Liinipinge 400 V

[keeks]

Mul on kolm küsimust, ilmselt lihtsat:
– kas liinipinge kahe suvalise faasijuhtme vahel on alati enam-vähem 400 V sõltumata eri faaside ja nulli vahelistest koormustest, ühe faasijuhtme või neutraali katkemisest jms?
- kas kahe faasi vahelt tohib voolu võtta?
- kas tavalised automaatkaitsmed töötavad ka 400 V pinge korral?

[Külaline]

Mul on kolm küsimust, ilmselt lihtsat:
– kas liinipinge kahe suvalise faasijuhtme vahel on alati enam-vähem 400 V sõltumata eri faaside ja nulli vahelistest koormustest, ühe faasijuhtme või neutraali katkemisest jms?
- kas kahe faasi vahelt tohib voolu võtta?
- kas tavalised automaatkaitsmed töötavad ka 400 V pinge korral?

- enamasti on sealkandis, sõltub just faaside koormusest. Nii nagu faasi ja neutraali vaheline pinge sõltub samuti nende juhtide koormusest. Alajaamas on alati, sinu kodus liini lõpus on kummagi juhi pinge muutunud nende juhtide takistuste ja neid läbiva voolu korrutise võrra. Kui faasijuhe katkeb, siis kahe faasijuhtme vahel ei ole enam 400V. Kui neutraaljuhe katkeb, siis jääb faasijuhtmete vahele ikka sama pinge (miinus pingelang faasijuhtmetes).
- oma kodus ei saa sind keegi keelata, kuid elektripaigaldise korrasoleku eest vastutab seaduse järgi omanik. Kui sa siin selliseid küsimusi esitad, siis kas sa ikka aru saad, mida sa teha tahad?
- automaadi peale on märgitud tema nimipinge, kui see on suurem kui 400 siis pm võib, aga needsamad automaadid on ka kasutuses kolmefaasilises ahelas nii, et iga faasi peal on üks poolus. Samas sa peadki kaitsma kumbagi faasi omaette, sest emb- kumb võib lühise puhul maaga jääda ülekoormuse alla ja põlema minna või emb-kumb võib anda kereühenduse ja sellega tekitada ohu inimelule, seega lausa TULEB panna kummagile faasile omaette kaitselüliti.

Küsimustest jääb mulje, et ega sa elektriohutusest eriti aru ei saa, seega parem ära näpi.... jäävad ehk mõned inimesed rohkem ellu....

[Küülaline]

kas kahe faasi vahelt tohib voolu võtta

Mida sa selle voolu võtmise all silmas pead? Millise seadme ja kuidas sinna ühendada kavatsed?

[A.S.]

Kas õpetaja on jälle lapsi rumalate küsimustega kiusanud? Vaesed lapsukesed...

[Küülaline]

Kas õpetaja on jälle lapsi rumalate küsimustega kiusanud

Nojah, selle peale ma ei tulnudki, ilmselt nii see on.

[Käsn]

Kui faasijuhe katkeb, siis kahe faasijuhtme vahel ei ole enam 400V

Nulljuhtme katkemisel ma saan aru, et lähevad seadmed läbi , kuna pinge tõuseb 230-lt 400-le. Aga kui seade on 2 faasi vahele mõeldud, siis mis juhtub faasijuhtme katkemisel. Kas pinge läheb üles või alla ja kas seade jääb ellu või põleb samuti läbi.

[A.S.]

Kui null katkeb, siis läbi tarbija saab tarbijapoolsesse juhtmeotsa minna faas, seega pinge võib tõesti tõusta, teoreetiliselt kuni 400V-ni (olenevalt kordusmaanduse headusest). Kui 400V 2-faasilise tarbija korral faas katkeb, siis läbi kõrvalasuva tarbija saab selle asemele minna vaid kas teine faas või null. Seega pinge kas jääb samaks (400V) või väheneb, enamasti väheneb. Kas seade ellu jääb, ei oska arvata, mõned seadmed võivad tõesti põleda väiksema pinge korral edukalt maha, enamasti töötab seade lihtsalt halvemini (kui üldse töötab).
 

[Käsn]

Ehk ühesõnaga 2 faasi vahele mõeldud seade oleks tunduvalt töökindlam ja vastupidavam riketele. Miks siis seda kasutatud rohkem ei ole?

[A.S.]

Rootsis ju kasutatakse, seal paljud seadmed säherdused (elektripliidi plaadid, boilerid, ...). Miks meil ei kasutata? Ju siis traditsioon on selline. Ja palju see null siis ikka katkeb, eriti tänapäeval.
 

[keeks]

Ehk ühesõnaga 2 faasi vahele mõeldud seade oleks tunduvalt töökindlam ja vastupidavam riketele. Miks siis seda kasutatud rohkem ei ole?

Just see oletatavalt suurem stabiilsus ajendaski mind küsima.
Paljudes pinge kontrollimise seadmetes, näiteks ABB pingereleedes, on seadme toide ja mõõdetav pinge eri ahelates, kusjuures toitepinge ülemine piir on 270–280 V, samas kui seade võib mõõta kuni 500 V. Seega võiks ju sellist seadet toita kahe faasi vahelt läbi pinget alandava trafo 400 V > 230 V, selliseid väikese võimsusega trafosid on olemas isegi DIN-liistule. Siis oleks ju garanteeritud, et pingerelee ei põle neutraali katkemise korral läbi, ja alapinge poleks ju ka probleem, sest sel juhul lakkab seade lihtsalt töötamast ja selle poolt juhitav kontaktor lülitub välja. Selline mõte siis.

PEN katkeb õnneks harva, aga maal kõva tuulega AMKA loperdamist jälgides tuleb küll tahtmine igaks juhuks midagi ennetavat ette võtta. Kordusmaandus on mul väga hea, aga seadmeid see ülepinge eest paraku ei kaitse.

[ifffff]

Miks mitte ehitada omale liitumispunkti parem korralik kordusmaandus selliste hirmudega võitlemiseks? Las see "neutraal" katkeb siis seal postiotsas.

[Küülaline]

AMKA õhukaablis ainult PEN-i katkemine on küll väga ebatõenäoline, maakaablitest rääkimata.

[keeks]

Miks mitte ehitada omale liitumispunkti parem korralik kordusmaandus selliste hirmudega võitlemiseks? Las see "neutraal" katkeb siis seal postiotsas.

Kui "neutraal" ehk PEN katkeb posti otsas siis on ülepinge ühes või kahes faasijuhtmes enam-vähem garanteeritud, halvimal juhul 400 V, ja kuidas aitab korralik kordusmaandus selle vastu, et näiteks televiisori toiteplokk näeb seda vägagi ergutavat särtsu? Pealegi ei tehta kordusmaandust liitumispunkti.

[ifffff]

Einoh ega ma nüüd päris elektrik ka pole, aga miks kordusmaandust ei tehta? Üldiselt elektril pole vahet, kas ta liigub mööda postiotsas olevat neutraali või läheb kordusmaandusest. Üks maandus puha. Elektriliselt on neutraal ja maandus üks sama, st jõuavad kilbis ikka ühe klemmi alla kokku. Ja nüüd küsimus, miks peaks korrektse maanduse olemasolekul postiotsas oleva neutraali katkemisel tekkima ülepinge?

[keeks]

AMKA õhukaablis ainult PEN-i katkemine on küll väga ebatõenäoline, maakaablitest rääkimata.

Kui see oleks kas või natuke tõenäoline, ei julgeks elektrit ju üldse tarbida. Aga miks mitte kindlustada end ka väga ebatõenäoliste juhtumite vastu, kui see ei nõua mingt vaeva.

[keeks]

Einoh ega ma nüüd päris elektrik ka pole, aga miks kordusmaandust ei tehta?

Kordusmaandus ühendatakse sinna, kus PEN-juhe lahutatakse PE-ka ja N-ks, mida tehakse tavaliselt maja kilbis, mitte liitumiskilbis.

[keeks]

Ja nüüd küsimus, miks peaks korrektse maanduse olemasolekul postiotsas oleva neutraali katkemisel tekkima ülepinge?

https://www.youtube.com/watch?v=uMsJulmYTqg
Sellest videost näeb keelt oskamatagi, mis juhtub, kui neutraaljuhe katkeb (lülitatakse välja 0:50 juures) ja kolmel faasil on erinevad koormused (1:03). Parempoolset faasi kaitseb muide Venemaal laialdaselt kasutatav pingerelee, mis toimib korralikult seni, kuni seade otsi ei anna. Siinmaal see kasutamiseks ei kõlba, sest see sisaldab odavaid hiina kondekaid ja muud kahtlast sodi, st tuleoht on PEN-i katkemise ohust suurem.

[ifffff]

Selles videoga asja seletamisel on sul olemuslik viga sees. Nimelt praktikas see eeldab, et neutraal katkeb liitumiskilbist ja PEN lahutusest tarbija pool, Su mure oli aga juhtme katkemisega posti otsast ning seda ohukohta likvideeritaksegi kordusmaandusega.

Ehita oma kodune elektrisüsteem nõuetele vastavaks ja ära tegele pseudoprobleemide väljamõtlemisega, ning nende kangelasliku lahendamisega.

Kordusmaanduse kohta : nagu ütlesin elektrik ma pole, aga vähemalt mu posti küljes oleval liitumiskilbil on ka EE poolne kordusmaandus, st isoleerimata vaskkaabel läheb maasse.

[keeks]

Selles videoga asja seletamisel on sul olemuslik viga sees. Nimelt praktikas see eeldab, et neutraal katkeb liitumiskilbist ja PEN lahutusest tarbija pool, Su mure oli aga juhtme katkemisega posti otsast ning seda ohukohta likvideeritaksegi kordusmaandusega.

Ehita oma kodune elektrisüsteem nõuetele vastavaks ja ära tegele pseudoprobleemide väljamõtlemisega, ning nende kangelasliku lahendamisega.

Kordusmaanduse kohta : nagu ütlesin elektrik ma pole, aga vähemalt mu posti küljes oleval liitumiskilbil on ka EE poolne kordusmaandus, st isoleerimata vaskkaabel läheb maasse.

Jah, ma sain ise ka aru, see toodud näide näitlikustab rohkem korterielanike muresid. Aga sellegipoolest ei taha ma teps mitte tunnistda, et PEN-i katkemine on pseudoprobleem ega ole ka kindel, et isegi väga hea kordusmaanduse korral mingit liigpinget ei teki kui üks faas on parajasti palju rohkem koormatud kui teised.

Mis puutub sinu liitumiskilbi kordusmaandusesse, siis see seda ei ole, see vaskkaabel on mõeldud potentsiaaliühtlustuseks.

[A.S.]

Kui inimesel on igav, siis hakkab ta tõesti mõnikord igasugu probleeme välja mõtlema. Väike soovitus, ära üle ka mõtle. Tõenäosus, et õhukaabliga midagi juhtub, on üsna väike. Ja kui ka juhtub, siis korraliku kordusmaanduse puhul aitab pingekontrolli relee üsna edukalt, ise sealjuures maha põlemata.

Mis puutub sinu liitumiskilbi kordusmaandusesse, siis see seda ei ole, see vaskkaabel on mõeldud potentsiaaliühtlustuseks.

Ja mis potentsiaali see siis sinu arvatas seal ühtlustab?
 

[keeks]

Ja kui ka juhtub, siis korraliku kordusmaanduse puhul aitab pingekontrolli relee üsna edukalt, ise sealjuures maha põlemata.

Äkki oskad mõnd sellist soovitada, ma mõtlen tõsiselt.

Ja mis potentsiaali see siis sinu arvatas seal ühtlustab?
 

Nii mulle liitumiskilbi paigaldajad ütlesid, kui ma tundsin huvi, kas paar meetrit vaskkaablit mulla sees on maanduseks ikka piisav. Liitusmiskilpi ei maandatavatki.

[A.S.]

Ja kui ka juhtub, siis korraliku kordusmaanduse puhul aitab pingekontrolli relee üsna edukalt, ise sealjuures maha põlemata.

Äkki oskad mõnd sellist soovitada, ma mõtlen tõsiselt.

Tegelikult midagi konkreetset soovitada ei oska, sest ma pole senimaani endale säherdust probleemi probleemide nimekirja lisanud. Aga kui sa ennast seal juba turvama hakkad, ära siis liigpingelahendit unusta.
 

[keeks]

Liigpingepiirikud on täiesti olemas. Olid teised juba projektis ette nähtud, nii et ei ma pidanudki uut pseudoprobleemi tekitama.

[Külaline]

Mnjah...
Liigüinge piirik EI OLE pingekontrolli relee.
Mida sa oma postidega üritad saavutada? Targemaks saada? Ise midagi kokku keerata?

[keeks]

Mnjah...
Liigüinge piirik EI OLE pingekontrolli relee.
Mida sa oma postidega üritad saavutada? Targemaks saada? Ise midagi kokku keerata?

Oma eelmises postituses ma vastasin A.S.-i manitsusele "ära siis liigpingelahendit unusta". Loe hoolikamalt või ära kirjuta hoopis. Mõistata omaette, miks üks või teine midagi foorumist küsib.