RVK lööb välja, kuigi kaitse on väljas.

[Külaline]

Tervist.
Sai kööki seina seest uued kaablid vedada ja hetkel ühendan pistikuid.
Aga pistikuid ühendades,sillates või kaableid lõigates jne, lööb rvk välja
Kuidas on see võimalik kui kaitse on väljas, ei tohiks ju mõjutada rvk-d.

Kas tõesti on rvk nii tundlik ,et isegi kui voolu taga ei ole reageerib?

Sihuke kahtlane värk, mõtlesingi ,et igaksjuhuks küsin üle äkki oskab keegi täpsemalt seletada.

Tänud.

[Voltamper]

Automaat enne RKV-d katkestab ainult faasi "L" ära. Neutraal jookseb endiselt läbi ja kui sealt kaudu piisavalt milliampreid liigub, peabki RKV rakenduma.

[Küülaline]

Sihuke kahtlane värk

Selliste kahtlaste värkide pärast ei olegi elektritööd ilma elektrialase hariduseta lubatud.

[dumbuser]

Kahtlane on see, et teema alustaja ei suuda siit foorumist mitte midagi otsida. Siin on nõrkemiseni samast asjast jahutud ja nagu hea tava ette näeb siis "minu juhtum on kohe väga eriline" ...

[Külaline]

Sain vastuse oma küsimusele.

[Külaline]

Ja ega iga vend ei ela siin foorumis nagu sina, et oskaks ültse aimata ,et teistelgi sarnane probleem olnud.

[külalisele]

On elementaarne foorumi etikett ja viisakus teiste kasutajate suhtes, et enne uue teema tegemist kasutatakse otsingut, mitte ei eeldata, et iga probleem on unikaalne. Elatagu pidevalt foorumis või mitte.

Ültse korrektne vorm on üldse.

[Külaline]

Automaat enne RKV-d katkestab ainult faasi "L" ära. Neutraal jookseb endiselt läbi ja kui sealt kaudu piisavalt milliampreid liigub, peabki RKV rakenduma.

Sinu antud selgitus kehtib vaid toitepingest sõltumatute RVK-de puhul. Neil jah piisab voolust vaid ühes mõõtemähist läbivast juhis ja selle korral primaarvoolude ebasümmeetriast indutseeritud sekundaarvool paneb mehaaniliselt vinnastatud vabasti rakenduma.
Selliseid RVK-sid käsitleb standard EVS- EN 60008-1 ja minuarust ainult selliseid tohikski paigaldada.

Asi on nimelt selles, et eksisteerivad ka toitepingest sõltuvad RVK-d, nende puhul tegeleb voolude sümmeetria mõõtmisega elektroonikaskeem, kuid see vajab toimimiseks eelnevalt toitepinget. Seega teemaalgataja kirjeldatud olukorras kus L ahel oli katkestatud, selline RVK poleks tohtinud rakenduda.

Elektroonikat on odav toota ja sellised RVK-d on oma hinna poolest odavamad ning ahvatlevad eeskätt asjatundmatut lõpptarbijat neid enesele soetama.

Eesti jaekauplustes oli vanasti (ja on ka praegu?) saadaval Electrocomp nimelise firma RVK-d mille korpuse kuju on üsna identne tuntud Euroopa tootja ABB vana seeria F300 kujuga . Electrocomp on minuteada LAV-s paiknev firma ja vähemalt vanasti oli nende RVK-del viide vaid briti standardile BS 61008 .

Inimest ei tapa mitte pinge vaid tema keha läbiv vool. Õhupalliga juukseid hõõrudes tekitavad lapsed tuhandete voltidega mõõdetava pinge kuid jäävad ellu. 30 mA voolu läbi inimkeha lubada aga ei saa.
Loodan, et asjatundjad vähemalt nõustuvad, et toitepingest sõltumatu RVK kasutamine on ohutum, sest see töötab ka olukorras, kus ainult üks tööjuht (L) on esindatud. Näiteks katkenud neutraaliga toiteahela sisselülitamine.
Või olukorras, kus lühis on kohe RVK taga ja liigvoolukaitse millegipärest ei rakendu. Sel juhul jaguneb faasipinge L ja N juhi vahel võrdselt ära, nendevaheline pinge lühisekohas on 0 aga maa suhtes pool faasipinget.

viewtopic.php?f=8&t=25110&p=130969&hili ... mp#p130969

Peaaegu 10 aastat vana teema ja siiani ei ole ükski eesti elektrik vaevunud enesele selgeks tegema, milline siis see Electrocompi RVK on, kas vajab toitepinget või mitte?

Või ma olen Eestis siiani ainus inimene, kes teab, et selliseid kahte erinevat tüüpi RVK-sid eksisteerib?

trebla