Programmkella ühendamine

[viidik]

Jäin hätta küsimusega, kas programkella toiteahelasse on vaja panna automaatkaitselüliti või mitte? Kui jah, siis kui suurele voolule? Tegemist on Theben Simplexa 601-ga – kasutusjuhendis pole võimalikust kaitsmest poolt sõnagi ja lahti lammutada ma seda ka ei raatsi, et vaadata, kas tal äkki mõnd sulavkaitset endal sees ei ole.

[A.S.]

Toiteahelasse eraldi kaitset vaja panna pole.

[Küülaline]

Elektrilevi ei pannud oma liitumiskiplide kelladele omal ajal kaitset, kuid oma kodusele kellale võib küll panna, midagi halba see seal ei tee.

[viidik]

Aitäh vastajatele.
Et mul on kilbis ruumi veel laialt, siis ma pigem kaldun selle igaks-juhuks-kaitsme poole. Aga mitmeamprine see võiks olla, kella voolutarve on ju peaaegu olematu? C0,5, C1, C2?

[dumbuser]

Siin läheb asi natuke käest ära juba. Kapis oleva kaitsme nö uba siiski vaid kapist väljuvat kaablit mahapõlemise eest kaitsta. Seega kui sinnakella ette panna mingi 1 amper siis peaks see teoreetiliselt juba hakkama seadet jälgima. Ma pole kindel aga oletan, et see programmkell põleb ka siis maha kui primaarahelat (toiteosa) läbiv vool on suurem kui umbes 50mA. Lühidalt pole suurt tähtsust kui väike see katse seal on. Kellal peaks olema endal kaitsemehhanism kas siis mingi eraldi kaitsme või näiteks mingi peenikese rajana kuskil trükiplaadil. Tihti on kella toide võetud selle kaitsme alt kus on koormus mida kell lülitab. Praktikas pole ma aga mahapõlenud kella kohanud.

[viidik]

Siin läheb asi natuke käest ära juba. Kapis oleva kaitsme nö uba siiski vaid kapist väljuvat kaablit mahapõlemise eest kaitsta. Seega kui sinnakella ette panna mingi 1 amper siis peaks see teoreetiliselt juba hakkama seadet jälgima. Ma pole kindel aga oletan, et see programmkell põleb ka siis maha kui primaarahelat (toiteosa) läbiv vool on suurem kui umbes 50mA. Lühidalt pole suurt tähtsust kui väike see katse seal on. Kellal peaks olema endal kaitsemehhanism kas siis mingi eraldi kaitsme või näiteks mingi peenikese rajana kuskil trükiplaadil. Tihti on kella toide võetud selle kaitsme alt kus on koormus mida kell lülitab. Praktikas pole ma aga mahapõlenud kella kohanud.

Pikk jutt – veenev jutt. Nii ma kõigungi oma otsuses ühest äärmusest teise. Ma arvan ise ka, et kellas endas peaks olema mingi kaitsemehhanism, aga mine sa neid odavama otsa omasid tea. Aga tõesti, mis liig, see liig, aitäh, dumbuser.

[saladeko]

Täpselt nii suure kaitsme panedki, et hakkaks seda seadet kaitsma, mida lülitad

[Külaline]

Täpselt nii suure kaitsme panedki, et hakkaks seda seadet kaitsma, mida lülitad

Liinikaitse ei pea seadet kaitsma.

[Küülaline]

et hakkaks seda seadet kaitsma, mida lülitad

Sellel ahelal peab nii kui nii oma liinikaitse olema. Kella kaitse oleks pigem lühise vastu kella ahelas.

[Külaline]

Kui teha kogu maja 2.5 mm2 kaabliga, siis pole peale 16 A peakaitsme mingeid muid kaitsmeid pm vaja.
Kui peakaitse on 13 A, siis võid juba segiläbi 2,5 ja 1,5 mm2 kaableid kasutada aga nii väikest peakaitset lambist ise vist võrk ei paku?

3x16 A võimaldab pidevalt tarbida 3x16x230=11 kW ehk 264 kWh ööpäevas.

Mina omal ajal oma otseelektriga köetavas majas suutsin kord külmal jaanuaripäeval tarbida pool sellest...

[Küülaline]

pole peale 16 A peakaitsme mingeid muid kaitsmeid pm vaja

Hea küll, tõesti, kuid rõhuga lühendil pm. Aga mis selle mõte on? Kui tahad tapeedi panekuks lüliti katte eemaldada või lambipirni vahetada? Lülitad kogu maja pimedaks ja külmkapi ka välja?

[saladeko]

Täpselt nii suure kaitsme panedki, et hakkaks seda seadet kaitsma, mida lülitad

Liinikaitse ei pea seadet kaitsma.

Tavaliselt ikka lähtutakse ristlõikest ja seadme võimsusest!

[Küülaline]

Tavaliselt ikka lähtutakse ristlõikest ja seadme võimsusest

Liinikaitsete puhul ei lähtuta võimsusest, vaid lühisvoolust.

[drollolloll]

ühesõnaga paned 5KW boilerile 13A kaitsme?

[trololololo]

Kaitse pannakse kaabli järgi.

[trebla]

ühesõnaga paned 5KW boilerile 13A kaitsme?

5 kW kolmefaasilist boilerit saad enesele lubada sest faasivool tuleb miski 7 amprit.
Ühefaasiline ei vea välja.