sissepisteklemm

[fako]

2013 aasta suvel panin uued elektrijuhtmed, 2,5 mm2-ne hargnes harukarbis 2,5mm2- sele kaablile pistikupesale ja 1,5 ne läks laevalgustusse (75w pirn) loomulikult läbi lüliti. 2014 aasta märtsis hakkas laevalkustus vilkuma ja lõpuks kustuma. Sügisel nagu jälle töötas ja nüüd siis kustus lõplikult. Viga otsides leidsin harukarbis põlenud ühenduse. Põlenud oli see sissepiste klemm , millel ruudukujulisekt otsas 4 auku, kust juhtmed sisse panna ,ühendustekohas läbipaistev ja juhtmete sissepaneku kohalt punane, mingi vedruliistak, mis ühenduse peaks tekitama oli keskel 1,5-se juhtme kohal aga täitsa kärssand. Kas sissepisteklemmidesse peabki siis ühejämedused juhtmed panema, või on see süsteem ikka väga halb? Võib ju ka samajämeduste juhtmete puhul üks soon madalamale jääda, sest ega see läbimõõtude erinevus eriti märgatav pole.
Ja jätame selle jutu et kutsu elektrik-et, kust temagi teenistust saab.

[A.S.]

Wago klemmid põlevad üsna lihtsalt maha jah, eriti kui oskamatult paigaldada, pole seal midagi erakordset. Ja vahet pole, on need juhtmesooned ühejämedused või mitte.

[Külaline]

Wago klemmid põlevad üsna lihtsalt maha jah

Päriselt? Ei tea, mis tootja ja maaletooja vastavad. Oled proovinud järgi küsida? Kui "üsna lihtsalt", siis ma pakun, etpeaks vist iga päev kuskil mõni põlema vähemalt? Peaks nagu suur probleem olema, arvestades nende kasutustihedust.
Ei usu su väidet.

eriti kui oskamatult paigaldada

Ja siin on ka antud probleemi põhjus. Kooritakse suvaliselt, paigaldadakse poolkõvaga.
Aga no selge, et keegi oma viga ei tunnista. Alati on keegi(miski) teine süüdi.

[dumbuser]

Minul pole need klemmid kunagi jama põhjustanud. Aga ma kastuan neid ka kohtades kus reaalne vool jääb kuskile 3 ampri juurde. Suurema voolu puhul olen kasutanud kruviklemme. Need tunduvad töökindlamad olema.

[kollanekala]

Wago karbi peal 25A. Kui paigaldus õige ja ikka maha põlevad ühendused, siis miski amet sekkuma peaks? Sama ka nende odavate pistetevate ühendustega pistikupesadega?

[Voolupulk]

Kasutan igapäevases töös samuti WAGO klemme ning pole ühtegi probleemi olnud, jutt et need põlevad üsna lihtsalt maha on väga rumal ning ilmselt ka sellepärast esinetakse selliste avaldustega pigem külalisena, mitte registreeritud kasutajana. Asja võti on ikkagi paigalduses. Kusjuures teemaalgataja ei maini just Wago klemme, kuigi läbipaistev ja punane võiks tähendada neljakohalist Wagot, liigub siiski ka palju erinevaid "hiinakaid" turul ringi, mis ehk tõesti juba väiksema voolu all maha põlevad.

[tommy4]

Üritasin meenutada, kuid viimase 6-7 aasta jooksul ma pole ühtegi põlenud Wago klemmi kohanud, kuigi pidevalt neid ise kasutame ja ka teiste tehtud ühendusi korrastame.

[fgh]

Kogu Soome elektrimajandus istub nende najal püsti. Samuti pistikud ja lülitid.

Meelde tuleb üks särisev juhtum ja seegi oli mingi kiudkaabel pistikupesas.

See põlemise jutt ikka mingi mull.

[vtl]

Keskmiselt kord kuus tekib Ehitusfoorumis vaidlus teemal, kas Wago klemm on töökindel või ei ole. Ja mõlemil poolel on oma argumendid ette näidata.

[Voolupulk]

Enamasti on siiski tegemist nn "vanakooli" meestega, kes uusi vidinaid põhimõtte pärast umbusaldavad, ühtegi korralikku argumenti ju Wago klemmi vastu pole, pigem eelarvamused, et oma käega kinni keeratud kruvi on parem. Ei tea isiklikult ühtegi uut ehitist, kus ainult kruviklemmliistu kasutataks, pigem ikkagi kõik tava valgustus ja pistikupesad Wagodega ning suuremad tarbijad siis kruviklemmliistuga.
Edit:jutt käib avalikest hoonetest, mitte eramajadest, kus ehk tõesti mõni veel kruviklemmliistudega kõik ühendused teeb, kuigi pole ka sellist kohanud.

[Kalvis]

On ju korralikud argumendid: Wago klemm ei kannata suuri voole. Samuti on ühenduskoht oksüdeerimisele aldis. Ajas läheb ühendus kehvaks. Need on tõsised argumendid.
Loomulikult on kruviklemmidel omad puudused.

[Voolupulk]

Wago klemm kannatab tootja kinnitusel püsivat voolu kuni 24A, ise olen paigaldanud kuni 16A pistikupesadele, müügile on tulnud ka uued kuni 32A kannatavad Wagod, millega kahjuks kogemus puudub. Kas eelpoolkirjutajal on oma väidete tõestuseks näidata ka mõni katse või ehk pikaajalised kogemused Wagode kasutamisel?
Ei taha üldsegi tüli üles kiskuda, aga argumendid nagu "oksüdeerimisele aldis" ja "ajas läheb ühendus kehvaks" ei ole põhjendusteta eriti tõsiseltvõetavad. Jah, kõik ühendused on vähemal või rohkemal määral oksüdeerumisele altid, aga ma ei näe põhjust miks Wago klemm peaks seda rohkem olema kui kruviklemm, samuti ei ole selge, miks peaks ajas ühendus võrreldes kruviklemmiga kehvemaks minema, kas siis peaks hoiduma ka pistetavate ühendustega pistikupesadest, lülititest ning kõigest muust? Ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga sooviks vastuargumentidele ka vettpidavaid põhjendusi, kuna olen üks neist paljudest, kes Wagousku üle läinud.

[Kalvis]

Minu info pärineb kiirklemmide maaletoojalt. Asi selles, et meilt luniti luba Wagode kasutamiseks kaablite ja juhtmeühenduste tegemiseks ja wago maaletooja esindaja saadeti kohale. Pärast paaritunnist koosolekut ja videode esitlust on siia foorumisse kilokaupa lõppjäreldusi lisatud.
Wago lubatud voolutugevus on tegelikkuses vaid installeerimise hetkel ja ideaalse montaazi korral. Niipea kui oksüdeerimine lahti läheb jääb sest alles pool, võibolla veelgi vähem. Miks siis wago luba ei saanud! Sest tehase esindaja nõustus, et nende klemm ei ole ajas püsiv.
Kahjuks on presentatsiooni videod wago müügimeestel ja nemad meile neid ei jätnud. Ega nad antireklaami videodest huvitatud pole. Video oli siis juhtumist kus testiti kiirklemmi vooluga, mida siis kasvatati. Kruviklemmil ületas testvool mitmekordselt soonele lubatud maksimumväärtust ja kärssama läks juhe, kuid mitte klemm. Wagol läks kärssama klemm, edasi klemmist mõlemale poole sulas juhtme isolatsioon.

[Külaline]

Asi selles, et meilt luniti luba Wagode kasutamiseks kaablite ja juhtmeühenduste tegemiseks ja wago maaletooja esindaja saadeti kohale. Pärast paaritunnist koosolekut ja videode esitlust on siia foorumisse kilokaupa lõppjäreldusi lisatud.

Et kohe luniti päris.

Wago lubatud voolutugevus on tegelikkuses vaid installeerimise hetkel ja ideaalse montaazi korral. Niipea kui oksüdeerimine lahti läheb jääb sest alles pool, võibolla veelgi vähem. Miks siis wago luba ei saanud! Sest tehase esindaja nõustus, et nende klemm ei ole ajas püsiv.

Kas sul on mingitki tõestust selle kohta? Kust see "pool" tuleb? Mõõtmised, arvutused, oksüdeerumisaste?Väidad, et Wago ametlik voolutaluvus on siis 12A ja maaletooja on teadlik ja levitab valeinfot? No ei usu seda juttu.
Mis luba Wago täpsemalt ei saanud?

Video oli siis juhtumist kus testiti kiirklemmi vooluga, mida siis kasvatati. Kruviklemmil ületas testvool mitmekordselt soonele lubatud maksimumväärtust ja kärssama läks juhe, kuid mitte klemm. Wagol läks kärssama klemm, edasi klemmist mõlemale poole sulas juhtme isolatsioon.

Et lubatud voolu ületati mitmekordselt ja siit teed sa järelduse, et Wago mitte ainult ei talu nimivoolu, vaid tegelikult kestab ainult pool sellest?


Olen ise ka aastaid Wagosi kasutanud, väga palju ühendusi ka selliseid, kus vool ületab kindlasti 10-15A. Mitte ühtegi vahejuhtumit pole olnud.
Olen sakslastega rääkinud, et meil Eestis on selline ebausk sissepisteklemmide suhtes, seal naerdakse mind välja. Suurtes hoonetest kasutatakse tuhandeid Wago'i ja ei ühtegi vahejuhtumit. Kruviklemmid on kordi ohtlikumad, sest inimlik eksimus on palju suurem.
Ja ja - nüüd ässad kohe räägivad, kuidas pingutavad üle kolm korda jne - aga reaalsus on see, et tegelikult "ununeb" palju tihedamalt kinni keerata, kui Wago'ga midagi juhtub.

Ja jällegi - on mõnda tõestust, kus korrektselt paigaldatud Wago ei pea vastu 24A? Nagu reaalset tõestust, mitte naised saunas?

[Külaline]

meilt luniti... kellelt meilt?
testid liiga tugeva vooluga on siiski testid. liinil on ees kaitse, mis väldib pikaajalise lubatut ületava voolu.

[Kalvis]

Kuna oled külaline siis sulle piisab vastusest et klemmimüüja ise kinnitas seda. Minu poolest astu Wago esindusest läbi. Nende müügimees oli minul külas. Ma ei pea "külalisele" midagi tõestama. Kes on sisse loginud ja ajavad asjalikku juttu neile võin privas rohkem rääkida, materjalide presentatsioon jne on tööandja lepingutega muidugi piirangud.

[dumbuser]

Mingi järgmine noor nolk, kellel on mingi vajadus kogu maailmale midagi tõestada ?

[Külaline]

Mingi järgmine noor nolk, kellel on mingi vajadus kogu maailmale midagi tõestada ?

Mnjah, kui midagi öelda ei ole, siis hakata oletama vanust ja selle pealt mingeid järeldusi tegema. Tundud terav pliiats.

Kuna oled külaline siis sulle piisab vastusest et klemmimüüja ise kinnitas seda. Minu poolest astu Wago esindusest läbi. Nende müügimees oli minul külas. Ma ei pea "külalisele" midagi tõestama.

Sa ei pea üldiselt kellegi midagi tõestama. Lihtsal foorum ju. Aga siis ei tasu oma väiteid ka faktidena esitleda, vaid pigem arvamusena. Ehk siis -

On ju korralikud argumendid: Wago klemm ei kannata suuri voole. Samuti on ühenduskoht oksüdeerimisele aldis. Ajas läheb ühendus kehvaks. Need on tõsised argumendid.

Need ei ole argumendid, vaid need on Sinu arvamus asjast. Mina väidan, et asjad ei ole nii.

Tegelikult võiks mõni ülikool (gümnaasium tegelikult isegi) võtta kätte ja teha väikese uurimustöö - korralikult paigaldatud klemm, vastavad kaablid ja lubatud vool. Ette kaitse 25A siis ja lasta vool suuremaks. Kuni kaitse rakendub. Vaadata üle, kas klemmil on mingeid kahjustusi. Pakun, et mitte.

[Külaline]

Wago enda testi tulemused on siin.

http://www.wago.us/download.esm?file=%5 ... 199_en.pdf

Kindlasti võltsitud.

[PING]

Wago enda testi tulemused on siin.

http://www.wago.us/download.esm?file=%5 ... 199_en.pdf

Kindlasti võltsitud.

Oleks postitaja ise ka antud lingil oleva 185LK teksti läbi sirvinud siis oleks näinud, et seal on tegemist hoopis teistsuguste klemmühendustega.
Kusjuures klemmidel tekkiva pingelangu mõõtmiseks kasutatakse 4mm2 juhet ja 3,2A voolu.
Testis lubatud on ühenduste soojenemine 45K.

Isegi ükskõik kuidas kokkukeeratud (ja maalriteibiga isoleeritud) juhtmed peavad tavaliselt garantiiaja vastu. Aga kui inimene ise endale ajas püsiva maja ehitab siis tavaliselt kasutab ta ka planeeritava hoone elueaga tehnilisi lahendusi.
Vedruklemme on kindlasti mugav ja kiire kasutada aga pliidi, boileri, triikraua, soojapumba, radiaatori või elektrikerise juhtmetele oma majas neid vahele ei paneks.

[vtl]

Enamasti on siiski tegemist nn "vanakooli" meestega, kes uusi vidinaid põhimõtte pärast umbusaldavad, ühtegi korralikku argumenti ju Wago klemmi vastu pole, pigem eelarvamused, et oma käega kinni keeratud kruvi on parem...

Minul on kogemus, kus kümmekond+ aastat tagasi täiesti korrektselt paigaldatud Wago klemm läks 2kW koormuse all tuliseks. Pärast seda olen neid kasutanud ainult ajutistes paigaldistes või valgustusahelates.

Jah, ühe kogemuse põhjal ei saa üldistada, ma usun, et enamjaolt nad töötavad, muidu ei saaks neid müüa. Aga mina pean keeratavate nn. Torix kübaratega ühendust kindlamaks. Esiteks on kontaktpind suurem, teiseks on tihedalt kokkukeeratud juhtmed mehhaaniliselt korralikult seotud ja kolmandaks takistab pealmine vedru nende lahtikeerdumist ning lõikab ka läbi võimaliku oksiidikihi.

Wago suurim probleem minu jaoks on see, et kui juhe satub montaazijärgse liigutamise tõttu kaldu ja/või mehhaanilise pinge alla, ei pruugi see lehtvedruke seal sees enam korralikku kontakti ja survet tagada. Niikui see lõdvalt istuv juhtmeots veidi oksüdeerub, hakkabki kuumenemine pihta.

Õige Wago paigaldus on selline, kui kasutatakse spetsiaalset harukarpi, mis fikseerib nii wagod kui juhtmesooned kindlalt paigale. Wagode jaoks olid seal karbis spetsiaalsed sooned, mille vahele klemmid lükati.
Paraku olid aastaid ehituspoodides suured stendid, milles demonstreeriti Wago ühendusi rippmontaazina suvaliselt suures harukarbis ja nii ei saa tagada seda, et juhtmed harukarpi "pakkimisel" ei väändu ega nihku.

... kas siis peaks hoiduma ka pistetavate ühendustega pistikupesadest, lülititest ning kõigest muust?

Mina hoidun
Aga pistetavate ühendustega pesad ja lülitid on veidi teine tubakas. Nendel tuleb ava vabastamiseks vedruklemm kõigepealt käsitsi alla suruda ja selleks on kordades suuremat jõudu vaja, kui Wagol. Ehk juhe on mehhaaniliselt märksa kõvemini kinni. Kui Wagol saab juhtme kätte lihtsalt edasi-tagasi keerutades, siis pistetava ühendusega pesa- või lülitiklemmist naljalt seda klemmi vabastamata kätte ei saa.

Mõnevõrra kindlamaks pean ma neid uuemapoolseid Wago klemme, millel on iga soone jaoks väike kangikene, mida saab kinni-lahti väänata. Neid julgeks mina enne kasutada, kui neid tumehalle vanakooli omi või uuemaid läbipaistvaid värvilisi.

[vtl]

Tänapäeval pakutakse Wago jaoks sellist installatsiooni:

On-wall_installation-222_2.jpg

Vanasti oli aga poodides olevates reklaamstendides analoogne pusa, kirjaga: "Wago - kindel ühendus"
Niikui need juhtmed toosi suruda, lähevad jäigad juhtmed klemmi suhtes viltu ja pinge alla.

20120730_002.jpg

[vtl]

Veel näiteid stiilis "halb ühendus" ja "hea ühendus"
Esimesel pildil on kahe vasakpoolse Wago vahel olev kolla-roheline juhe kindlalt liigse meh. pinge all.

abzweigdose.jpg

69358435.jpeg

[madis64]

Kuna eelmise postituse ülemise pildi kohane paigaldusviis näib kohalikel tegijatel standard olema, siis juba see on piisav põhjus sellisest elemendist oma isikliku omandi piires hoiduda.

Vtl-le tänud.

[pikk88]

Ma pole küll mingi spetsialist elektri alal, kuid mõtlesin, et jagaks ka enda kogemust Wagodega. Terve väiksem eramaja koos kõrvalhoonega on installeeritud Wagodega. Peakaitse on 25 A. Asi on töötanud ilma tõrgeteta 8 aastat. Korra läks kärssama kaitsmekarp mõned aastad tagasi, sest kruvid olid pingutamata, kuid kõik muu on töötanud korralikult...