Ioonküte

[pumbaehitaja]

Reevol jumala õigus.
Loen siin foorumit ja imestan. Inimesed peavad kõige soojemaks majaks kivimaja. Jah kivi maja on soe kui on 15cm peno, tuulekindel ja soojusvahetiga ventagregaat.
Endal ise ehitatud (esimene) puitkarkassmaja 200M2. Kütteks gaasikattel (radikad ja tarbe vesi(2täiskasvanutja 2 last)). Detsembri keskel sai täis 2 aastat küttmist ja gaasi näit on 2660m3 (1330m3 aastas).
Lugesin just ühe tuttavale tehtud hinnapakkumis soojuspumpade firmast ja tema maja 225m3 küttekulude võrdluses gaasikütte aastane kulu 31200EEK ja õhk- vesi soojuspump 13500EEK. Kust sellised arvud võetakse?
Lisaks keegi mainis siin et tal põrandakütte ja toa temperatuur 22-24C ``laste pärast``. Normaalne toatemperatuur on 18-20. Iga kraad üle 18C on 5% lisaküttekulu.

[Silver]

Reevol jumala õigus.
Loen siin foorumit ja imestan. Inimesed peavad kõige soojemaks majaks kivimaja. Jah kivi maja on soe kui on 15cm peno, tuulekindel ja soojusvahetiga ventagregaat.
Endal ise ehitatud (esimene) puitkarkassmaja 200M2. Kütteks gaasikattel (radikad ja tarbe vesi(2täiskasvanutja 2 last)). Detsembri keskel sai täis 2 aastat küttmist ja gaasi näit on 2660m3 (1330m3 aastas).
Lugesin just ühe tuttavale tehtud hinnapakkumis soojuspumpade firmast ja tema maja 225m3 küttekulude võrdluses gaasikütte aastane kulu 31200EEK ja õhk- vesi soojuspump 13500EEK. Kust sellised arvud võetakse?
Lisaks keegi mainis siin et tal põrandakütte ja toa temperatuur 22-24C ``laste pärast``. Normaalne toatemperatuur on 18-20. Iga kraad üle 18C on 5% lisaküttekulu.

Toatemperatuur 18kraadi????? See on ju puhta külm juba!

[jörm]

Reevol jumala õigus.
Loen siin foorumit ja imestan. Inimesed peavad kõige soojemaks majaks kivimaja. Jah kivi maja on soe kui on 15cm peno, tuulekindel ja soojusvahetiga ventagregaat.
Endal ise ehitatud (esimene) puitkarkassmaja 200M2. Kütteks gaasikattel (radikad ja tarbe vesi(2täiskasvanutja 2 last)). Detsembri keskel sai täis 2 aastat küttmist ja gaasi näit on 2660m3 (1330m3 aastas).
Lugesin just ühe tuttavale tehtud hinnapakkumis soojuspumpade firmast ja tema maja 225m3 küttekulude võrdluses gaasikütte aastane kulu 31200EEK ja õhk- vesi soojuspump 13500EEK. Kust sellised arvud võetakse?
Lisaks keegi mainis siin et tal põrandakütte ja toa temperatuur 22-24C ``laste pärast``. Normaalne toatemperatuur on 18-20. Iga kraad üle 18C on 5% lisaküttekulu.

Toatemperatuur 18kraadi????? See on ju puhta külm juba!

mugavuspiir kipub jah sealt 20 ja üle selle minema. (mis mõttet siis üldse kütta/soojustada on , kui ollakse nõus jopes nagu eskimo elama. )

[Silver]

Reevol jumala õigus.
Loen siin foorumit ja imestan. Inimesed peavad kõige soojemaks majaks kivimaja. Jah kivi maja on soe kui on 15cm peno, tuulekindel ja soojusvahetiga ventagregaat.
Endal ise ehitatud (esimene) puitkarkassmaja 200M2. Kütteks gaasikattel (radikad ja tarbe vesi(2täiskasvanutja 2 last)). Detsembri keskel sai täis 2 aastat küttmist ja gaasi näit on 2660m3 (1330m3 aastas).
Lugesin just ühe tuttavale tehtud hinnapakkumis soojuspumpade firmast ja tema maja 225m3 küttekulude võrdluses gaasikütte aastane kulu 31200EEK ja õhk- vesi soojuspump 13500EEK. Kust sellised arvud võetakse?
Lisaks keegi mainis siin et tal põrandakütte ja toa temperatuur 22-24C ``laste pärast``. Normaalne toatemperatuur on 18-20. Iga kraad üle 18C on 5% lisaküttekulu.

Toatemperatuur 18kraadi????? See on ju puhta külm juba!

mugavuspiir kipub jah sealt 20 ja üle selle minema. (mis mõttet siis üldse kütta/soojustada on , kui ollakse nõus jopes nagu eskimo elama. )

Ei ole nagu ise ka huvitatud paksude riietaga toas olemisest,pigem midagi kerget seljas.Nagunii on alla 2 aastastele lastele kes enamus aega põrandal veedavad raske selgeks teha et peaksid paksult riides olema!
Põrandaküte on mul esimesel korrusel(Temp.kusagil vast jah 18-20 Kraadi - mis tegelikult on jahe,kuid töökeskkonnaks piisav!) kus me veel ei ela kuna seal remont pooleli,teisel korrusel on radiaatorid(Ning seal on temp.vahemikus 22-24 C)

[Pumbaehitaja]

Ega ma ei soovita külmetamist. Minul on ka lapsed ja enamus aega palja jalu ise käin lühikeste pükstega toas ringi (radikatega kütte, talvine toa temp 18-20). Maja sisekliima ja tajumine koosneb paljudest asjadest, kuidas ventilatsioon toimib, palju on kohti kust õhkub külma, niiskusest ja isegi kasutatud materjalidest (ka värvidest)( Priit-Kalev Parts pidas selle kohta hea loengu matejalide ja värvide mõjust).Kui on puit 20C või kivi 20c siis pealeastudes(katsudes) kivi tundub külmena kuigi on võrdsed temperatuurid. Õhu temperatuur võib olla 24C, kui tuul puhub siis on ikka jahe.
Mida ma õelda tahan on et mõttetu rääkida ainult seadmetest jne. Kui soojus kaob teil kusagilt mõjalt majast ja põhjused on kusagil mõjal, miks teil nii palju soojusenergiat kulub.

[Veikko]

Pumbaehitaja misllised on sinu maja välisseinte konstruktsioon ja materjalide paksus? Kas kõik 200 m2 on ikka küttes?

[Külaline]

Pumbaehitaja misllised on sinu maja välisseinte konstruktsioon ja materjalide paksus? Kas kõik 200 m2 on ikka küttes?

Veikkole:
Terve maja 200m2 (see on projektipaberite järgi arvestatult, tegelikuses on tsippa suurem, kui ise projekteerid ja ehitad siis tegelikuses sai natuke suuremaks venitatud) kasutusel ja köetav.
Sein väljast- sisse; vooder (18mm),õhuvahe (20mm), Tyvek tuuletõkkekile, OSB plaat(10mm), puitkarkass (150*50mm) vahel klaasvill, aurutõkkekile, metallkarkass (66mm) vahel klaasvill, ja kipsplaat (12mm). Pööningul 200mm villa. Esimese korruse põrand 200mm puit karkass vahel klaasvilla.
Tegelt peaks siin räägitama Ioonküttest. Aga vahest on raske kommenteerida kellegi suuri kulusi, kui on suur võimalus, et kulud ei tekki mitte seadmetest vaid muudest asjadest.

[ponkskar]

Pumbaehitaja misllised on sinu maja välisseinte konstruktsioon ja materjalide paksus? Kas kõik 200 m2 on ikka küttes?

Veikkole:
Terve maja 200m2 (see on projektipaberite järgi arvestatult, tegelikuses on tsippa suurem, kui ise projekteerid ja ehitad siis tegelikuses sai natuke suuremaks venitatud) kasutusel ja köetav.
Sein väljast- sisse; vooder (18mm),õhuvahe (20mm), Tyvek tuuletõkkekile, OSB plaat(10mm), puitkarkass (150*50mm) vahel klaasvill, aurutõkkekile, metallkarkass (66mm) vahel klaasvill, ja kipsplaat (12mm). Pööningul 200mm villa. Esimese korruse põrand 200mm puit karkass vahel klaasvilla.
Tegelt peaks siin räägitama Ioonküttest. Aga vahest on raske kommenteerida kellegi suuri kulusi, kui on suur võimalus, et kulud ei tekki mitte seadmetest vaid muudest asjadest.

Ega pumbaehitaja ka ole soojustusega just priisanud

[Veikko]

Ootasin ikka Pumba ehitaja maja soojustusest 1,5 x suuremaid andmeid. Ja siin juttu küttesüsteemidest kuid tavaliselt ikka probleem energiatarbimise suuruses mida inimesed ei oska endale ette kujutada ja võimatu kontrollida. Nii. et kohe süüdlane leitud KÜTTESÜSTEEM. Ioonküttest muidugi ma ei arva midagi kuna puht teoreetiliselt see põimõte ei ole võimalik.

[pumbaehitaja]

Pumbaehitaja misllised on sinu maja välisseinte konstruktsioon ja materjalide paksus? Kas kõik 200 m2 on ikka küttes?

Veikkole:
Terve maja 200m2 (see on projektipaberite järgi arvestatult, tegelikuses on tsippa suurem, kui ise projekteerid ja ehitad siis tegelikuses sai natuke suuremaks venitatud) kasutusel ja köetav.
Sein väljast- sisse; vooder (18mm),õhuvahe (20mm), Tyvek tuuletõkkekile, OSB plaat(10mm), puitkarkass (150*50mm) vahel klaasvill, aurutõkkekile, metallkarkass (66mm) vahel klaasvill, ja kipsplaat (12mm). Pööningul 200mm villa. Esimese korruse põrand 200mm puit karkass vahel klaasvilla.
Tegelt peaks siin räägitama Ioonküttest. Aga vahest on raske kommenteerida kellegi suuri kulusi, kui on suur võimalus, et kulud ei tekki mitte seadmetest vaid muudest asjadest.

Ega pumbaehitaja ka ole soojustusega just priisanud

See oligi Pumpaehitajalt(unustasin nime panna) veikkole,maja seina konstruksiooni kirjeldus. Nagu eelnevalt öeldud kahe aasta gaasi kulu 2660m3(1330m3 aastas) radikad ja vesi. Aknad on kahekordsed plastiaknad 34m2 pinda. Ise pean kõige tähtsamaks tuulekindlust tänu Tyvekile. Pole tähtsust,kas villa on 40cm seinas kui tuul puhub läbi.

[Veikko]

Pumbaehitaja sinu näite puhul võib maha matta propageeritud passiivmaja ehituskonstruktsioonide tehnilised näitajad seal algavad seinad alles 400 mm soojustusest. Muudest asjadest rääkima ei ole mõtet hakatagi- vähe aknaid, katuse soojustus jne. Sul ikka väga hea tulemus saavutatud. Endal 270 m2 maja, 850 m3 mahtu, kogu pind 23,5 c soe, põrandaküte, gaasikatel 28kw, aknaid 64 m2 (14 jm klaasi maast laeni), aasta kulu ca 4000 m3 gaasi.

[Veikko]

Pumbaehitajale, unustasin seinakonstruktsiooni- 250 mm silbeti tuhaplokk, seest krohv ja väljast 140 mm penoplast. Lamekatus ja peal 250 mm isoveri villad, loomulikul aurutõkked paneeli peal ja pärast vill üleval.

[Reevo]

Normaalne soojustuse paksus välisseinas on 30cm villa hea aga alates 40cm vahelaed katused alates 40cm.Aga kindel on see et kui tuuletõke on jama või kehvasti pandud pole meetrisest soojustusest ka kasu.(kui siis ainult väga tuulevaiksel ilmal)
Odavaim maja on PASSIIVMAJA.

[Blond daam ioonküttega majast]

Loen siin, et dispersiooniks on pandud 8 (sisse 60, välja 68).

Meie majal oli paigaldatud vene ioonküttesüsteem ja maja ostmisest peale sellega jama. Lõpuks avastati, et automaatika ei töötanud ja katel punnitas poole võimususe peal. Spetsialist paigaldas uue automaatika ja andis juhised: dispersioon 1, et oleks parim ja ökonoomseim ja soovitas mitte kruttida katla temperatuuri vaid "mängida radikatega". radikatel on aga need tavalised kraanid,mitte anduritega spetskraane.
Nüüd ongi nii, et katel lükkab ennast tööle 60 peal, välja 61 peal. Temp.tõuseb korraks 62 ja siis 60-l sisse. Igatahes on vahekorraga 1:1 katel sees ja väljas. ööpäevane kulu ca 100kw koos muuga (kodus 18.00-22:00 ja hommikul kohvijoomine). toad on metsikult palavad, kuigi kraanid peaaegu kinni. Katel aga paneb täiega.
0-kraadi juures kruttisime katlal temperatuuri 50 kraadi juurde, et oleks talutav elada. Siis olid kulud väiksemad.

Et kas selline dispersioon on ikka õigeim. Saan aru, et üleskütmine võtab rohkem voolu (s.o kui on pikem vahemik, jahtub rohkem). Või anti valed juhised?

[Veikko]

Kui suurt pinda ültse kütad Blond ioonküte.

Loen siin, et dispersiooniks on pandud 8 (sisse 60, välja 68).

Meie majal oli paigaldatud vene ioonküttesüsteem ja maja ostmisest peale sellega jama. Lõpuks avastati, et automaatika ei töötanud ja katel punnitas poole võimususe peal. Spetsialist paigaldas uue automaatika ja andis juhised: dispersioon 1, et oleks parim ja ökonoomseim ja soovitas mitte kruttida katla temperatuuri vaid "mängida radikatega". radikatel on aga need tavalised kraanid,mitte anduritega spetskraane.
Nüüd ongi nii, et katel lükkab ennast tööle 60 peal, välja 61 peal. Temp.tõuseb korraks 62 ja siis 60-l sisse. Igatahes on vahekorraga 1:1 katel sees ja väljas. ööpäevane kulu ca 100kw koos muuga (kodus 18.00-22:00 ja hommikul kohvijoomine). toad on metsikult palavad, kuigi kraanid peaaegu kinni. Katel aga paneb täiega.
0-kraadi juures kruttisime katlal temperatuuri 50 kraadi juurde, et oleks talutav elada. Siis olid kulud väiksemad.

Et kas selline dispersioon on ikka õigeim. Saan aru, et üleskütmine võtab rohkem voolu (s.o kui on pikem vahemik, jahtub rohkem). Või anti valed juhised?

[Blond daam ioonküttega majast]

Vabandust...tõega blond, kui sellise tähtsa asja märkimata jätsin.

Aga. Köetavat pinda,sh ruumid, kus kütet pole (lõpetamata saunaruum, sauna eesruum), Wc on põrandaküttega, nö esimene esik = 90ruutu.
Katel on 9 kW.

[Külaline 1234]

Mul ka ioonküte, ridaelamu, 76 ruutu, kaks korrust. Maja soojustamata, veneaegne ehitis. Eriline optimist eksole, läksin mugavusele, kuna siia polegi eriti muud võimalus teisi kütteliike panna, v.a. õhksoojuspump, aga siis tuleks panna kaks siseseadet ja mulle see puhumise asi ei meeldi, nagu tuuletõmme oleks toas kogu aeg. Panin endale 6kW katla. Küttekulud oktoobris 1000 eeq, nov 1500 eequ, detsember oli 2000 eequ. Mul on ainult radikad, pole põrandakütet. Tegelikult on lihtne arvutada kui palju orienteeruvalt küttele kulub, sest katel ju lülitub sisse välja, kellel kontaktoriga, kelle mingi muu asjaga. Mõõdan aegajalt stopperiga juures et kui kaua ta siis sisselülitatud asendis on ja kui kaua väljalülitatud asendis. Kui väljas oli 14 kraadi külma siis oli umbes minut sisse lülitatud ja nn puhkeseisundis minut ja 10 sek. Noh lihtne arvutus ütleb et 45 % ajast on 6 kW järgi. 45 % on ööpäevast kuskil ca 11 tundi. Ehk 11*6*30=1980 kWh energiat, kuskil 2000 eequ. Aga ioonküttega on see oht, et kui sossepp paneb selle paika, siis ta võib puusse panna selle vedeliku elektrijuhtivusega. Sellega on selline asi, et kui elektrijuhtivus on liiga väike, siis kulub võimsusel elektritakistuse ületamiseks teatud hulk energiat, ja see energia tuleb elektrikapist.. kahjuks peale arvestit:). Noh see on umbes sama võrdlus, et kui sa hakkad vett keetma pliidi peal, aga potti ei pane pliidile vaid jätad natuke kõrgemale rippuma, siis kulub ka vee soojendamiseks palju rohkem energiat. Ehk õhk juhib päris kehvasti soojust, samamoodi juhib väikse elektrijuhtivusega vedelik kehvasti elektrit. Vedeliku elektrijuhtivus peab olema üle 200 µS/cm ja seda mõõdetakse spetsiaalse aparaadiga. Mina tegin nii, et lasin laboris endale õige vee segada. Mina tegin destilleeritud vee baasil ja lasin lisada soola. Seda ei saa lisada teelusikaga, sest seda läheb väga vähe. NaCL kulus 5 L vedeliku segamiseks 0,4 g. Tulemus oli 240 µS/cmEhk seda kaaluti mingi spets kaaluga kah. Lasin ka selle originaalvedeliku ära mõõta ja selle elektrijuhtivus oli 280 µS/cm, kuigi tehniline juhis ütles et see peab olema 200 ringis. Ok, tegelikult kasutatakse ka monoetüleenglükooli, mis pidi vist isegi parem olema, kuna ei te tekita gaase. Sama asja kasutatakse jahutusvedelikes. Praegu sain katla tööle ja olen sinna sinna lisanud seda vedelikku juurde, kuna destvesi aurustub ja õhk tuleb õhukogujatest välja. Rõhk on natuke üle 2 bar-i ja seda ka pumpan juurde. Olen ise teinud auto rehvi ventiiliga süsteemi, et saan pumbaga rõhku lisada ilma et õhk süsteemi satuks. Jutt, et ioonküte hoiab elektrit selles mõttes kokku, et ta ei küta elektritenne on muidugi jama, pigem vastupidi, kogu 6 kW läheb ilusti vette, aga ioonkütte puhul kui katla vesi pole 60+ kraadi soe, kütab ta tühja, sest vee elektritakistus on jahedamast peast suurem.
Kui kedagi huvitab täpsemini, et mis ma tegin, siis olen nõus meeleldi muljeid jagama ja ma tahaks tegelikult kummutada selle jutu, et ioonküte on parem kui tavaline elektriküte, pigem vastupidi, sest ioonküte on palju kapriissem. Füüsikud võivad siin vastu vaielda ja ma ilmselt nende väiteid oma rumala peaga ümber ei lükk, küll aga on mul hästi arenenud loogiline mõtlemine
Ok, tervitame juubilari!

lemmik33@hotmail.com (msn)

[Veikko]

To Külaline 1234 , no parem oleks kasutada elektriradikaid, see sinu ioonküte on raisatud raha. Endal 72 m2 peal futjitsu 9 soojuspump, detsembri kulu 550 kw, jaanuar sama 550 kw. Kuna paigaldatud targalt puuduvad ka tornaadod toas ja kõik toad ühtlaselt soojad. Tuuletõmme tekib toas ainult valesse kohta paigaldamisel.

[Elekter]

Lugesin siin eelmist postitust ja mõtlen, et äkki peaks ioonkatlal ka vedeliku ära vahetama suurema elektrijuhitavuse vastu (praegu on juhitavus väikseim), kas see võiks kaasa aidata elektriarve vähenemisele? Käesolevaks ajaks s.o 21 jaanuariks on juba kulunud 3293 kw energiat ja ilmad ei ole olnud eriti külmad. Põhimõtteliselt on küte olnud taga ainult I korrusel köögis ja elutoas ja II korrusel magamistoas. Teistes tubades on a la 15c. Minu arvamus on, et see venemaal toodetud ioonkatel võib ennast põlema PANNA, täielikult kopp ees sellest jamast. Kas tasuks asemele võtta tavaline elektrikatel?

[Kasutaja 1234]

to Veikko:
ma ei ütleks et see raisatud raha oleks, aga kui sa oleks viitsinud süveneda, siis eriti palju sooje sõnu ma ioonkütte kohta ei räägi. elektriradikate puhul tuleks mul kogu süsteem välja vahetada ja ma ei viitsi seda teha. õhksoojuspumba kohta ma juba avaldasin oma arvamust.

to Elekter:
ma ei julge soovitada sulle elektrikatelt ioonkatla aemele, kuna mul kogemus puudub. aga see on küll halb, et su küttesüsteemi vedeliku elektrijuhtivus on minimaalne. nagu mu postitusest näed, siis pärsib see katla võimsust. liiga suure elektrijuhtivuse puhul lööb korgid välja, kuna katla võimsus on otseses seoses vedeliku elektrijuhtivusega. minu katlal on vedeliku elektrijuhtivus 270 -280 µS/cm ja praegu ta töötab temperatuurivahemikus 42-50 kraadi. kui läheb külmemaks, siis keeran juurde kraade või juhin rohkem vedelikku läbi soojusvaheti, mis samamoodi annab kütteveele kõrgema temperatuuri. ma tegin oma süsteemiga veel seda, et ma isoleerisin ära katla metallosad, ehk nüüd jääb rohkem sooja katla sisse ja ei eraldu metallpindasid pidi ruumi. samuti soojustasin ära keldris kõik torud, mis vett tuppa juhivad, siis ei jää sooja eriti keldrisse, kus mul katel asub, vaid suunatakse ikka tuppa. 6 kW ioonkütte katla võimsus 20 kraadise veetemperatuuri juures on kuskil 1,5 kW. kuhu siis 4,5 kW läheb??? nuvoot.

mis puutub vedeliku vahetamisse, siis see sõltub sellest kui kaua sul see seal olnud on. kui alles sügisel pandi, siis pole mõtet vahetada, lihtsalt tuleks tõsta selle elektrijuhtivust ja siis tagasi panna. muidugi ma ei tea, kui lihtne selle eemaldamine süsteemist on sul. mul on lihtne, sest mul on nn väike ring kus ringleb see "õige vedelik"ja siis peale soojusvahetit on suur ring, kus on tavaline vesi. piisab väikese ringi tühjendamisest, seda on kokku 2,5 L ja sellega on lihtne. ma uurisin ka et kust saab seda monoetüleenglükooli, aga mulle käis selle muretsemine üle jõu, sest seda ei müüda väikestes kogustes ja ioonkütte firmad on kitsid õige elektrijuhtivusega vedeliku müümises, kuigi nende kodulehelt saab seda tellida. ma tellisin ka, aga ei kippu ega kõppu. niisiis pidingi nn asja tuumani ise jõudma. ma arvan et esimese asjana tuleks sul mõõta ära selle vedeliku elektrijuhtivus. seda saab enamasti igas maakonna laboris teha. mina tegin Pärnus.

teiseks mõtlesin et huvitav, kuidas su maja soojustatud on? ma soojustasin lae ära ühes toas 100 mm vahtpolüstürooliga, see tõstis toa temperatuuri 2 kraadi!! ma ei julge mõeldagi, et kui terve maja soojustatud saab, et kui palju siis kokkuhoid tuleb. ülemisel korrusel mul ongi kuskil 21-22 kraadi sooja, alumisel korrusel kraad madalam. küttele kulub ööpäevas umbes 66 krooni. ja see on 76 ruutu. kui arvutada siis ruutmeetri kohta maksan ma sama palju kui sina peaaegu, aga mu maja on soojustamata.

[Imelik]

6 kW ioonkütte katla võimsus 20 kraadise veetemperatuuri juures on kuskil 1,5 kW. kuhu siis 4,5 kW läheb??? nuvoot.

Ega 6 kw ioonkatel ei küta kogu aeg täisvõimsusel. Kui 20C veetemperatuuri juures on võimsuseks 1,5 kw siis järelikult on vee elektrijuhtivus (teisisõnu takistus kahe elektroodi vahel )selline mille puhul elektroodidele rakendatud pinge tekitab voolutugevuse mille puhul eraldub võimsus 1,5kw .
Temperatuuri tõustes (pooljuhi) takistus väheneb (juhtivus suureneb, samuti voolutugevus) ja katel saavutab oma täisvõimsuse.
Põhimõtteliselt saab voolutugevust (seega võimsust )mõjutada ka elektroodide pindala suurendamisega aga seda minu teada vist antud seadmes ei kasutata (või ma eksin).
Vee juhtivuse reguleerimisega tuleks olla ettevaatlik (võimalus juhtmed maha kärsatada kui kaitse ei toimi, samuti ei mõju hästi pidev ülekoormus).
Kasutatavat energiahulka kw/h ei mõjuta antud seade kuidagi (iseasi kas see kõik jõuab ka sihtkohta).
Vabandust- muidugi juhul kui seade elektriliselt lekib siis võib mingi osa kaduma minna kuid suurema lekke korral peaks juba reageerima kaitselüliti.

[mg3]

Ioonküte = elektriküte.
Ehk kui 6kW tarbib arvesti järgi siis 6kW eraldub ka kütteelementidel. Vedeliku vahetamine, muudab ka arvestiketta pöörlemiskiirust.
Tundub, et müügimehed on tublit tööd teinud - endalgi üks tuttav väitis uhkelt, et tal ei ole elektriküte, vaid ioonküte.
Soojuspumbad, võtavad osa energiast õuest - need on odavamad kui puhas elektriküte.

[kasutaja 1234 alias külaline 1234 vms]

6 kW ioonkütte katla võimsus 20 kraadise veetemperatuuri juures on kuskil 1,5 kW. kuhu siis 4,5 kW läheb??? nuvoot.

Ega 6 kw ioonkatel ei küta kogu aeg täisvõimsusel. Kui 20C veetemperatuuri juures on võimsuseks 1,5 kw siis järelikult on vee elektrijuhtivus (teisisõnu takistus kahe elektroodi vahel )selline mille puhul elektroodidele rakendatud pinge tekitab voolutugevuse mille puhul eraldub võimsus 1,5kw .
[/u]

väga hea, kuid miks näitab siis vooluarvesti mulle et katla kütte paneku puhul on voolutarbimine 9 kW/h (noh muud tarbijad on ka järgi) ja kui katel välja lülitub siis on voolu tarbimine 3 kW/h, kuigi katla temeratuur on alles alla 40 kraadi? ma ei muretsegi sellepärast, et katla võimsus on väike alguses, ma muretsen selle pärast, et voolu tarbimine on samasugune, sõltumata vee temperatuurist. kui katla 1,5 kW võimsuse juures oleks ka voolu tarbimine 1,5kW/h, siis oleks kõik korras.

[Imelik]

1,5 kw näite võtsin mina sinu postitusest. Samuti on antud katelde tootjad väitnud et katla võimsus kasvab soojusjuhi (pooljuhi) temperatuuri kasvades mis on ka füüsikaliselt loogiline. Kui sa väidad et sinu katel töötab sisselülimise hetkel 6kw võimsusega siis on seal järelikult eraldatud primaar ja sekundaarring ning elektroodide vahel hoitakse soojusjuhi temperatuuri maksimumi lähedal et hoida võimsust (või reguleeritakse kuidagi elektroodide pinnasuurusega, ei tea täpset ehitust) Temperatuuri reguleerimine peab siis käima mõlemas ringis eraldi (vastavalt vajadusele). Lõppkokkuvõttes vahet pole mis võimsusel katel töötab peaasi et maja jõuab ära kütta.Elektriarvet mõjutab ikka soojuskadu ja soojusvajadus majas, mitte katla võimsus. Muuseas maja polegi väga halva soojapidavusega kui 76rm kütab 6 kw katel muidugi oleneb kui palju sellest täpselt küttes on ja milliste temperatuuridega.

[kasutaja 1234]

http://eleven.ee/index.php?option=com_c ... 6&Itemid=6
(Eleven ei ole seotud mulle katla paigaldamisega.)

nu ma võtsin sellest tabelist, mis siin lingi all on. mul on kahju lihtsalt sellest et kui mu katla võimsus on näiteks 4,5 kW, siis voolu võtab ikka 6 kW/h. aga see selleks. tõepoolest on mul primaar ja sekundaarring. mingi kraaniga reguleerin kütteks mineva vee hulka mis läheb soojusvahetisse. ja ma arvan et see 76 m2 ongi see köetav pind umbes. ma ei kurda, Elekter kurtis , ma avaldasin oma kogemust. ja eks see näitabki mu maja soojapidavust, et minuti kütab ja 1:20 puhkab, soojade ilmadega muidugi on vahe suurem. ma olen kuulnud, et osadel kütab 30 sek ja siis kaks minutit puhkab. vot see oleks juba tulemus. aga ok.