Piksevarras

[marleene]

Kas telekaantenn katusel ei toimi piksevardana?
Teiseks: kas metall- (plekk-) katusele on ka vaja piksevarrast eraldi veel? Lugesin, et selline katus ise toimib juhina, vaja vaid maandused panna?

[Külaline]

Kas antenni teine ots läheb endiselt telekasse ?

Pikselööki tasub ette kujutada taevast langeva laengupallina... suurem laeng, seda suurema läbimõõduga pall.
Millist punkti pall esimesena puudutab, sinna laeg lahendatakse(ehk tekib vool, mis on siis nähtav juba pikselöögina)

Kui sul on katusel miski ora püsti, siis sinna see vool ka läheb, aga sealt edasi peab see vool ka maasse saama.
Selleks peab varda(antennimasti) ja maa vahel olema jäme traat ja maas hea maandus...
Kui see jäme traat või maandus on vahepealt puudu, siis ka vardasse läinud vool otsib miskit muud teed maasse, ja selleks on sinu maja seinad, mis juhivad kehvasti elektrit ning seetõttu kuumenevad voolu läbimisel ja lähevad põlema.
Või hüppab vool kuskil majas elektrijuhtmetesse, et neid pidi alajaama poole (sest seal on hea maandus) minna ... selle käigus läheb su elektroonika õhtale.

Plekk-katust ei loeks tänapäeval eriti maanduseks, sest see on õhukesest plekist ja paanid värvi-plastiga kaetud - st pole omavahel korralikult ühendatud - ja vt eelnevat - kas katus on jämeda juhtmega maandatud ? Ilmselt mitte.. seega pole see piksekaitse.

Seni, kuni välk sisse ei löö, pole piksekaitse pärast vaja muretseda - seda on vaja vaid sel hetkel, kui lööb.

[Kalvis]

Maandatud teleka antenn toimib piksevardana. Maandamata nii ja naa, sõltub kui palju on antennikaabel galvaaniliselt lahutatud seadmes. Kui ei ole siis toimib ka maandamata antenn.

[A.S.]

Lugesin, et selline katus ise toimib juhina, vaja vaid maandused panna?

Kui on piisavalt paks tsingitud plekk ja tahvlid omavahel kokku valtsitud, nagu vanal ajal tehti, siis ehk küll.
 

[Küülaline]

Tänase standardi järgi ei loeta igat piksevarrast või plekkkatust sugugi piksekaitseks. Asi tuleb lahendada komplektselt:
https://obo.ee/media/TBS_VALIK_A3.pdf

[Prill]

Kas on päris nii, et äike lööb suvalisse esemesse rajatisse ja hakkab sealtkaudu maaga ühendust otsima. Mulle on mulje jäänud, et äike ei löö juhuslikult igasse esemesse, vaid äike lahendab-maandab end äikese jaoks lähima paremini maaga kontaktis oleva (elektrit juhtiva) asja kaudu. Igasugused kõrged maandatud mastid on omamoodi äikesepüüdjad, samas on teda juhuseid, kus äike "ründab" järjepidevalt mõnda konkreetset puud, olenemata, et kõrval on sama kõrged või isegi kõrgemad puud, kas see on lihtsalt juhus, et just see puu on pidevalt lähim, või omab see puu "tugevamat elektrilist" ühendust maaga ning äike hakkab sinna kinni.
Samal põhjusel ei soovitata äikese ajal varju otsida üksikust puust lagendikul, sest see puu võib olla äikesele lähim punkt, kuskaudu end maandada.

[marleene]

Tänan kõiki. Aga ega nüüd ise otsustada ja veel vähem asja ära teha küll suuda. Palju piksekaitse tegemise eest küsitakse? Umbes 50 m2-ne palkmaja, muldpinnas.

[Külaline]

Läbilöögipinge saavutamisel esmalt arenevad lahenduskanalid paljudes suundades, sellest see "veereva sfääri" lihtsustus arvutusteks. Maast hakkavad samal ajal vastu arenema vastassuunalised kanalid. Millised kanalid esimesena kokku puutuvad, sinna põhilahendus toimub, ülejäänud sumbuvad "toite kadumise" tõttu.
Otsige netist Tom Warneri aegluubis videosi pikselöökidest.
Hea video , kellaaeg jookseb all.
https://petapixel.com/2012/07/24/jaw-dr ... -7207-fps/
Pikselöök ei lõpe selle esimese sähvatusega veel ära, see helendav kanal pole stoppkaader vaid vool kõik see aeg muudkui voolab seal.

Siin videos on hästi näha hoonetelt vastassuunas arenevad kanalid ,lõpuks tabab pikne siiski vaid ühte hoonet.
https://gizmodo.com/watching-lightning- ... 1795726758

Kui pikne lööb tihemini ühte kohta, ju siis sealt arenevad vastassuunalised kanalid paremini.

Aktiivvarraste tootjad väidavad, et nende varrastes tekitatakse vastassuunaline kanal kunstlikult varem, seega tabab pikne neid tõenäolisemalt ja sellega on ka aktiivvarda kaitsetsoon laiem.
Viimati jäid minuteada aga eurostandardites peale aga passiivvarraste tootjate nõuded .
Kas midagi on viimase viie aastaga muutunud?

[Kalvis]

See vähene piksekaitse koolitus mille saanud olen (ja just antennide osas) väitis nii. Jah kui ülalt alla see sfääriline streamer liigub siis maapinaalt maandatud kõige kõrgematelt varrastelt (punktidest) hakkavad vastukanal liikuma. Lühim tee ülesse on kõrgeim punkt, on selleks siis teleka antenn, piksevarras või lähim kõrge puu.
Maandamata telekaantenn ise otse ei osale kuid võib teinekord siiski osaleda, sest antenn ise on metallist ja aitab katuse enda kõrgeimat punkti ülespoole nihutada.
Kui antenn on katusest kõrgemal siis katusekatte maandamine ei aita enam piksekaitse osas - küll aga aitab antennist kõrgem piksevarras. Varda ümber tekib 60 kraadine kaitsekoonus kuhu alla pikselöök on ebatõenäoline.