Korteri vahekilp

[Küülaline]

Pliidile pole sel juhul mingit kaitselüilitit vaja, kuna nagunii rakendub ka peakaitse (kaitselülitite rakendumise selektiivsus pole tagatud)

Põhimõtteliselt küll, aga selektiivsus ei ole tagatud ka teiste minikaitselülitite puhul, st 16 A ei pruugi samuti rakendudes 40 A sisse jätta.

[peaaegu]

Mulle lugeda meeldib, nii et võite rahulikult battlet jätkata ja teema oleks - "Kuidas tagada selektiivsus".

[Küülaline]

Sisuliselt võib seda kilpi vaadelda nii, et elektripliidi toite pealt on võetud ka muude tarbijate toide

Nojah, sisuliselt on tõesti nii, kuid et asi oleks kõigile üheselt mõistetav, paneks siiski ka pliidi liinile kaitselüliti.

teema oleks - "Kuidas tagada selektiivsus"

Kodutarbijate jms paigaldistes kasutatavate rakendumistunnusjoontega (B, C ja D) minikaitselülitid ei ole üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, kuigi seda üldiselt arvatakse.

[peaaegu]

mis vahe on "pärispäris" elektrikul ja koolipingis istunud inseneril. Esimesel on kindel teadmine, et 2,5 mm² kaabli ette käib 16 A kaitse - teine näeb üldist pilti ja asjade vahelisi seoseid.

Oletades, et esimene on kogemusega saanud 70% oskused, teine on koolipingis saanud 70% teadmised, ja kui mina kangutan mõlemalt välja 40%, siis kokku oskan ja tean 80%.

[peaaegu]

Kodutarbijate jms paigaldistes kasutatavate rakendumistunnusjoontega (B, C ja D) minikaitselülitid ei ole üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, kuigi seda üldiselt arvatakse.

Ma ka arvasin, et seda on kuidagi võimalik tagada. Aga teisest küljest võin rääkida ka selle kohta ühe loo. Kui mina ehitasin ühte kontorit, oli vaja lisada sinna mõni pistikupesa ja paigutada ümber mõned laevalgustid. Lihtsad kaabli jätkamised, joonisete ja projekti järgi. Muidugi kutsusin selleks sinna paberitega ja kogemustega elektriku ja tegime seda tööd laupäeval, kui kontor tühi. Terve korrus 6 kordses hoones. Aga siiski õnnestus meil tekitada töö käigus väikene lühis. Tulemuseks lõi välja nii liini kui peakaitsme korrusel. Neid sisselülitades saime aru, et lisaks lõi ka välja "peapeakaitsme" või kuidas te iganes seda nimetate. Asus see sügavas keldris, millele ligipääs tekkis alles esmaspäeva hommikul. Huvitavaks asjaoluks sealjuures oli see, et tegemist oli ühe väga (ja ikka väga) populaarse interneti teel oma teenust pakkuva ettevõttega, millel oma serverid. Ju siis see keskkond oli vähemalt pool pühapäeva ja esmaspäeva hommik maas. Upsid on ju mõni tund heal juhul vist?
Aga sellise olukorra võib ju tekitada ka laupäeva hommikul kontorisse tulev koristaja, kes ajab kohvitassi pistiku juures ümber...

[Külaline]

....probleem on Elektrileviga, et nad PK-ks panevad C-karaga aparaate, tegelikult peaksid panema vähemalt D või K või koguni ajalise viitega apraate. Kuid eks nad üritavad kaitsta oma süsteemi, et ülevaltpoolt midagi välja ei lülituks...

Ma võin praegu ka eksida, aga mulle tundub, et kunagi lugesin seda 60898 standardit, kus B,C ja D tunnusjooni oli kirjeldatud ja kas D hetkvabasti rakendumispiirid seal standardis mitte polnud antud 10-30 nimivoolu?
30 kordse nimivoolu puhul tekib ehk võrgul enesel tihti probleem hetkelise rakendumise tagamisega?
(Tootjad küll piirduvad oma andmetes tavaliselt max. 20 kordse nimivooluga.)

K tunnusjoont pole kodutarbija standardis mainitud, seega seda jälle tavatarbijale lülitamiseks ei saa usaldada?

Tahaks ise oma uuele projekteeritavale kolmefaasilisele liitumisele S751 E20 -ned tellida, aga see käiks Elektrilevile ja kilbivalmistajatele ilmselt üle jõu?

[Rabarebane]

Huvitavaks asjaoluks sealjuures oli see, et tegemist oli ühe väga (ja ikka väga) populaarse interneti teel oma teenust pakkuva ettevõttega, millel oma serverid. Ju siis see keskkond oli vähemalt pool pühapäeva ja esmaspäeva hommik maas. Upsid on ju mõni tund heal juhul vist?
Aga sellise olukorra võib ju tekitada ka laupäeva hommikul kontorisse tulev koristaja, kes ajab kohvitassi pistiku juures ümber...

Praktiliselt mitte ükski tervemõistuslik suurem või "interneti teel oma teenust pakkuv" ettevõte ei hoia oma serveriparki kontorihoones. Just täpselt sellepärast, et mingid batman ja robin asja pimedaks ei laseks. Hosting kas välismaal (AWS, Azure, Rackspace vms) või kohalikes serverimajutustes (Telia, Zone).

[peaaegu]

Praktiliselt mitte ükski tervemõistuslik suurem või "interneti teel oma teenust pakkuv" ettevõte ei hoia oma serveriparki kontorihoones. Just täpselt sellepärast, et mingid batman ja robin asja pimedaks ei laseks. Hosting kas välismaal (AWS, Azure, Rackspace vms) või kohalikes serverimajutustes (Telia, Zone).

Okei okei, tegin natuke asja põnevamaks. Aga esimese hooga oli küll mõte et kellele peaks helistama ja siis teiseks hijm, et kes sulle kohe helistab:) Eks see live keskkond oli jah hostitud loomulikult, aga selle konkreetse oma ruumis jahutusega maast laeni vilkuva torni käivitamine oli ka esmaspäeval ca tunnike läinud IT mehel, et töö hakkaks sujuma. Klienditeenindus jne.

[Küülaline]

... soomes. Seal vist peaks nõuded veel karmimad olema kui siin

See pilt on tehtud Soomes:

[peaaegu]

Ma arvan, et asi on lahendatud nii, et:

1. See kombonagi koos fliisist hommikumantliga toimib nagu radiaatori hüdroisolatsioon
+
2. Valguse sisselülitamisel lülitatakse radiaatori toide välja

[peaaeguel]

Kas (6mm) kiudkaabel on õigem-vajalikum-targem-mittevajalium hülssida, kui see ühendada kaitseautomaadiga?
Proovisin nii ja naa. Kaitseautomaadi ühendusel surutakse kiudkaabel kahe lapiku pinna vahele, nii et kontakt oleks nii visuaalselt kui teoreetilselt hea. Minu hülsitangid teevad hülsist sellise poolkuu kujulise liite, mitte neljakandilise ruudu.
Olen näinud nii hülssidega kui ka ilma ühendusi. Mis see siis kõige õigem oleks? Ja miks?

[Külaline]

Kui on peenkiud, siis hülss.