Põrandaküte või radiaatorid

[dumbuser]

Tuttav tegi ka sellise põranda nagu pildil. Peale esimest talve kolis radikate peale tagasi, sest see asi lihtsalt ei küta mitte midagi siinmaal. Vbl kuskil "karmi talvega" inglastel on tast tolku või siis peab olema mingi über soojustusega maja. Radikatest ta loobus just seepärast, et need olla koledad olnud, kütmisega said nad hakkama. Torud olid samamoodi villa sees ja plaatidega.

[Marcu]

Ei kuiva see õhk. See on SUHTELINE niiskus, veeauru on õhus ikka samapalju.

Tänud, koos Rokika materjaliga jõudis kohale - sooja 24 kraadi õhus vett ca 9g/m3 RH ca 40% sooja 30kraadi õhus vett ikka 9g/m3 RH ca 30%

[cartman]

Tuttav tegi ka sellise põranda nagu pildil. Peale esimest talve kolis radikate peale tagasi, sest see asi lihtsalt ei küta mitte midagi siinmaal. Vbl kuskil "karmi talvega" inglastel on tast tolku või siis peab olema mingi über soojustusega maja. Radikatest ta loobus just seepärast, et need olla koledad olnud, kütmisega said nad hakkama. Torud olid samamoodi villa sees ja plaatidega.

Aga kuhu see sjoojus siis kaob?
Kui maja valesti soojustatud siis poel vahet,mis kyte ju v6i kuda lahendatud.

[Marcu]

Tuttav tegi ka sellise põranda nagu pildil. Peale esimest talve kolis radikate peale tagasi, sest see asi lihtsalt ei küta mitte midagi siinmaal. Vbl kuskil "karmi talvega" inglastel on tast tolku või siis peab olema mingi über soojustusega maja. Radikatest ta loobus just seepärast, et need olla koledad olnud, kütmisega said nad hakkama. Torud olid samamoodi villa sees ja plaatidega.

Kas su tuttav need soojusjuhtimisplaadid pani ka kui jah, kas isetehtud või kasutas kellegi valmistoodangut nt Uponor Siccus-t?

[Marcu]

Aga kuhu see soojus siis kaob?

Võimalik, et soojus ei kao kuhugi - lihtsalt ei suuda soojust edasi anda ja tagasi voolab pea sama temperatuuriga vesi

[sashaobrok]

Probleem on jah selles, et toa soojenedes ei ole kuskilt seda niiskust juurde võtta, et toas meeldiv keskkond saaks tekkida. Võtad õuest värsket kuiva juurde ja aina kuivemaks läheb. Vendi kinnipanek ei aita enne kui sa just kõvasti pesu ei pese või põrandatel mopiga ei lödista.

[Marcu]

Probleem on jah selles, et toa soojenedes ei ole kuskilt seda niiskust juurde võtta, et toas meeldiv keskkond saaks tekkida. Võtad õuest värsket kuiva juurde ja aina kuivemaks läheb. Vendi kinnipanek ei aita enne kui sa just kõvasti pesu ei pese või põrandatel mopiga ei lödista.

Tänu diskusioonile sain targemaks - ma ei teinud õhuniiskusel ja suhtelisel niiskusel vahet. Vaatasin, et õues RH 80% ja mõtlesin, et niiske õhk jättes tähelepanuta, et -20 kraadi juures sisaldab RH80% õhk vett alla ühe grammi.
Nüüd vaja kuidagi niiskus õhku saada aga see ventilatsiooni rubriigi teema

[pimeroolis]

Tegelt mingeid põhjendusi seletusi ju välja toodud ei ole.

loe hoolikamalt - olen iga oma seisukohta argumenteerinud

See toru kestab seal julgelt 30+ aastat. Tean meest kelle majal põrandaküte üle 30 aasta paigal olnud ja töötab endiselt.

Kui ollakse rahul elueaga 30 aastat - äkki veabki välja. Mõni teine tahab, et ei peaks betooni lõhkuma ka 50 või 70 aasta pärast. See mees kes 80-ndate keskel põrandakütte paigaldas pani sinna ilmselt mingi tummise toru mitte paari mm seinaga kaasaegse tehnikaime.

Ja igatsugu läbivajumised, külmumised, põrandasse puurimised tuleb kirjutada kategooriasse: sitasti, läbimõtlematult tehtud või siis võiks peeglisse vaadata.

Sita ehituskvaliteedi osas - nõus, oma viga. Aga ole hea mees püüa läbi mõelda samade põrandakütteringidega ruumilahendus nii 3 lapsega perele kui kahele vanainimesele. Minu arvates tuleb 20 aasta pärast ikka vaheseinu muuta ja kütteringid ei jää enam ühte ruumi.

Ei ütleks et oleks kalk või kõva jalge all

See on tõesti rohkem subjektiivne ja sõltub rohkem elanike eluviisidest jms. Mõni kõnnib välisuksest telekani ja sealt voodisse. Teine tammub päevläbi mööda maja ja mõtleb midagi. Kolmandal jooksevad lapsed mööda maja ja neljas ei tee ka kõige pingsamal uurimisel vahet puit ja kivipõrandal.

Just, need on sinu seisukohad. Ruumilahenduse panid mul paikka 1910 aasta ehitusmehed, valmis palkmaja seest muuta on suht keeruline aga võimalik. Aga sobitasin end sellesse miljöösse ja soomlastest küttesüsteemi ehitajad ei näinud asjas probleemi. Warmia põrand( http://www.warmia.fi/et/ ) + Viessmanni 2 kompressoriga maaküttepump Prooviks äkki teemaalgataja liinile saada ja küsida uuesti temalt objekti kohta täpsemini. Oskaks äkki mõni konkreetsemalt ka nõu anda.

[Külaline]

ei ole ühtset vastust

kellele ema kellel tütar
kellele pc kellele mac
kellele diisel kellele bensiin
kellele maja kellele korter
kellele katel kellele soojuspump
jne. jne.

ei ole ju ühes asjas rohkem "kolli" kui teises aga millegipärast radika mehed loovad põrandaküttest selles teemas "suure koleda kolli" ja võrdluses kasutatakse ebavõrdseid tingimusi/stardipositsioone.
MIKS ?

[madis64]

millegipärast radika mehed loovad põrandaküttest selles teemas "suure koleda kolli" ja võrdluses kasutatakse ebavõrdseid tingimusi/stardipositsioone.
MIKS ?

Mis seal ikka ihmetella - 100-aastaseid radiaatoreid peaks Euroopas vist kenakesti leiduma, sama vana plastiktoru vist eriti ei leidu

[pimeroolis]

Probleem on jah selles, et toa soojenedes ei ole kuskilt seda niiskust juurde võtta, et toas meeldiv keskkond saaks tekkida. Võtad õuest värsket kuiva juurde ja aina kuivemaks läheb. Vendi kinnipanek ei aita enne kui sa just kõvasti pesu ei pese või põrandatel mopiga ei lödista.

Tänu diskusioonile sain targemaks - ma ei teinud õhuniiskusel ja suhtelisel niiskusel vahet. Vaatasin, et õues RH 80% ja mõtlesin, et niiske õhk jättes tähelepanuta, et -20 kraadi juures sisaldab RH80% õhk vett alla ühe grammi.
Nüüd vaja kuidagi niiskus õhku saada aga see ventilatsiooni rubriigi teema

No näed hakkab looma, jõuame selleni, et radikamehed saavad juba mõnest asjast aru.
Põrandakütte juures selliseid muresid palju vähem. Eeldab muidugi, et see korralikult ja mõttega tehtud. Mitte lihtsalt suva toru suvaliselt maha keritud. Tihti juhtub et keegi "ma ise teen ja tean" teeb sellise asja ja kui s...ti välja kukub siis muidugi kehitatakse õlgu, et eks ta üks vilets asi on kui tööta. Ei ole sellel 80ndatel ehitatud põrandaküttes mingi paks ja jäme toru. Seal oli 17mm pe-pex toru st spets põrandakütte toru. Eks radikate puhul sama asi. Tehakse midagi valmis, läbi ei mõelda(puudub projekt). Siis ei küta, aetakse radikad tuliseks noh siis on soe aga õhk kuiv.... eks ta nii läheb.

[Veikko]

2015 saab radiaator 160 aastaseks, radiaatori sünniaastaks loetakse 1855 http://en.wikipedia.org/wiki/Radiator_%28heating%29 Manhattanil on 1850 ehitatud hoone kuhu paigaldati 1874 radiaatorid ja seal veel osad nendest töötavad http://welovegarbage.wordpress.com/2012 ... l-co-says/

[madis64]

Põrandakütte juures selliseid muresid palju vähem.

Et siis milliseid muresid vähem on?

[dumbuser]

Aga kuhu see soojus siis kaob?

Võimalik, et soojus ei kao kuhugi - lihtsalt ei suuda soojust edasi anda ja tagasi voolab pea sama temperatuuriga vesi

Olid Uponori enda plaadid. Maksis see asi ikka üsna vihaselt, paigaldada oli tõesti tore aga see oli ka kogu lõbu. Kui see plaat on ühelt poolt vati sees ja teiselt poolt puutüki vastas siis pole tal seda soojust eriti kuskile edasi anda ju. Kumbki eelmainitust on üsna hea isolaator.

[Marcu]

No näed hakkab looma, jõuame selleni, et radikamehed saavad juba mõnest asjast aru.

Loodan, et "põrandaküttemehed" saavad ka ühel ilusal päeval aru, et põrandakütte toru betooni valamisel ei ole mitte mingit eelist.

Looma hakkab jah - jõudsin järeldusele, radikad ei kuivata õhku ning seega põrandakütte ehitamiseks üks argument vähem.

[Eestikinnisvara]

Mina isiklikult olen ka põrandakütte fänn ja tooksin siinkohal välja mõned tänapäevasemad uuendused. Need kes räägivad meeletust inertsist, siis neil on selles ka õigus. Seda aga annab lahendada väga lihtsalt. Nimelt on kaasaegsed termostaadid olemas, mis mõõdavad nii toa temperatuuri õhust, kui ka IR kiirega põrandast ja tulemuseks on meeldiv sisekliima. Lisaks saab ka programmeerida keskjaama vastavalt pere harjumustele ja vajadustele ka kellaajaliselt, kuni nädalapäevadeni välja.
Paljud räägivad süsteemidest, mis on tegelikkuses poolikud. Süsteem peab olema tervik ja andurid, seadeventiilid ei ole niisama välja mõeldud.
Tean mida räägin, kuna olen näinud väga erinevaid küttelahendeid ja enamus kordadel on inimene raha kokkuhoiu mõttes soetanud mingi kütteallika ja sealt edasi on kõik juba mõtetu raha raiskamine. Sossutatakse näiteks otse katlast torsutikku "paraja" soojusega küttevett jne.

Täielikult läbimõeldud süsteemi korral töötavad mõlemad variandid, nii radikaküte, kui ka põrandaküte väga hästi ja on rohkem MAITSE küsimus. Ei midagi muud.

[Marcu]

Nimelt on kaasaegsed termostaadid olemas, mis mõõdavad nii toa temperatuuri õhust, kui ka IR kiirega põrandast ja tulemuseks on meeldiv sisekliima. Lisaks saab ka programmeerida keskjaama vastavalt pere harjumustele ja vajadustele ka kellaajaliselt, kuni nädalapäevadeni välja.

Kuidas IR kiir, nädala programmeerimine ja kaasaegne termostaat selle inertsi siis ikkagi lahendavad?

Tüüpolukord: öösel on külm, nii toas kui õues ja põrandaküte laseb sooja vett betooni, betoonplaat köetakse soojaks ja toas on temperatuur OK. Hommikul hakkab päike paistma (mitte igal hommikul, mida saaks programeerida) ja tõstab ruumi temperatuuri. Et tuba liiga palavaks ei läheks peab põrandaküte sooja vee betooni laskmist piirama ja piirabki. Betoonplaat jahtub ja õhtul kui päike loojub on tuba jahe sest betoon on päeva jooksul jahtunud ning kiiresti sooja ei ole kusagilt võtta. Andurid saavad aru, et on jahe ning plaat köetakse jälle soojaks, et järgmisel hommikul palav oleks. Olen ise just sellise probleemiga igapäevaselt kokku puutunud (majas, kus elasin olid kõik sise/välisandurid ja automaatika).

Tean, et on inimesi, kel seda probleemi pole aga sel juhul on puudunud suured lõunapoolsed klaaspinaad või on hoone soojapidavus olnud väike ja põrandaküte on tiksunud ilma igasugu anduriteta.

[cartman]

Tüüpolukord: öösel on külm, nii toas kui õues ja põrandaküte laseb sooja vett betooni, betoonplaat köetakse soojaks ja toas on temperatuur OK. Hommikul hakkab päike paistma (mitte igal hommikul, mida saaks programeerida) ja tõstab ruumi temperatuuri. Et tuba liiga palavaks ei läheks peab põrandaküte sooja vee betooni laskmist piirama ja piirabki. Betoonplaat jahtub ja õhtul kui päike loojub on tuba jahe sest betoon on päeva jooksul jahtunud ning kiiresti sooja ei ole kusagilt võtta. Andurid saavad aru, et on jahe ning plaat köetakse jälle soojaks, et järgmisel hommikul palav oleks. Olen ise just sellise probleemiga igapäevaselt kokku puutunud (majas, kus elasin olid kõik sise/välisandurid ja automaatika).

Tundub, et räägid soojustamatta majast. Betoonplaat vaevalt et nii ruttu maha jahtub, et suured probleemid tekkiks, 6htul yles kytta. Ma tulistan puusalt, ei tea asjast sittagi.

[Marcu]

Tundub, et räägid soojustamatta majast. Betoonplaat vaevalt et nii ruttu maha jahtub, et suured probleemid tekkiks, 6htul yles kytta. Ma tulistan puusalt, ei tea asjast sittagi.

Midagi head ei olnud - fibo+150peno aga betoonplaadi jahtumise/soojenemise reaktsiooniaega see suurt ei tohiks mõjutada. Mingi kipsivalu pidavat olema väikse inertsiga kuna on kerge - võimalik et sellega saab kange tahtmise korral ikka torud segu sisse valada

[Külaline]

kunagi inimene käis 4 käpakil, jahtis odaga mammutit, elas muldonnis, sõitis hobesega, põletas pirdu ja peeru, jne.
mehed see oli ajalugu
radikas on ju ka ajalugu nagu siis samas on viidatud - ehk aastakümneid läbi testitud lahendus aga eks elu läheb edasi ja kõik ei saa jätkuda nii nagu ajalooliselt väljakujunenud
leppige sellega, et radikas on vananenud rauahunnik akna all ja ei sobi sinna iga kord.
jah ta toimib AGA toimib ka vanaisa vana mosse mis ei tähenda, et mina sellega oma igapäeva sõite peaks tegema
toimib ka mustvalge telekas ja kirju saab saata ümbrikus ja postiga, muusikat saab lasta veel kassetist ja filmi saab vaadata VHS-lt jne.

elu muutub stiil ja mood muutuvad arhidektuur muutub ja seega ei topi radikat põrandani ulatuva akna ette sest siis kaob ju selle akna mõte ära
aga tõmmata kardin eest ja olla nagu õues tunda seda vaate avatust on hoopis teine kui teha seda munadeni aknalaua najal.

ja kui kellegil on probleem, et päike tuppa paistab ja toa üle kütab siis on see samuti viga
jah ilu nõuab ohvreid ja võiks ju kasutada tasuta päikese energiat mis toa põrandat soojendab aga see mõjutab ju ka radika puhul toa temperatuuri ja kõigub ka see vähem küll aga ikkagi.
järgmine kord aga on see päike saatanast kui on soe suvi ja siis on vaja kulutada jälle energiat (loe:raha) et jahutada.
pole vaja - maja on vaja ehitada nii, et päike ei tee kurja.

küll nähtud neid ilusaid ja "läbimõeldud" maju kus maast laeni aknad lõunasse ja siis suvel paaniliselt kisama hakatakse,
et mehed äkki paigaldate konditsioneeri. AGA just sealt tulevad ka need kolli jutud põrandakütte jamadest sest sellistes majades on just põrandaküte kasutuses.

aknakiled, sirmid, rõdud jms. on hea lahendus otsese päikesevalguse varjamiseks mis põrandat kütma hakkaks

ja kui radika mees nüüd naerab et näe raiskab tasuta energiat siis suvel kulutab tema seda jahutamisele ja mina mitte.

torud: no krt. ka radika torud valatakse ju põrandasse see on ju ammu ajalugu kui toru veeti mööda seina ühest toast teise ja radikast radikasse, ja siis kas see radika toru seal põrandas on mingi erikuradisulam, et sellega ei või juhtuda seda mis põrandaküttega ?

ei olnud esimesed autod hobustele alguses konkurendid ja praegu vaadatakse ka e-raamatut kui ufot paberraamatu kõrval
ja pole ka esimesed põrandakütted midagi muud kui katsejänesed ja pioneerid AGA seda on juba aastaid nüüd kasutatud ja pole neid suuri koledaid karvaseid kolla mida ikka maalitakse põrandaküttesse külge.

samas on kindlasti kohti kuhu põrandakütet ei saa kasuta tehnilise eripära tõttu või siis arhidektuuri ja stiili pärast ehk seal peab radikas seinas olema vms.
aga öelda et radikas on TÄNAPÄVASES kodus ainuke võimalus ja põrandaküte on surnult sündinud leiutid pole kah õige.

usun, et paljudel radika inimestel on kodus pesuruumi põrandas ikkagi põrandaküte tihti isegi ehk elektriline
on see siis nüüd mõistlik lahendus ?

keegi siin eelnevalt mainis et katlast otse torudesse sossutamine on jura ja raiskamine.
huvitav kas see mõte käis iga asja kohta ? loodan et mitte.
igaljuhul õhk vesi soojuspump ja gaasikatel vaid naudivad ja on oma elu parimate kasutegurite juures kui annavad põrandaküttele sobilikku 20...40C vett.

PS. ma ei müü ei radikaid ei põrandakütet aga oman kodu kus on põrandaküte ja sellise eripäraga, et lasin maja projektis ka 2. korrusele selle panna radikate asemel.
olen enne elanud erinevates radikatega eluruumides ja seda enam kindlasti ei taha.

PPS. see pole nüüd argument aga elukogemu. kuna mingil ajal oli meie piirkonnas tihti el. katkestused ja just talvel
mis kestsid tavaliselt 3...8 tundi vahest sai ka tunniga hakkama aga mõni oli ka 10...12 tundi
ja siis oli mõnus põrandakütte inertsi nautida.

[cartman]

Minu poolt virtuaalsed õlled viimasele postile;-)

[Rostfrei]

Nimelt on kaasaegsed termostaadid olemas, mis mõõdavad nii toa temperatuuri õhust, kui ka IR kiirega põrandast ja tulemuseks on meeldiv sisekliima. Lisaks saab ka programmeerida keskjaama vastavalt pere harjumustele ja vajadustele ka kellaajaliselt, kuni nädalapäevadeni välja.

Kuidas IR kiir, nädala programmeerimine ja kaasaegne termostaat selle inertsi siis ikkagi lahendavad?

Tüüpolukord: öösel on külm, nii toas kui õues ja põrandaküte laseb sooja vett betooni, betoonplaat köetakse soojaks ja toas on temperatuur OK. Hommikul hakkab päike paistma (mitte igal hommikul, mida saaks programeerida) ja tõstab ruumi temperatuuri. Et tuba liiga palavaks ei läheks peab põrandaküte sooja vee betooni laskmist piirama ja piirabki. Betoonplaat jahtub ja õhtul kui päike loojub on tuba jahe sest betoon on päeva jooksul jahtunud ning kiiresti sooja ei ole kusagilt võtta. Andurid saavad aru, et on jahe ning plaat köetakse jälle soojaks, et järgmisel hommikul palav oleks. Olen ise just sellise probleemiga igapäevaselt kokku puutunud (majas, kus elasin olid kõik sise/välisandurid ja automaatika).

Tean, et on inimesi, kel seda probleemi pole aga sel juhul on puudunud suured lõunapoolsed klaaspinaad või on hoone soojapidavus olnud väike ja põrandaküte on tiksunud ilma igasugu anduriteta.

Seoses IR või põranda anduriga ja ruumi termostaadiga mõtle veidi, mis kõrgusel ja kus toimub mõõtmine. Kivi maja on nii või teisiti inertne. Igasugu automaatikat jms võib olla, kas need ka töötavad ja on õieti häälestatud, on iseasi.

[officer]

Kuna põrandaküte on suht inertne ja samas ka teatud määral isereguleeruv, siis on täiesti piisav, kui reguleeritakse/stabiliseeritakse ainult soojuskandja temperatuur...ntx paigaldatakse termostaat-kolmikventiil temp.reguleerimisvahemikuga 20-40deg.
Ntx, kui ruumi temperatuur mingi välismõjuri tõttu tõuseb (päike, kminaküte, ruumis viibivad inimesed ja nende tegevus, etc), väheneb ka soojuskandja ja ruumi temperatuuri vahe, millega kaasneb ka soojusülekande vähenemine ja vastupidi.

[sashaobrok]

Proovin siis veidi kirjeldada enda põrandaplaadi inertsi.
Jaanuaris, kui teisel nädalal või kus ta seal külmaks läkski, oli mul enne külmi keeratud kütte pealevool kuskil 24-25 kraadi peale.
Tagasi tuli enamvähem 21.
Toas temp tüüpiliselt kuskil 21-22.

Peale külmade tulekut hakkas õhtul koju jõudes olema 19 kraadi toas. Kodus toimetades jõudis mingi hetk üle 20 tõusta.
Sai arvatud, et no nüüd on küll vist see aeg kui tuleb juurde keerata kuna ei toida enam ära nii "lahja vesi".

Keerasin siis paari kraadi haaval iga päev pealevoolu juurde. (õues oli vist suht stabiilne pakane)
Esimestel päevadel praktiliselt midagi ei muutunud. Tagasivool napilt üle 20-ne. Toas tihti alla 20-ne.

Kui ikka hommikused külmad sinna -22 kanti läksid, oli juba tunda, et seinad on hakanud "jahedat õhkama" (teaduslikult tähendab see muidugi seda, et inimkeha tajub seinte poolelt soojuskiirguse puudumist)
Selleks ajaks olin jõudnud otsusele, et tuleb tuugalt keerata pealevoolu juurde (kaua võib eksole:).
Sisuliselt keerasin pealevoolu järgemööda 35 kraadi peale ja mõned päevad hiljem oli ka tagasivool 23 peal ja toas ca 23-24 kraadi.

Praeguseks olen keeranud pealevoolu tagasi 25 peale ja tagasi tuleb ca 21. Toas 22 koma midagi enamvähem.

Ehk et tarkus mille omandasin:
*normaalse talveilmaga tuleb hoida pealevool 25 peal ja toatemp püsib normaalne.
*pakasega tuleb keerata 30+ kraadi, et kompenseerida "jõhkrat" soojakadu.
*temp kõikumised tekitab inimtegevus:
(lambid huugavad, toidutegemine, plasmatelekas, inimkehad)+2 kraadi
(15 inimest külas) kuni + 5 kraadi halval juhul
(kedagi kodus ei ole mitu päeva) -2 kraadi

Ühtegi märkimisväärset kõikumist öö vs päev ei ole märganud, välja arvatud pakasega kuni ma veel pealevoolu ei olnud kõvasti juurde keeranud.

Mingeid andureid mul kusagil ei ole. Ainuke timmimisvahend on pealevoolu 3T ventiil, mis jälgib pealemineva vee tempi. Kohe kui tagasitulev vesi hakkab jahtuma, uhab ta kütteringist sooja juurde.
Tagasituleval veel on lihtsalt üks termomeeter mida ise saab jälgida.

Mainiks ka ära, et ringluspump sai mul keeratud sisuliselt põhja, et reaktsioonikiirus oleks võimalikult hea.
Nüüd soojema ilmaga mõtlen, et vist peakski minema tagasi keerama normaalseks.

Kui kevad tuleb ja esimesed päikeskuumutamis ilmad märtsis vms (+ samal ajal -15 öösel), siis võin kogemust uuesti jagada.

[sashaobrok]

Näet, täpselt nii mul ongi nagu ohvisser kirjutab:)