Elron pistikupesast särts

[Ihrf]

Täna uudis et laps sai elroni rongis ppesast särtsu.
Teab keegi kas seal rvk-d olemas? Või õnnestys tal saada a) vähem kui 30ma
b) kummikud jalas ja näppis L ja N korraga?

[Külaline]

Plastmassist rongis võib ka staatiline elekter olla.
Võibolla sai kereühenduse pesa maanduse klemmi küljest.
ping

[Külaline]

RVKL katkestab aga ei hoia esmase laksu eest ära. Olen saanud rikkevoolukaitselülitiga säraka. Valus oli aga lüliti rakendus, muidu oleks veel palju valusam olnud.

[Külaline]

Huvitav, kas neil südamestimulaatoriga varustatud invaliididele maandusega koht ka olemas on?

[dfh]

variante on vist kaks

a. seisis kuivad jalanõud jalas plastmassist põranda peal ja pistis näpud L ja N korraga. siis RVK ei tee midagi.
b. hoidis käega metallist istmeosast kinni ja näppis L. siis peaks RVK toimima.

rongid vist sveitsis ehitatud, imelik oleks kui seal RVKd puuduvad.

[Külaline]

variante on vist kaks

a. seisis kuivad jalanõud jalas plastmassist põranda peal ja pistis näpud L ja N korraga. siis RVK ei tee midagi.

kirjuta see teooria vähe täpsemalt lahti.

[dumbuser]

See teooria ongi täpselt see mida RVK teeb.

[Voltamper]

Selleks ,et korraks särtsu saada võib milliampreid oluliselt vähem olla kui RKV rakendumiseks vaja ja isegi kui lõpuks rakendub, saad sa esimese sahmaka ikkagi kätte.

[Urmas]

Ise olen tihtilugu peale pikemat või lühemat sõitu autoga saanud selliseid nätakaid autost välja astudes või poe metallist ukselingist kinni võttes, mille peale väike laps hakkaks kindlasti nutma.

[Külaline]

Ise olen tihtilugu peale pikemat või lühemat sõitu autoga saanud selliseid nätakaid autost välja astudes või poe metallist ukselingist kinni võttes, mille peale väike laps hakkaks kindlasti nutma.

See ongi staatilise elektri laeng.
Seda laengut saab inimene korjata ka põrandal kõndides.
Põrandal liugu lastes või jalgu "järgi vedades" korjab laengut eriti hästi.
Laeng kogumine sõltub põrandakattest ja selle hooldusmaterjalist.
Vanasti oli koolipoiste lemmiktegevus põrandalt staatilist korjata ja üksteisele särtsu anda.
Seda saab kindlasti korjata ka plasttoolil niheledes.
ping

[Kalvis]

Rongidel võib üldse olla IT süsteem (st. maad polegi). Eriti kui kogu vagun on plastik.

[siimsusi]

variante on vist kaks

a. seisis kuivad jalanõud jalas plastmassist põranda peal ja pistis näpud L ja N korraga. siis RVK ei tee midagi.

kirjuta see teooria vähe täpsemalt lahti.

Täpselt nii ongi. Kõik mis L -st välja tuleb, läheb ühest näpust sisse ja teisest näpust N kaudu välja (tegelikult küll vahetab veel suunda ka 50 korda sekundis). Kadusid ei ole ja RVK ei rakendu. Eeldus on, et oled ise maast täielikult isoleeritud (kuivad jalanõud, plastmasspõrand jne).

[Voltamper]

Nagu siin varem ka kirjutati, siis tõenäoliselt piisab ka staatilisest, et väikelaps nutma hakkab. Lisaks puudub ka katkisest elektripistikust pilt. Palju reaalsem on olukord, et staatiline maandati läbi pistiku maandusklemmi, mis pole mehaaniliselt kaetud. Selleks, et reaalselt elektrit saada, oleks pidanud vähemalt L klemm täiesti paljas olema, ehk siis pistiku korpus puuduma, see aga eeldab omakorda, et keegi pidi seda varasemalt korralikult lõhkuma, kangutama või lahti kruvima. Lisaks mainis rongi personal, et pistikud kontrollitakse visuaalselt enne igat sõitu üle.
Ma ei võta asja osas mingit seisukohta, lihtsalt oletan selle info põhjal mis kättesaadav on. Pilt ülteks asja kohta kõik, paraku seda mingil põhjusel ei ole. On ainult segased üksteisele vastukäivad ütlused.

[Külaline]

Sellele artiklile viitava lingi oleks võinud kohe algusesse panna, oleks oletamine ära jäänud.
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/lu ... d=77661468
ping

[Külaline]

variante on vist kaks

a. seisis kuivad jalanõud jalas plastmassist põranda peal ja pistis näpud L ja N korraga. siis RVK ei tee midagi.

kirjuta see teooria vähe täpsemalt lahti.

Täpselt nii ongi. Kõik mis L -st välja tuleb, läheb ühest näpust sisse ja teisest näpust N kaudu välja (tegelikult küll vahetab veel suunda ka 50 korda sekundis). Kadusid ei ole ja RVK ei rakendu. Eeldus on, et oled ise maast täielikult isoleeritud (kuivad jalanõud, plastmasspõrand jne).

Päris kõik ikka tagasi ei lähe. Kui inimese takistus on arvestuslikult 1000 oomi, siis keha toimib nagu tarbija ja jätab midagi endasse. Lapse higised käed ja õrnem nahk on ehk vähem, nii et selle 30mA peaks hästi ületama.

[A.S.]

Päris kõik ikka tagasi ei lähe. Kui inimese takistus on arvestuslikult 1000 oomi, siis keha toimib nagu tarbija ja jätab midagi endasse.

Misasja? Päris jama ei maksaks ikka ka kirjutada.
 

[Küülaline]

keha toimib nagu tarbija ja jätab midagi endasse ... nii et selle 30mA peaks hästi ületama

Huvitav, miks RVK siis siis näiteks veekeedukannule ei reageeri, seal ju vool veel suurem?

[Külaline]

No eks ikka sellepärast, et kannus on vesi ja vesi on hea elektrijuht.

[Voltamper]

See artikkel ei tõsta mitte midagi.
Antud juhul võis katkine pistikupesa tähendada mida iganes. Kui pistiku pesa maandusklemmist staatilist saada siis loomulikult on esimene mõte, et äkki vale klemm on voolu all või midagi on katki, ning rongi personalil polnudki muud valikut kui pistik ära isoleerida. Oli ta tõesti mehaaniliselt katki või mitte, seda siit paraku välja ei loe.

Sellele artiklile viitava lingi oleks võinud kohe algusesse panna, oleks oletamine ära jäänud.
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/lu ... d=77661468
ping

[dumbuser]

Päris kõik ikka tagasi ei lähe. Kui inimese takistus on arvestuslikult 1000 oomi, siis keha toimib nagu tarbija ja jätab midagi endasse. Lapse higised käed ja õrnem nahk on ehk vähem, nii et selle 30mA peaks hästi ületama.

Vot see on juba õige jutt. Oskad ehk täpsustada kui suur või väike see tarbija peab olema mille puhul jääb kõik tarbijasse ?

[siimsusi]

Päris kõik ikka tagasi ei lähe. Kui inimese takistus on arvestuslikult 1000 oomi, siis keha toimib nagu tarbija ja jätab midagi endasse. Lapse higised käed ja õrnem nahk on ehk vähem, nii et selle 30mA peaks hästi ületama.

See on juba midagi uut elektri teoorias!!
Isegi aku laadimisel, kus toimub energia salvestamine ka reaalselt, on sisenev ja väljuv vool võrdsed!!

[kakoi vadim]

sisenev ja väljuv vool võrdsed!! Kuidas nii? Kas miskit soojust ei eraldu?

[Küülaline]

sisenev ja väljuv vool võrdsed!! Kuidas nii

Mõni suur isemõtleja ei saa ikka enne lõpetada, kui ennast päris narriks teeb.

[eltr]

Loomulikult sisenev ja väljvuv vool on võrdsed. Ega siis kui tarbija tarbib 10 A ei ole ju nii, et ühel juhtmel on 10 A ja teisel 0 A kuna tarbija ju tarbis 10 A ära. Soojust vms ikka tekib ja see tekib selle läbi voolava voolu mõjul.

[Külaline]

Justnimelt need 10 amprit tarbitaksegi ära. Sellepärast ongi faas +, sest seal on vool sees, see 10 amprit. Null on tühi, seal ei ole enam mingit voolu. Kes ei usu, katsugu sinist juhet näpuga. Mitte midagi ei ole tunda.