ning kulub kütmistsüklile ca 1 min..

katel on mul 9kw ja maja 116 ruutu, köetavat pinda 110 ruutu. Enda arust täitsa mõistlikud kulud küttele. Võrdlen sageli vanemate korteriga 72 ruutu ja küttekulud samasse suurusjärku või rohkemgi kui meil majas.

[Imelik]

Mnjah.Vist ikka päriselt ei saanud aru. Küttesoleku aegade, katla võimsuste ning maja ruutude võrdlemine
ei anna mitte midagi. Kütteks kuluv energiahulk sõltub ikka ja ainult maja soojavajadusest ning katla kasutegurist (see sarnastel kateldel ühesugune). Soojuskadu oleneb maja soojapidavusest, hoitavast temperatuurist (tegelikult temperatuuride vahest), lisa soojusallikatest ja elutegevusega seotud sajast pisiasjast . Kahe erineva maja küttekulude võrdlus on minu arvates nonsenss (maakeeli rumalus ,mõttetus).

[Kasutaja 1234]

Mnjah.Vist ikka päriselt ei saanud aru. Küttesoleku aegade, katla võimsuste ning maja ruutude võrdlemine
ei anna mitte midagi. Kütteks kuluv energiahulk sõltub ikka ja ainult maja soojavajadusest ning katla kasutegurist (see sarnastel kateldel ühesugune). Soojuskadu oleneb maja soojapidavusest, hoitavast temperatuurist (tegelikult temperatuuride vahest), lisa soojusallikatest ja elutegevusega seotud sajast pisiasjast . Kahe erineva maja küttekulude võrdlus on minu arvates nonsenss (maakeeli rumalus ,mõttetus).

noh eks ta ikka annab midagi. kasvõi energia kulu küttele ühe ruutmeetri kohta näiteks. aga see pole see teema. probleem oli Elektril hoopis. ma siiski arvan et Elektril ei pea maja sooja. kuhu muidu tal see soe kaob.

[Imelik]

Täpselt nii vastasel juhul oleks tal mingi ruum ülipalav või uksed aknad lahti. Samas ei oska küttekulu kommenteerida kuna ei tea tegelikku soojavajadust ning kui suure osa moodustavad muud elektritarvitid.

[Elekter]

Elektri maja on soojustatud, ma vähemalt loodan kuna kontrollisin soojustamise ajal ehitajaid ja nende töökvaliteeti. Üks ruum küttiski üle kuna sinna oli juhitud rohkem vedelikku kui vaja, seetõttu piirasin garaazi ja sauna ning sauna eesruumi minevat küttevedeliku hulka, elutuba ja köök jäid samaks. Nüüd vähemalt on toas norm temperatuur.
Aga ikkagi elektri tarbimine. Keerasin nädalavahetuseks I korrusel küttetermostaadid 10c (kuigi koju jõudes näitas diginäit 15c) ja II korruse radikad täitsa välja. 54 tunni küttekulu 125 kw. Samas nädala sees kahepäva kulu nt 330 kw I korrusel 20c ja II korrusel 21-22c. Ilmselt oleks vaja parema elektri juhitavusega vedelikku, kuna toas hetkel temp 16c.

[Külaline]

54 tunni küttekulu 125 kw.

Kas see tähendab, et 54 tunniga oli elektri(energia) kulu 125 kWh?

[Imelik]

Ilmselt oleks vaja parema elektri juhitavusega vedelikku, kuna toas hetkel temp 16c.

Tõsi ta on ,sellega tõstad oma katla võimsust ( ettevaatust võib paljuks minna)- aga ka tunduvalt kuluvate kwh hulka (eeldusel et sul toatemperatuur tõuseb). Üks kahest kas soojus või vool, peavad panema Sul vasakule kui kahtlustad üleliigset energiakulu. Teoreetiliselt muidugi mängib rolli ka katla või soojusvaheti kasuteguri langemine kuid ma ei näe võimalust kuidas saaks energia ilma soojust tekitamatta sellest süsteemist lahkuda. Enimlevinud soojuse lekkekoht ongi just valesti teostatud põrandaküte. Esmalt võiks ikkagi väljaselgitada oma hoone soojavajaduse.

[Külaline]

nädala sees kahepäva kulu nt 330 kw

See teeb ju kuu tarbimiseks ligi 5000 kWh = krooni ainult küttele?

[Külaline 2]

Tere!
Kui on valida siis pange enne tavaline elektikatel.
nt. KOSPEL - vaadake Lembitu 6, Tartus DR SANTEHNIKA kaupluses on väljas.

[Reevo]

Ma ei saa aru miks sellist jama inimestele üldse vaja on. Isegi salvestavad el radikad on odavamad ja see ioonküte tundub juba siin foorumis nagu sõimusõna

[Kasutaja 1234]

pole vist mõtet diskuteerida ioonkütte mõttekuse või mõttetuse üle, seda on piisavalt tehtud. enamus kapist tulevaid kW peaks ikka soojussüsteemi minema ja majja jääma. enamusel juhtudel see nii ka on. ma kipun ka arvama, et seal on probleem kas valesti paigaldatud küttetorudes-radikates või mingis müstilises soojakaos. selline tunne, nagu küttetoru läheks kuskil õuest läbi.
mina isoleerisin oma süsteemi sellised osad ära, kus kütet vaja ei ole, kuna mu süsteem asub keldris siis panin erinevatele metallosadele soojaisolatsiooni peale, sh katlale ja väikese ringi isoleerisin nii palju ära kui võimalik, et seal oleks soojakaod väikesed. see tõstis küttele mineva vee temp kuskil 2 kraadi ma arvan. lisaks isoleerisin ära kõik torud mis paiknevad seal kus kütet vaja ei ole (jällegi keldris näiteks).
Elektrile: mõõda korra ära, kui palju sul tsüklid kestavad, ehk kui palju kulub aega selle kütmistsüklile ja nn puhkeasendile. Lisaks iselioomusta natuke oma süsteemi: on ta soojusvahetiga, mis temperatuuride vahemikus katel opereerib.. jne. ärme selle vedeliku elektrijuhtivusega veel mängime.

[Elekter]

Vaatasin järgi, küte on taga 3 min 20 sek, kui vedeliku temp tõuseb 63c (nii on mul endal paika pandud, kuna varasemalt oli max 45 ja siis ei läinud isegi soe vesi boileris soojaks) ja puhkeasendis on 2 min 20 sek, siis on tagasituleva vedeliku temp 40c.
Küttesüsteem asub katlaruumis, kus temperatuur on max 10-12c.

[Kasutaja 1234]

vb ma panen puusse oma arvutustega, aga mulle tundub, et su katel paneb tööd 9,1 kW võimsusega, kuna ta töötsükkel on 61,1 % ja puhkeaeg ca 38,9 %. 2 min 20 sekki pole iseenesest ju lühike puhketsükkel, mul puhkab aint 1.20 sekki. aga mul käib küttetsükkel 1 min. ehk 3 korda kiirmini kui sul.. ja mul aint 6 kW katel.. mõtlesin, et miks su küttetsükkel nii pikk on.. vb on peitub selles vastus.

[fanatt]

Rõhkudest veel rääkides, siis käisid küttemehed ja tuvastasid veaks, miks rühk enne mängis üleas-alla paisupaagi liiga suure rõhu, oli ligi 2 bari vist. Lasid üleliigse välja ja keerasid tagasi otsa ning süsteemi täitsid kuni 2,2 bar. Süsteemil on 2,5 barine avariiklapp. Mitu nädalat on möödunud ja nüüd rõhk langenud 2 bari peale ja avariiklapi juures olevast torust on kopsikusse tilkunud omajagu glükooli. Kas on viga avariiklapi vedrus, et see liiga vara avaneb või paisupaagis, mis ikka ei tööta nii kuis vaja. Muud mõtet endal pähe ei tule, võibolla kellegil lugejatest on mõtteid. Rõhk aga nii ei mängi nagu enne üles-alla kui kütab -puhakb. Nüüd püsib paigal, lihtsalt on natuke kukkunud.