Lisa lülit päikesepaneelidele

[Külaline]

Tere !
Kas on olemas, või keegi oskab teha-valmistada sellise targa lülitus süsteemi, kus automaatselt lülituks koormatud liinile lisanduva tarbija vähem koormatud liinile, kolmefaasilise elektrisüsteemi puhul.
Kui toimub tootmine kolme faasilise päikesejaamaga siis tahaks sellist lülitit, mis automaatselt suunaks teisele liinile näiteks elektriboileri, kui see lülitub tööle, aga samal ajal samal faasil on töös näiteks elektridrell ja kohvimasin, seda selleks, et ei peaks tarbima elektrilevi võrgust tulevat elektrit.
Kogu süsteem on kolmefaasiline ja elektrikilbis-karbis on liinid jagatud "ühtlaselt".

[Külaline]

Kõike saab teha.
Selleks peavad sul kõikide tarbijate ehk siis pesade otsad tulema kilpi ja siis pead mõõtma voolu igas faasis ning iga liini jaoks peab olema automaatne ümberlüliti ja see peab saama kuskilt signaali, et nüüd tahetakse sellel liinil tarbima hakata.

See on hea näide, et PV paneelidega omatarbeks on kasulikum tegeleda ühefaasiliselt. Kodumajapidamises pole ju seadmeid mis vältimatult kolme faasi nõuavad.

Pigem vaata oma võimsad tarbijad üle ja ühenda nad erinevate faaside vahele - siis ei saa nad samal ajal samas faasis töötada. Vähetähtsad kuid võimsad saad prioriteedireleedega ära blokeerida, kui samas faasis parasjagu kohvi keedad.

Boilerit on üldse kasulikum öösel kell 3 kütta ja päevane PV-elekter selle asemel võrku müüa.

[Külaline]

Tere !
No see oli nüüd küll nii kulda väärt vastus,"
Selleks peavad sul kõikide tarbijate ehk siis pesade otsad tulema kilpi ja siis pead mõõtma voolu igas faasis ning iga liini jaoks peab olema automaatne ümberlüliti ja see peab saama kuskilt signaali, et nüüd tahetakse sellel liinil tarbima hakata.
et küsiks kohe pangaarve numbrit kuhu raha ülekanda

[Küülaline]

Huvitav, miks see asjalik vastus pani sind peaga vastu seina taguma?

[A.S.]

No see oli nüüd küll nii kulda väärt vastus,"

Tegelikult on küll jah kuldaväärt vastus, niimoodi voolusid mõõtes see käibki, protsessor siis otsustab/lülitab. Aga põlve otsas nokitsedes saaks ehk lihtsama (suure tõenäosusega mitte küll odavama) süsteemi ka prioriteedireleede ja kontaktorite abil valmis teha.
 

[kuld]

Ega ükski heategu ei jää karistamata,
Aita sant sauna ronib lavale ka,
jne.

[dumbuser]

See on hea näide "nii saab odavamalt" tüüpi lahendusest. Mitu elektrit kogu selle päikesepatareiteema eest osta saab ?`(Paneelid, inverter, võrguga liitumine, tööraha, jne)

[Külaline]

Pakun siis lihtsama variandi.
Vead kõik pistikute liinid välja kolmefaasilise kaabliga ja paigaldad alati kolm pesa kõrvuti.
Peakilbis on kolm ampermeetrit.
Enne puurima hakkamist lähed vaatad järgi, milline faas on vähem koormatud.

Peenemad vennad võivad teha äpi, et nutitelefonile tuleb sõnum "faas B"

[Külaline]

No see oli nüüd küll nii kulda väärt vastus,"

Tegelikult on küll jah kuldaväärt vastus, niimoodi voolusid mõõtes see käibki, protsessor siis otsustab/lülitab. Aga põlve otsas nokitsedes saaks ehk lihtsama (suure tõenäosusega mitte küll odavama) süsteemi ka prioriteedireleede ja kontaktorite abil valmis teha.
 

Siin on muide see punkt, et kuidas too lüliti saab teada, et ma nüüd diivani kõrvale pessa kavatsen tolmuimeja lülitada? Et siis panen tolmuimeja käima, ja siis automaatika vahetab faasi ? St hetkelist toitekatkestust.
Selle asemel tuleks kõik mitte sisse lülitatud liinid juba ennetavalt lülitada vähimkoormatud liinile, ja kui seis muutub, siis kohe jälle uuesti ümber lülitada.
Kilbiruumil peaks siis hea heliisolatsoon olema, juhul kui releesid kasutad.

Tegelikult on teemaalgatajal mure, et iga kätepesu kutsub esile boileri käivitumise... selle vastu aitab programmkell või prioriteedirelee... Ja kuna on tegemist kolme faasiga, siis võib igasse faasi ühe prioriteedirelee panna - kohvikeetmine võtab rösterilt või praeahjult korraks toite maha...

[Küülaline]

Aga kas võrguettevõtte poolt on tehniliselt võimalik selline lahendus, et probleemi ei oleks? St kolme faasi summaarne tarbimine ja tootmine oleks arvelduse aluseks. Mitte et ühes faasis tarbitud energiat tuleb osta, samal ajal, kui teistesse faasidesse toodetakse?

[Külaline]

Aga kas võrguettevõtte poolt on tehniliselt võimalik selline lahendus, et probleemi ei oleks? St kolme faasi summaarne tarbimine ja tootmine oleks arvelduse aluseks. Mitte et ühes faasis tarbitud energiat tuleb osta, samal ajal, kui teistesse faasidesse toodetakse?

Selliseks arvestuseks peaks elektri mõõtmine toimuma reaalajas või siis sekundilise intervalliga. Et mõõta kas tarbimine toimus tootmisega samal hetkel või toodeti 40 min võrku ja 10min tarbiti.
Praegused voolumõõtjad mõõdavad ja edastavad iga tunni summad iga faasi kohta eraldi.
Vanade, 1 kettaga, 1 mõõtjaga voolumõõtjaga sellist probleemi poleks.
(Mujal EUs on levinud kahe eraldi voolumõõtja kasutamine - üks mõõdab tarbimist ja teine tootmist.)
ping

[Küülaline]

Praegused voolumõõtjad mõõdavad ja edastavad iga tunni summad iga faasi kohta eraldi

Miks neid tunni summasid siis paari aritmeetikatehtega ei võiks kokku liita ja lahutada?

[A.S.]

Ju see pole siis teisele osapoolele majanduslikult kasulik. Sest kui sa tarbid, siis kasutad sa ju nende elektrivõrku, selle eest tahab võrgufirma aga raha saada.
 

[Küülaline]

Ju see pole siis teisele osapoolele majanduslikult kasulik

See on parem seletus, kui isand pingi "teaduse" panemine.

[Külaline]

Ju see pole siis teisele osapoolele majanduslikult kasulik

See on parem seletus, kui isand pingi "teaduse" panemine.

Kui toodad 12.00- 12.30 jooksul 2kW/h ja tarbid 12.45- 12.59 jooksul 2kW/h siis mõõtmise järgi läheb see sama tunni sisse aga tegelikult oled müünud ja ostnud tagasi kasutades võrgu teenuseid.
Ega siis selle pärast nutma ei pea et aru ei saa, ajusid tuleb liigutada, et see teadmine enda kasuks ärakasutada.
Kirjutasin, et Saksas sa praktiliselt ei saagi omatoodetud energiat kasutada sest seal läheb kõik toodetu läbi omaette arvesti otse võrku ja läbi teise arvesti ostad tagasi.
Meil on vähemalt võimalus omatoodetud ära kasutada.

[Küülaline]

toodad 12.00- 12.30 jooksul 2 kW/h ja tarbid 12.45- 12.59 jooksul 2 kW/h siis mõõtmise järgi läheb see sama tunni sisse aga tegelikult oled müünud ja ostnud tagasi kasutades võrgu teenuseid

Kui jätta kõrvale senitundmatud energia ühikud, siis sinu toodud näitel on tootmine üsna mõttetu ja kulutab juhtmeid ka veel.
Tasaarvestus võiks olla tunni kaupa tunnihinna järgi.

[Külaline]

Võrk ei tooda ega tarbi elektrit, võrk transpordib. Sa tahad tema tööd tasuta kasutada.
See on sama, nagu keegi tõi näite, et viin kauplusesse paar kotti kartuleid ja käin siis neid seal t talv läbi kilokaupa tasuta toomas, sest mina ju tõin need.

Kui ei taha võrgu tehtud tööd kinni maksta, siis salvesta omale ise purki ja võta sealt

See kuu kaupa tasaarveldus on isegi kasutusel olnud... selleks et innustada väiketootmise tekkimist. Tehniliselt on seda kõige lihtsam lahendada - kettaga arvesti mis käib ka tagurpidi. Aga sel juhul võrk teeb tasuta tööd.w

[Carl]

Lühiajalise tarbimise puhul faaside ümbertõstmine ei oma eriti mõtet. Veekann keedab vett vaid paar minutit, kogu tootmismahu juures on see nii tühine.

Endal lahendasin omaelektri tarbimise nii, et inverter on ühefaasiline ning samale faasile ladusin kõik pidevamad tarbijad (telekad, valgus, automaatika, arvutid, külmkapi jmt), kohvikannud, pliidid jmt. on ülejäänud faasidel.

[Külaline]

Mõistlik.
Aga kui sulle taastuvenergiatoetust makstakse, siis pole ju suurt vahet?

[Kalvis]

Juhuslikult kuulsin kuidas õpetati üht preilit tasu arvestamise kohta. Väidetavalt pidi Võrgueeskirjas olema nii:
Liitumispunk on tunni jooksul kas tarbija või tootja!!! Korraga mõlemat olla ei saa!!! (see et andmed on eraldi arvestis ei loe!)
See tehakse nii, et toodetud ja tarbitud elektrer lahutatakse ja siis märk näitab kumb on. Seejuures mingit faasikaupa arvestust olla ei tohi. Kui tahetakse erisust siis tehakse kaks liitumispunkti.
Samas sain aru, et tegelikus elus need tädid seda seadusepügalat ei tea (sellepärast teda noomitigi, et arvutas valesti). Tegu oli suurtootja liitumispunktiga aga minu teada seaduste erisust ei ole.
Kas see jutt õige oli, peaks keegi targem võrgueeskirjast üle vaatama.

[Külaline]

Ohhoo...
Et siis tehniliselt on arvestid küll võimelised tegelikku energia liikumist kokku arvestama ja praktikas teevadki seda (ehk siis käituvad võrgu suhtes ausalt) seadusandja aga pole küündinud probleemist aru saama või pole meile kommunikeerinud oma lahket toetusmeedet - netomõõtmist tunni ulatuses.


Siin oleks ilmselt mõnele advokaadile pisut tööd ja leiba....

[Külaline]

Juhuslikult kuulsin kuidas õpetati üht preilit tasu arvestamise kohta. Väidetavalt pidi Võrgueeskirjas olema nii:
Liitumispunk on tunni jooksul kas tarbija või tootja!!! Korraga mõlemat olla ei saa!!! (see et andmed on eraldi arvestis ei loe!)
See tehakse nii, et toodetud ja tarbitud elektrer lahutatakse ja siis märk näitab kumb on. Seejuures mingit faasikaupa arvestust olla ei tohi. Kui tahetakse erisust siis tehakse kaks liitumispunkti.
Samas sain aru, et tegelikus elus need tädid seda seadusepügalat ei tea (sellepärast teda noomitigi, et arvutas valesti). Tegu oli suurtootja liitumispunktiga aga minu teada seaduste erisust ei ole.
Kas see jutt õige oli, peaks keegi targem võrgueeskirjast üle vaatama.

Mikrotootja
Toomisseadme netovõimsus kuni 11 kW.
https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine-mikrotootjale

Kõik mis üle selle piiri läheb siis seal võib olla erisusi vastavalt liitumistingimustele ja lepingule.
https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine-elektritootjale
ping

[Külaline]

Lühiajalise tarbimise puhul faaside ümbertõstmine ei oma eriti mõtet. Veekann keedab vett vaid paar minutit, kogu tootmismahu juures on see nii tühine.

Endal lahendasin omaelektri tarbimise nii, et inverter on ühefaasiline ning samale faasile ladusin kõik pidevamad tarbijad (telekad, valgus, automaatika, arvutid, külmkapi jmt), kohvikannud, pliidid jmt. on ülejäänud faasidel.

Aga anna palun teada, kui võimas, kuidas muutus tarbimine ja milline on päevase ja öise tarbimise suhe pärast seda lüket?

[Carl]

Paneele on üleval mitu kW, inverter on PIKO 3,6 mis on piiratud kõige madalamasse astmesse, 900W juurde.
Paneele palju, et toodaks ka sombusema ilmaga, piiramine, sest puudub võrku müümine.

tootmine: http://score.ee/album.php?pid=76209
voolumõõtja nägemus asjast: http://score.ee/album.php?pid=76398

Tootmise graafikul 2 joont võrdlemaks tulemust peale ühe paneelijada lisamist. Õhtu tootluse lisa oli nii väike, et viitsinud seda joont pildile töödelda.
On olnud päevi kus päev otsa oli tarbimine ~10W (+külmiku hüpped), aga hetkel ei leia.

Tegelikult suudaks süsteem päeval kõik tipud ära täita, selle tarbeks on järgmisel suvel plaanis piirajat leevendada (umbes 1,8kW on järgmine aste) ning õpetada soojaveeboiler voolumõõtjaga suhtlema ja PWM-iga sujuvalt tarbimist reguleerima. Ning kui vesi soe, siis inverteri uuesti 900W peale piirama.

Süsteem ise on selline: http://score.ee/album.php?pid=76392
Tagumine katus ootab ka paneele, ideaalis tahaks jõuda 15kW-ni ja legaalselt võrku müüa.

[Külaline]

Paneele on üleval mitu kW, inverter on PIKO 3,6 mis on piiratud kõige madalamasse astmesse, 900W juurde.
Paneele palju, et toodaks ka sombusema ilmaga, piiramine, sest puudub võrku müümine.

tootmine: http://score.ee/album.php?pid=76209
voolumõõtja nägemus asjast: http://score.ee/album.php?pid=76398

Tootmise graafikul 2 joont võrdlemaks tulemust peale ühe paneelijada lisamist. Õhtu tootluse lisa oli nii väike, et viitsinud seda joont pildile töödelda.
On olnud päevi kus päev otsa oli tarbimine ~10W (+külmiku hüpped), aga hetkel ei leia.

Tegelikult suudaks süsteem päeval kõik tipud ära täita, selle tarbeks on järgmisel suvel plaanis piirajat leevendada (umbes 1,8kW on järgmine aste) ning õpetada soojaveeboiler voolumõõtjaga suhtlema ja PWM-iga sujuvalt tarbimist reguleerima. Ning kui vesi soe, siis inverteri uuesti 900W peale piirama.

Süsteem ise on selline: http://score.ee/album.php?pid=76392
Tagumine katus ootab ka paneele, ideaalis tahaks jõuda 15kW-ni ja legaalselt võrku müüa.

Kostalil on ju programmeeritav lüliti sees?
Sinna saad vahereleega boileri taha lülitada, et näiteks kui tootlus tõuseb üle 1,5kW siis lülitab boileri sisse.

Vat see on valmis riistapuu: http://www.barillasolar.co.uk/solar-iboost ja uuem http://www.barillasolar.co.uk/solar-iboost-plus .
Mõõdab voolutrafvoga, et kui palju voolu majast lahkub ja vastavalt sellele suurendab boileri küttekeha võimsust, suht sujuvalt.
PWM ei ole hea, igast poolperioodist peaks sortsu boilerisse juhtima.
ping