Nullis faas

[Rein Sa]

Aga Sa, teema püstitaja, kontrolli, kas näiteks seinakontaktis on samuti, et mõlemas augus indikaatori tuluke hakkab põlema? Minul küll mitte.

[A.S.]

Seinakontakti kontrollides võiks siis seista sama asja peal, mille peal seisti laejuhet kontrollides. Oli see siis taburett, diivanilaud, treppredel või misiganes.
 

[Küülaline]

eemalda laest pirnid ja kontaktidest kõik tarbijad ja anomaalia peaks kaduma

Kui peakaitse välja lülitada liitumiskilbist, siis ka ei ole "anomaaliat". On juba küllalt selgitatud, et kõik on täpselt nii, nagu peab.

[Tonxx]

Laelampi läheb 2 juhet, neist üks on faas ja teine on katkestatud lüliti abil.
Kuna teine juhe on faasiga lähestikku, siis faasi elektriväli läheb katkestatud juhtmesse.
Kui nüüd lülitit vajutada, siis teisse juhtmesse jõuab null ja indikaator ei näita midagi.

Sama effekt tekib ka kipsi karkassiga, kui sinna külge elektrikaableid ühendada.


Teoorias olen tugev

[Rein Sa]

Jama! Laearmatuuri võib minna ka mitu juhet, kui saab pirne või gruppi eraldi lülitada. Lülitis tuleb katkestada ikka faasijuhe, mitte nulljuhe, muidu jääb pinge lampide pessa ja kuid siis neid pirne eraldi põlema paned, kui ainult on 1 nullots? Juhtmedki on mitmefaasilised ja ainult 1 nulliga.

[Külaline]

Laelampi läheb 2 juhet, neist üks on faas ja teine on katkestatud lüliti abil.
Kuna teine juhe on faasiga lähestikku, siis faasi elektriväli läheb katkestatud juhtmesse.
Kui nüüd lülitit vajutada, siis teisse juhtmesse jõuab null ja indikaator ei näita midagi.

Sama effekt tekib ka kipsi karkassiga, kui sinna külge elektrikaableid ühendada.


Teoorias olen tugev

Jama jah, lüliti abil katkestatakse ikka faas alati. Ja kahe klahviga lülitit ühendatakse ka eri moodi, kas sõltuvalt või sõltumatult.

[dumbuser]

Lambi puhul on elektri mõttes täiesti pohlad kumb traat läbi lüliti lastakse. Ohutuse mõttes on faasi katkestamine enne lampi minekut siiski palju parem. Nulli katkestamisel aga läheb ilmselt pooltel tegelastel mõistus väga sassi kuna seesama faas istub ju lambis edasi. Veelgi hullem, ta tuleb ka lambi nö teisest juhtmest välja ja jõuab lülitisse kah. Aga kuna lamp ei põle siis mismoodi see faas seal olla saab ... Kui nüüd lüliti ahela kokku ühendab siis kaob see faas kuni lambini jälle ära. Ja kui siis veel mingi kruvikaga geenius sinna kallale lasta siis on "suur mure, igal pool on ainult faas" tüüpi hala mitmeks nädalaks olemas. Ma ei oska isegi mitte aimata mis siis juhtub kui sellised tegelased peaksid ühendama veksellülitit. Kui aga ristlüliti ka sinna juurde panna siis on ilmselgelt täiesti loogikavastane asi.

[jaguar 3]

Jaa ja kui veel keegi kuuleks et 230 puhul on "null" ka tegelikult "faas", see on täpselt samasugune faas nagu see "õige" faaski, ainult et see on maandatud faas, muud erinevust ei ole...mis siis veel lihtsurelik kostab.

[vormel3]

Jaa ja kui veel keegi kuuleks et 230 puhul on "null" ka tegelikult "faas", see on täpselt samasugune faas nagu see "õige" faaski, ainult et see on maandatud faas, muud erinevust ei ole...mis siis veel lihtsurelik kostab.

äraajaullujuttu

[A.S.]

Nii juhtub kui inimene justkui midagi kuuleb, aga ei saa päris hästi aru. Siis hakkabki fantaasia tööle, mõtleb puuduva osa ise juurde. See, et neutraal on samuti "pingestatud osa", nagu faaski, ei tähenda veel seda, et neutraal olekski "faas" ning sealt alati ja garanteeritult elektrilöögi saaks.
 

[jaguar 3]

Jaa ja kui veel keegi kuuleks et 230 puhul on "null" ka tegelikult "faas", see on täpselt samasugune faas nagu see "õige" faaski, ainult et see on maandatud faas, muud erinevust ei ole...mis siis veel lihtsurelik kostab.

äraajaullujuttu

No aga nii on. Kust elekter tuleb? Alajaamast, mähisest. Mitu otsa on ühel mähisel? Kaks. Kas vahelduvvoolul on + ja -? Ei ole, mõlemad otsad on nii + kui - vaheldumisi. Niiet mis vahet on 230V kahel otsal alajaama mähisest väljudes? Mitte mingit vahet. See mis nendega peale mähist edasi tehakse, ehk üks neist maandatakse, see on juba teine jutt. Ja veel pikem jutt kust 380 tuleb, me räägime ikka algtõdedest praegu siin.

[A.S.]

Niiet mis vahet on 230V kahel otsal alajaama mähisest väljudes? Mitte mingit vahet.

Ja miks neid siis faasiks nimetada, nimetame parem nulliks, mõlemat otsa? Sest indikaatoriga proovides kummalgi otsal pinget ju ei tundu olevat, käega/keelega mõlemat otsa eraldi katsudes samuti mitte.
 

[Kalvis]

Elektriohutuses käsitletakse N ( vana nulli) samaväärselt faasijuhtmega, kuigi ta on tavaliselt Trafo juures maandatud. Seega tavaelektrissüsteemis on tema potentsiaal 0 V lähedal maa suhtes, eriti kui maja peakilbis on PE ja N kokku ühendatud ja kordusmaandatud. Termin on seepärast pandud "äärejuht", kuid see ei muuda asja - N kehtivad kõik faasijuhtme nõudmised kuigi ta on TN süsteemides maandatud kuskil.
Kuid on elektrisüsteeme, viimasel ajal üsna vähe, kus võib olla nn. pingestatud N. Need on väga haruldased. Kõige hullem - elektritud harjumusest ühendavad siis juhtmeid valesti ja igasugust pulli nähtud kuni mahapõlemisteni. Üks selline on TT maandatud ühefaasiga, kus siis N (tavaliselt ei kasutata) on 127 V suhtes faasidega. Aga kuna ta trafolt tuleb kilpi siis külaelektrik tahab tavamoel ühendada ja te võite ise arvata, et kas saab tuld ja pauku näha või mitte. Ka nendes TT süsteemides kasutatakse tavalisi värviga kaableid ning ühefaasilised tarbijad mis ühendatakse kahe faasi vahele siis otse loomulikult läheb N juhe pingestatud faasi. Ja sellistes juhtumitel on reaalne särakas N juhtmes. Ja kõik on õige, nii peabki olema.
Oli ka üks reaalne juhtum enesest. Nimelt pandi ülesse uus trafo EE poolele (kolnurk/täht), süsteemiks TN-S ja kõik oli justkui korras. Pärast 5 aasta möödumist kohalik käidumees teostas kordusmaanduse mõõtmist + isolatsiooni mõõtmistega. Ta pani tähele, et PE ja N vahel oli täispinge (mitte indikaatoriga reaalse tavalise testriga). Selgus, et trafo paigaldajad olid unustanud N ja PE vahele silla panemast. Kuna aga trafo oli tarbija poolelt tähes siis elektrisüsteem töötas muidu normaalselt, va maalühised siis polekski piisavat lühisvoolu tekkinud. Tegelikult oli saadud IT süsteem.
Tavaelus on niipalju olnud juhtumeid kus indikaator näitab N korral pinget, et selle peale ei maksa üldse erutuda. Seejuures on N kenasti ühendatud maja kilbis.

[Külaline]

Peale selle on olemas ka anomaalsed elektriväljad/nähtused. Tavaliselt kord aastas olen neid ikka märkanud, mõni aasta tihedamalt.
Olen mõõtnud näiteks ühel päeval, ühe auto, kahe kojamehe metallist varre vahel ca 60V vahelduvpinget, erinevate testritega.
On ka päevi olnud kus kõik kaasaegsed testrid valetavad ja ossi ekraanil on näha pikklaine sagedusel tugevat, häirivat signaali.
ping