Omatehtud päikesepaneel tarbeveele!

[felix]

1 ruutmeetrine 1cm paks metallist mustaks värvitud anum kile all kastis. Tagumine külg isoleeritud 5cm kivivillaga .Siis mahuga 10l. Praegu paneelist kõrgemal 40liitrine plastik kanister penoplastist kastis mida toidetakse loputuskasti ujuki abil. Isetoimiv ringvool, torud isoleeritud. Süsteem umbes 4 meetri kõrgusel. Vett tarbib isevoolu teel taluõuel olev kraanikausi segisti. Soe vesi päikeselisel päeval täiesti olemas, et vahepeal pereliikmed saaksid käsi ja nägu pesta ning kastagi. Täna hommikul kell 10.00 sai 36 C kraadist vett.
Aga kell 14 tuli 56 C kraadist vett.
Nüüd siis küsimus:
Kas kellelgi on kogemust, kui suur peaks olema optimaalse suurusega mahuti 1 ruutmeetrise päikesepaneeli jaoks?
Et sealt tuleks päeval maksimaalse temperatuuriga vett ja toimuks ka mõningane salvestamine. Kas pool 200l nailon vaati s.o. 100l on palju?

[kotermann]

100 liitrit ei ole palju. Isoleeri see pütt korralikult ära, et öösel maha ei jahtuks.

Kui tahad tünni ülaosast kuumemat vett kasutada, siis võid teha väljavooluava küll allapoole, kuid sellega ühendada tünnis sees painduva väljavoolutoru, mille ots näiteks penoplastist ujuki abil veepinna lähedal püsib.

Kui kasutad täitmiseks kempsupotiautomaatikat, siis pole selleks erilist vajadust - lihtsalt teed väljavooluava õigele kõrgusele. Pane tarvitikraani ette segisti ja külmaveetoru ka, muidu kõrvetad päikeselise päeva õhtul ennast ära.

[Kalvis]

Mahud saad põhikooli füüsikast Q=c*m*dt, kus m on vee mass, c erisoojustegur 4200 ja dt temperatuuride vahe, ideaaljuhul umbes 40 kraadi. Vaja oleks teada eesti laiuskraadi päikese intensiivsust, kuid kuskilt jäi meelde et see võib olla 500 W ruutmeetri kohta (NB! päikesega risti oleva pindalale) Paneeli pindala*aeg*soojusvõimsus annab energia, mis peab olema suurem salvestuspaagi vee mahust ja tema kütteks kulunud energiast. Ligikaudu m=(500 W*8*3600s*pindala)/(4200*40) Siin 8 on 8 tundi päikese käes oldud aega. Valem ei arvesta soojakadusi ega pilvist ilma. Soovitav on paak suurem teha leitust

[Kv=12]

kiirgustase eestis suvel keskpäeval ca 950-1000 W/m2

[felix]

Tänan vastuste eest! Asi toimib ka nii hästi. Loomulikult on väljund segisti ikka külma veega. Muidu ei saakski päikeselise päeva teisel poolel vett kasutada. Soojemat vett tuleb ka pilvealusega.
Süsteem tuleb tühjendada ilmselt peale 1.septembrit ja happega läbi pesta. Täiendused plaani võetud järgmiseks suveks:
1. mahutiks 200l nailonvaat.
2.Soojavee torud ja mahuti eriti korralikult villaga soojustada.
3.Süsteem teha 180 kraadi pööramise võimalusega.
On veel ettepanekuid?

[teen_ise]

felix, kle tee oma riistapuuts pilt ja pane siia üle,s ma huviga tahaks näha, plaan ka sellist asja aretada.

[felix]

http://sites.google.com/site/rauafelix/home/solar-water

[Koristaja]

kuidas veesoojendi paneeli end päikese suunas pöörama panna? vana motoriseeritud satipanni jalale? milline oleks lihtsaim kontroller sellele ja päikese suuna andur?
milline oleks veesoojendi elemendi kõige lihtsam ja effektiivsem konstruktsioon? terastorust võre kokkukeevitada ja alufooliumist peeglirennid taustaks, PC topeltseinaga ekraaniks?

[kotermann]

Päikese suuna andur koosneb põhimõtteliselt kahest tundlikust elemendist (fotoelement, fotodiood, fototransistor) mis on kinnitatud pööratavale seadmele nii, et nende optilised teljed moodustavad omavahel ca 60 kraadilise nurga. Nurgapoolitaja on suunatud päikese poole. Sildlülitusega balansseeritakse mõlemad elemendid nii, et kui nurgapoolitaja on suunatud päikese poole, on väljundsignaal null. Maakera pöörlemisel ühe õla fotoelemendi valgustatus suureneb, teisel väheneb. Sellest vahest aretatakse vajaliku polaarsusega juhtsignaal, mis sunnib täiturmehanismi taastama olukord, et mõlemad fotoelemendid on võrdselt valgustatud.

See on põhimõte; kuidas skeem praktiliselt realiseerida, see nõuab mõnesuguseid elektroonika-alaseid teadmisi ja eksperimentaatorivõimeid.

[teen_ise]

Tänud piltide eest.

Plaan tulevikus teha ka siis selline kollektor tüüpi soojendus paak, kus vesi ringluses. Mul endal hetkel alumiiniumist kolmnurkne paak, kus vesi seisab. Varsti saan valmis.

Kuna katlamaja ei ole välisseinast kaugel, teen ise tulevikus suvise süsteemi (talveks lasen tühjaks), kus vaid kraani lahtikeeramisest ja pumba käima panekust hakkab siis päike õues katlamaja tarbevett soojendama.

Ainuke asi on pean leidma firma kus see 3-5 cm x 70 x 100 cm asjandus teha lasta. Siis pean nuputama kuidas teha kast: klaasiga kate (või palstik nagu siin vihjena anti), taga peegeldus materjal ja villaga soojustan (veel parem on vist soojustada penoga.

Üks küsimus, kas on olemas tsirkulatsiooni pumpasid, mis töötavad 12 V vms. nimelt kuna tulevikus planeeritav süsteem nii ehk naa annab kasu vaid päikeselisel päeval, siis võiks pump olla ka päikesepatarei+aku. ET kui on neid 12V pumpasid, siis mis on nende voolutarve ja võimsus, et kas veab ka mõni odavam päikesepaneel ära. Nimelt ostan ma kõike träni Ebay.com -ist kust saan üsna odavalt kõike juppe ja muud pealekauba.

[teen_ise]

kuidas veesoojendi paneeli end päikese suunas pöörama panna? vana motoriseeritud satipanni jalale? milline oleks lihtsaim kontroller sellele ja päikese suuna andur?
milline oleks veesoojendi elemendi kõige lihtsam ja effektiivsem konstruktsioon? terastorust võre kokkukeevitada ja alufooliumist peeglirennid taustaks, PC topeltseinaga ekraaniks?

Minu lihtsalt vaadi põhimõte on lihtsam. Asjanduse ajasin püsti lõunapoolsele külhele, kus päike praktiliselt hommikust kuni kella kuueni õhtul keevitab. Selle alla ehitasin välipesuruumi (dušš + kraanikauss). Katuse tegin ruberoid materjalist, mis neelab soojust ja ajab katusel temperatuuri päris kõrgeks. Nõu on justkui taeva kingitus, kolnurkne kandine alumiiniumist vaat. Alt vesi sisse ja pealt välja.

Ja üks külg püüab päikest koguaeg - esiserv. Kolmnurga küljed aga püüavad üks enne lõunat ja teine peale lõunat.

Ma ise arvan, et veesoojendiga kasutan sama nõksu, et vaat võiks olla nurga all, keskelt 45 kraadi kaldus, siis püüavad mõlemad poole, üks enne lõunat ja teine peale lõunat. Ma ise pakun, et tõesti torudest (mustaks värvitud) väänatud kitsa sammuga võrk, mille sana iga kell kalde alla panna. Mis võiks olla siis vasktoru vms. läbimõõt. Päikese kollektoreid vaadates (sisu joonistelt) on seal üsna suured läbimõõdud 1" tolline või 1 1/2" läbimõõdud.

Tänud nõuannete eest.

Paari nädala eest saan süsteemi tööle ja siis saan teada ka oma süsteemi kasutus temperatuuri, kui asi tööle hakkab panen ka mõne pildi üles.

[felix]

1.Suuna muutmiseks maksimum versioonis mõtlen ise mikrokontroller ja Real Time Clock (RTC).
Miinimum programmis kui kellelgi tuleb meelde, siis keerab, hi.
2.Selliste asjade ehitamisel tuleks kindlasti mõelda kasvuhoone efektile.
3.Säästu süsteemid tuleks ehitada pumbavabad asjatute kulude vähendamiseks.
4.Suunda oleks vaja kindlasti muuta plaatidel, mehhaanika gurud, mõelge välja mingi võimas pendelkell või midagi taolist.

[Kalvis]

Suht lihtsalt saab asja teha, kui salvestuspaak panna päiksekollektorist ülespoole vabaringlusega siis tekib suunaefekt. Kui kollektoris on kuumem vesi siis see tõuseb ülesse salvestuspaaki ja paagist külmem vajub alla, kui aga vastupidi siis ei liigu midagi.
Kui nii ei ole siis tuleb kasutada elektroonikat komparaatoritega - kui kollektoris kuumem siis relee käivitab tsirkulatsioonipumba. Ainult, et elektroonika pead ise tegema (odav) või leidma kellegi. Tööstusliku lahenduse eest maksad hingetuks.

[Koristaja]

... elektroonika pead ise tegema ...

või midagi odavamat ebayst: http://cgi.ebay.com/TEMPERATURE-CONTROLLER või http://shop.ebay.com/i.html?_nkw=temper ... 86.c0.m359

kortermaja plekkradikas peaks kollektori elemendiks vist sobima, pole ühtegi ainult, muidu katsetaks
õliradikast on nats jama teha ...

[Kalvis]

sama lugu, plaanis justnimelt päikesekollektorit laiendada nende korteri vanade plekkradikate baasil, kuid mida pole seda pole. Prügimäel seda polnud, kuigi seal sain selle asemel 4 töötavat arvutit.
Ja palju muud head kraami oli seal, hakka või prügikolliks (muu kraam toob rohkem pappi sisse kui see kärnane radikas).

[Koristaja]

... hakka või prügikolliks ...).

elektroonikaromu.ee abiks

malmradikaid õnneks varuks ...
paak on aga 1m3, liiga raske saunakatusele ja jalgade tegemiseks,
kui paak maapeale jätta, kollektor katusele ja mingi akvaariumipump vee tsirkuleerimisele hoogu juurde andma panna?

[Rostfrei]

... hakka või prügikolliks ...).

elektroonikaromu.ee abiks

malmradikaid õnneks varuks ...
paak on aga 1m3, liiga raske saunakatusele ja jalgade tegemiseks,
kui paak maapeale jätta, kollektor katusele ja mingi akvaariumipump vee tsirkuleerimisele hoogu juurde andma panna?

Veendu enne pumba temperatuuritaluvuses, ning samuti, et pump suudab ületada rõhukao ja tagada vajaliku vooluhulga.

[trebla]

muidu ju kõik kena, aga talveks tuleb kogu see kola kokku korjata, kas pole?

aga ettevõtlikele meestele soovitaks tootma hakata... äkki tuleb suurem business või vähemalt importöörid lasevad hinnad alla...

Tiki- Treiler tegi vahepeal õliradikaid - neil on kestapress ehk veel alles..

[Kalvis]

Kui Salvestuspaagi paigaldad soojustatud ruumi koos soojusvahetiga ning kollektoris lisad veele külmumisvastaseid aineid või vastavaid vedelikke (etüleenglükool, antifriis, piiritusesegud või kasvõi talvenafta) saab aastaringselt kasutada. Kusjuures päikesekollektor toodab sooja talvel samuti, kuid kuna päikest on päeval mõned tunnid siis kogutoodang kesine.

[ats]

... elektroonika pead ise tegema ...

või midagi odavamat ebayst: http://cgi.ebay.com/TEMPERATURE-CONTROLLER või http://shop.ebay.com/i.html?_nkw=temper ... 86.c0.m359

kortermaja plekkradikas peaks kollektori elemendiks vist sobima, pole ühtegi ainult, muidu katsetaks
õliradikast on nats jama teha ...

Sõbral,kes on suur isetegija sarnane mustaks värvitud plekkradikas katusel.Radikal armeerkilega kaetud laudkast ümber ja taustaks must kärgruberoid.trassitorud silma järgi 25mm-sed ja ühendatud katla ringvoolu.Praeguste palavate ilmadega süsteemis pidev 40.Sügisel puhub süsteemi tühjaks ja kõik.Rahaline kulu vaid trassi torud.Ja isetegemise rõõm.

[teen_ise]

... elektroonika pead ise tegema ...

või midagi odavamat ebayst: http://cgi.ebay.com/TEMPERATURE-CONTROLLER või http://shop.ebay.com/i.html?_nkw=temper ... 86.c0.m359

kortermaja plekkradikas peaks kollektori elemendiks vist sobima, pole ühtegi ainult, muidu katsetaks
õliradikast on nats jama teha ...

BINGO!

Mul neid kusagil abiruumides peaks veel vedelema, iseasi kui puhtad ja roostevabad need seest on peab millegagi loputama.

Tänud vihje eest!

[Kalvis]

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/s ... hp?t=42533

Kes veel tahavad juhtelektroonikat aretada siis on üks hädaline saanud siit vastuse

[Ardi]

Mul oli vahepeal mõtteks paigutada oma maja katusele selline päiksepatarei.
Maja on mul ida-lääne suunaline ja eterniitkatus.Mõtlesin katusele panna need mustad veetorud,mis maa alla pannakse,igasse lainesse üks.All ja katuseharjal oleks ühendustorud ja boiler oleks pööningul,tsirkulatsioon toimiks loomulikul teel.Boiler loomulikult soojustatuna,kuid torude katmist ma ei näeks.
Aga praegu on mul õues lihtsalt üks 1,5m3 suurune mustaks värvitud mahuti,millel jookseb alt survega külm vesi sisse ja ülevalt soojendatud vesi välja.Sooja ilmaga sai dushi all käidud küll.Kuna on surve all veega,siis pole ka tähtsust sellel,et mahuti ei ole üles tõstetud vaid asub kividel.Põhieesmärk on tal kastmisvee soojendamine.

[Kalvis]

Pikaajaliselt need mustad PEX torud ei talu UV kiirgust, lähevad hapraks. Pane pigem alupex toru, seda saad otse lainesse paigutada, hoiad palju raha kokku liitmikelt. Ja alumiiniumi kiht hoiab toru kauem tervemana.

[rauafelix]

Süsteem asub pere liikmetele käidavas kohas ja töötab nüüd siis käitsi pööratavana ja mahuti 100 liitrine. Kui kellelgi on meeles keerata, saab valida 3 suunda olenevalt kellaajast Täiendan kunagi ka rauafelixi lehte piltidega.