Vihmaveerenni jääsulatus

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
jaakl
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 51
Liitunud: 23 Okt 2011, 19:28

Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas jaakl » 01 Veebr 2018, 22:32

On paigaldatud jääsulatus vihmaveerennidesse, ja termostaadiks on DEVI Devireg 316 seade. See võimaldab määrata miinimum (-10 kuni +5) ja üld temperatuuri (-10 kuni +50) ja hüstreesi (0 kuni 6 kraadi). Temp.andur on pandud õueõhu temperatuuri mõõtma, mitte renni otseselt. Kaasasoleval kiirjuhendil pole ainsatki sõna, vaid segased pildid. Netist leitud eestikeelne juhend ei tee palju targemaks, ütleb vaid mida teha saab, aga mitte mida võiks.

Küsimus: kas keegi on endal sarnase asjale leidnud mõistliku, st piisavalt sulatava ja mitte ülemäära meie planeedi niigi sooja välikliimat kütva seadistuse? Ise mõtlesin panna miinimumi näiteks -5, siis alla selle ei ole mõtet kütta, sest niikuinii ei jõua ära sulatada, ja (max)temperatuuri 0 peale, sest jääsulatust plusstemperatuuridega ei tundu loogiline kütta. Hüstreesi vist pole vaja, või oleks just sellest jääsulatuses abi? Sisuliselt siis on küttevahemik -5 kuni 0 kraadi.

jaakl
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 51
Liitunud: 23 Okt 2011, 19:28

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas jaakl » 02 Veebr 2018, 10:29

Ise küsin - ise vastan. Termostaadipõhine kontroll on väga kulukas - sulatuse küttekaablid tarbivad maja peale u 2KW elektrit, seega seda hoida mistahes temperatuurivahemikus automaatselt sees ei tundu mõistlik. Pigem on vajalik relee, mis mingiks ajaks (aga mis ajaks, ei tea, sõltub lumest, katuse kalletest ja ehitusest jne ilmselt) lülitab kütte sisse kas siis temperatuuri põhjal, käsitsi, või mingi targemat sorti automaatika abil. Minu kiirlahendus on käsitsi lülitamine - kui on näha et purikad tekivad, siis sisse, ja kui tundub, et enam ei ole, siis kohe välja. Muide tänase -1 kraadise ilmaga sulatavad kaablid vihmaveerenne väga edukalt.

huviline_
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas huviline_ » 02 Veebr 2018, 11:23

Mitu jooksvat meetrit kaablit sul selle 2kw hulka kuulub?

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4284
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 60 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 02 Veebr 2018, 12:18

jaakl kirjutas:
02 Veebr 2018, 10:29
kui on näha et purikad tekivad, siis sisse, ja kui tundub, et enam ei ole, siis kohe välja
Kui sul on vihmaveerennid ja torud, kuhu need purikad üldse tekivad, ei saa aru? Minu majal on ka vihmaveetorud ja rennid ilma kütteta, ei ole kunagi mingeid purikaid näinud. Kui on külm, siis on rennid jääs ja kui sula ilm siis hakkab vaikselt torudest tilkuma.

anryo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 234
Liitunud: 13 Mai 2016, 10:58
On tänanud: 9 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas anryo » 02 Veebr 2018, 14:11

Devi enda soovitus on DEVIreg 316 puhul -7C...+3C, ehk temperatuurivahemikus, mis on altis jääpurikate tekkeks. Selge see, et vaid temperauuri järgi juhtimine ei ole eriti mõistlik ja palju efektiivsem on seda teha koostöös niiskuseanduritega, mille jaoks on aga vaja valida ka juba hoopis teine regulaator, DEVIreg 850: https://devi.danfoss.com/estonia/tooted ... vireg-850/

Külaline
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 02 Veebr 2018, 17:29

Mina küll sellise jama peale ei raiskaks ei elektrit ega raha. Sama sissesõidutee soojendamisega. Äkki ostaks veel lund oma hoovi lumevaesel talvel? Ja lumerohkel sulataks vähemaks.

Külaline
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 02 Veebr 2018, 19:28

Külaline kirjutas:
02 Veebr 2018, 17:29
Mina küll sellise jama peale ei raiskaks ei elektrit ega raha. Sama sissesõidutee soojendamisega. Äkki ostaks veel lund oma hoovi lumevaesel talvel? Ja lumerohkel sulataks vähemaks.
majad on eri suurustega, kõrgustega ja mahtudega. mis tares mõttetu võib olla linnas 5 kordses kortermajas mõttekas.

dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3236
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 51 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas dumbuser » 02 Veebr 2018, 20:54

Kindlasti on targem jahmerdada tagajärgedega (purikad) selle asemel, et põhjus (katuse kaudu soojaleke) ära kaotada. Samas kuskil võib isegi olla, et kui on hektar katust siis on odavam seda purikat sulatada kui katust lappida.

anryo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 234
Liitunud: 13 Mai 2016, 10:58
On tänanud: 9 korda
On tänatud: 5 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas anryo » 05 Veebr 2018, 10:39

Purikad võivad tekkida (kevadeti) ka maja lõunapoolsele küljele päikesesoojuse mõjul. Katuse soojaleke ei mängi siin rolli.

Külaline
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 05 Veebr 2018, 10:56

huviline_ kirjutas:
02 Veebr 2018, 11:23
Mitu jooksvat meetrit kaablit sul selle 2kw hulka kuulub?
Kas õhku pandava kaabli erivõimsus pole mitte 10 W/m ?
Seega 200 m.

jaakl
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 51
Liitunud: 23 Okt 2011, 19:28

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas jaakl » 30 Mär 2018, 12:17

Miks on üldse pandud? Renoveerimisprojekt nägi ette, pidavat olema tänapäevane standardnõue/tava, jäi elektrikute töödesse sisse ja suuremat arutamata pandi ära. Kas suisa seadus nõuab, ei tea. Välimus väga ei meeldi, tilbendavad mingid mustad traadid mu ägedate vanaaegsete sülitite otsas, võibolla võtan kunagi ära üldse.

Reaalselt ei teki purikaid ja sellepärast ka vaid ühe korra olen sisse lülitanud, kui rennid olid jääd täis ja pealevajuv ja sulav (päikesega, mitte soojakaost) lumi katuselt ei saanud alla. Hakkas üle vihmaveerenni ääre ajama ja kui öösel külmetab (nagu praegu) siis tekkis purikate võimalus lõunapoolses küljes.

Eesti kliimas täna ongi -7C...+3C olnud vist detsembri algusest saadik, ja tundub et läheb jaanipäevani välja. Niiskuseandureid ma ka ülemäära ei usaldaks - natukese lume, sula ja vihmaga on niiskus pidev, ja igapäevaselt kõige kuivaks sulatamine tundub rahakotile oluline koormus. See võib pigem lisa olla - et kui lülitad käsitsi sisse, siis kuivaks saanuna läheb ilusti kohe ise välja.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5412
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 111 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Urmas » 30 Mär 2018, 13:08

jaakl kirjutas:
02 Veebr 2018, 10:29
Termostaadipõhine kontroll on väga kulukas - sulatuse küttekaablid tarbivad maja peale u 2KW elektrit, seega seda hoida mistahes temperatuurivahemikus automaatselt sees ei tundu mõistlik.
jaakl kirjutas:
30 Mär 2018, 12:17
Miks on üldse pandud? Renoveerimisprojekt nägi ette, pidavat olema tänapäevane standardnõue/tava, jäi elektrikute töödesse sisse ja suuremat arutamata pandi ära. Kas suisa seadus nõuab, ei tea. Välimus väga ei meeldi, tilbendavad mingid mustad traadid mu ägedate vanaaegsete sülitite otsas, võibolla võtan kunagi ära üldse.
Ehk seletad ka teistele siinse foorumi lugetajatele, et kui renoveerimisprojekt nägi ette ja sul ei tekkinud kahtlusi kontrollida projektis oleva jääsulatuskaabli kohustuslikkust ja nüüd järsku võtad hoopis ära. Kas lihtsam ei oleks olnud projekti autorilt küsida viidet kohustuslikule standardile või lausa seadusele ja kui kohustust ei oleks olnud, siis lihtsalt see kaabel jätta projekti joonistamata? Aga noh, mis teha, rikastel omad lõbud.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7319
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 150 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 31 Mär 2018, 09:45

Kui sul on seal rennikaablil õhutemperatuuri sättimise võimalus siis paneks tõesti -2...0 tööle ja muul ajal mitte. Või siis lisaks veel käsitsi lülitamise. Kui andurit pole siis jääb käsitsi (kui saaks, paneks mingi taimeriga et hoiab vaid 4h sees.
Ruumides võib kütta õhuniiskuse järgi kuid see pole vajalik.

Külaline
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 31 Mär 2018, 11:47

Urmas kirjutas:
30 Mär 2018, 13:08
jaakl kirjutas:
02 Veebr 2018, 10:29
Termostaadipõhine kontroll on väga kulukas - sulatuse küttekaablid tarbivad maja peale u 2KW elektrit, seega seda hoida mistahes temperatuurivahemikus automaatselt sees ei tundu mõistlik.
jaakl kirjutas:
30 Mär 2018, 12:17
Miks on üldse pandud? Renoveerimisprojekt nägi ette, pidavat olema tänapäevane standardnõue/tava, jäi elektrikute töödesse sisse ja suuremat arutamata pandi ära. Kas suisa seadus nõuab, ei tea. Välimus väga ei meeldi, tilbendavad mingid mustad traadid mu ägedate vanaaegsete sülitite otsas, võibolla võtan kunagi ära üldse.
Ehk seletad ka teistele siinse foorumi lugetajatele, et kui renoveerimisprojekt nägi ette ja sul ei tekkinud kahtlusi kontrollida projektis oleva jääsulatuskaabli kohustuslikkust ja nüüd järsku võtad hoopis ära. Kas lihtsam ei oleks olnud projekti autorilt küsida viidet kohustuslikule standardile või lausa seadusele ja kui kohustust ei oleks olnud, siis lihtsalt see kaabel jätta projekti joonistamata? Aga noh, mis teha, rikastel omad lõbud.
Nojah, kui sul on näiteks eestiaegse miljööväärtusliku maja kompleksne renoveerimine umbes aastaga vaja ära teha (suurusjärgus 200K€ projekt, ja seda kõvasti koonerdades), siis paratamatult tekib valik milliste detailidega elektri, ventilatsiooni, vesi-kanal, soojustuse, kütte, puussepatöö, siseviimistluste, restaureerimise, katuseehituse jne jne jne valdkondades jõuad end kurssi viia, mis on projekteerimisnõuded, mõistlikud realiseerimiskulud, tegijad ja kontrollijad leida jne. Seda kõike enda põhitöö kõrvalt. Elekter oli sealjuures üks lihtsamaid teemasid - kui detailne projekt olemas, küsid tegijatelt fikseeritud pakkumise, kus on enamvähem kõik asjad sees (tugev, nõrkvool, valve, ja muuhulgas ka vihmaveerennid), tegijad paigaldavad mis projektis kirjas, ja detailide peale mõtled ehk tagantjärgi ekspluatatsiooni käigus. Neid projektimuudatusi ja ümbermõtlemisi on töö käigus niigi kõriauguni.

Õnnelik on see, kes ühe asja korraga saab rahulikult läbi mõelda, projekteerida ja teostada.

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5412
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 111 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Urmas » 31 Mär 2018, 16:03

Külaline kirjutas:
31 Mär 2018, 11:47
Nojah, kui sul on näiteks eestiaegse miljööväärtusliku maja kompleksne renoveerimine umbes aastaga vaja ära teha (suurusjärgus 200K€ projekt, ja seda kõvasti koonerdades), siis paratamatult tekib valik milliste detailidega elektri, ventilatsiooni, vesi-kanal, soojustuse, kütte, puussepatöö, siseviimistluste, restaureerimise, katuseehituse jne jne jne valdkondades jõuad end kurssi viia, mis on projekteerimisnõuded, mõistlikud realiseerimiskulud, tegijad ja kontrollijad leida jne. ...
Kuigi teema algataja pole sõnagi maininud miljööväärtuslikust majast, aga vahet ei ole, sest miljooväärtuslikel majadel polnud enne rennides sulatust ja nüüd tolknevad juhtmed järsku on sobivad antud miljöösse? Ja kui renoveerimisel ei suuda teha nii, et purikaid ei tekiks, siis võiks selliste projekteerijate teenustest loobuda. Natuke absurdne ja kompromissi moodi ei kõla.
Kui ei jõuta ennast kurssi viia, siis nagu ma oma eelmise kommentaari lõpetasin-"rikastel" omad lõbud ja koonerdamisega või kokkuhoiuga pole mingit pistmist. Reeglina rikkad sellepärast rikkad ongi, et nad leiavad selle aja asja veidi uurida ja endale selgeks teha, mis on vajalik, mis on mõtetu ja millega tahetakse niisama kotti pähe tõmmata mingite väljamõeldud põhjustega, a`la standardid, hea tava jms jama.
Unustasin eelmises postituses sõnale "rikastel" jutumärgid panemata.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Külaline
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 31 Mär 2018, 17:02

Renoveerida ühte maja 200000 euro eest aastaga? On see loss? On seal kümned remontijad? Kuidagi häma on see jutt. Ja kas lausa muinsuskaitse nõuab sellise summa väljakäimist? Oled sa Taavi R. oma äärelinna majaga?

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5412
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 111 korda
On tänatud: 185 korda

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Urmas » 31 Mär 2018, 17:39

Külaline kirjutas:
31 Mär 2018, 17:02
Renoveerida ühte maja 200000 euro eest aastaga? On see loss? On seal kümned remontijad? Kuidagi häma on see jutt. Ja kas lausa muinsuskaitse nõuab sellise summa väljakäimist? Oled sa Taavi R. oma äärelinna majaga?
Ära nüüd leili mine anonüümse külalise postitusest! See 200 000 ja miljööväärtuslik on kõigest fantaasia vili.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

Külaline
külaline

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 31 Mär 2018, 18:03

Külaline kirjutas:
31 Mär 2018, 17:02
Renoveerida ühte maja 200000 euro eest aastaga? On see loss?
no sa ju ei tea maja suurust ja äkki on 4 korteriga maja. Ei pea olema eriline loss , et sellist mahtu täis teha. Ja eeldades, et probleem jääga rennides peaks olema vähamalt 2x maja vms . Uut maja ehtad 1000€ ruut , ega kapitaalne renoveeriminegi odavam ole.

jaakl
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 51
Liitunud: 23 Okt 2011, 19:28

Re: Vihmaveerenni jääsulatus

Lugemata postitus Postitas jaakl » 03 Apr 2018, 21:57

Külaline kirjutas:
31 Mär 2018, 18:03
Külaline kirjutas:
31 Mär 2018, 17:02
Renoveerida ühte maja 200000 euro eest aastaga? On see loss?
no sa ju ei tea maja suurust ja äkki on 4 korteriga maja. Ei pea olema eriline loss , et sellist mahtu täis teha. Ja eeldades, et probleem jääga rennides peaks olema vähamalt 2x maja vms . Uut maja ehtad 1000€ ruut , ega kapitaalne renoveeriminegi odavam ole.
Vana maja kapitaalne renoveerimine (uued põrandad, katus, fassaad, avatäited, küttesüsteem, ventilatsioon, elekter, vesi-kanal, krohvimine, tubade jaotuse ümberehitus, ahi jne) tuleb isegi kulukam kui uus - sa pead päris palju enne lammutama ja enne kui ehitama saad hakata. 1000€/m2 on pigem säästlik eelarve, kui tahad enda jaoks natukene väärikamalt teha, mitte kõige odavamat kipsseina, plastakent ja laminaatpõrandat. 200m2 maja 2 korteri ja 3 vannitoaga võib ju lossiks kvalifitseerida.

Vasta