Ehitusfoorum

Ja torustik paigaldatud, tagasein veel panna ja siis saab ehk homme kui päikest on katsetada. Paneel seestpoolt nii kuum et saab põletushaava kui kauem kätt vastu hoida.

Mis materjalist see pind nüüd siis on kus vastas torud on?

Püüa siis mõõta ka, palju sooja saad, päris huvitav teada. Tundub, et õhk-soojusvaheti jaoks on toru liiga hõredalt ja paneeli jahutus võrreldes eelnevaga võib isegi halveneda. Seda toru peaks seal olema terve pusa (painduv plasttoru), aga see on lihtsalt oletus, ootame tulemusi - paneeli elektritoodang ja lisanduv soojus.

Mõõtetulemused siis sellised et nelja 1600mmx1000mm musta päikesepaneeliga (viies polnd veel valmis), mille sisse monteeritud 10x20mm (kokku 53jm) plasttoru ja tagant plekiga kinni kaetud: sisseminev vesi 21°, väljatulev 27°, veevool 2,5l/min. Paneeli jahutusest niipalju et käega katsudes aru ei saa, kummas veesärk sees on, mõlemad tunduvad sama kuumad pealt poolt, lasermõõtjat ei ole. Paneelide suund edel, nurk 27°. Homme saab mõõtetulemusi kõigi viie paneeliga. Ühesõnaga, vee soojendamisega võib rahule jääda, paneelide jahutusega aga mitte, sest osa soojusest sai küll kollektoriga paneelidelt ära võetud, osa aga tuli juurde plekiga kinni katmisega. Aga eesmärk oligi odavalt tasuta sooja vett saada basseinile olemasolevatest päikesepaneelidest. Elektrit veel mõõta ei saa, alles ootan inverterit Saksast.

Kui ma arvutasin õigesti, siis peaks ühe paneeli soojavõimsus selle katse puhul olema 270W - u. samapalju kui elektrivõimsus. Lisaks elektrile saab samapalju sooja lisaks väikeste kuludega. Üldsegi mitte paha.

Lõppkokkuvõttes süsteem sai valmis selline. Kõigepealt läheb vesi elektripäikesepaneelidesse, siis käib läbi veel omatehtud kollektorist. Kell 14:00 22° vesi läheb sisse ja 31° tuleb välja. Voolukiirus 5l/min. Kell 18:00 õhtul 22° sisse ja 26° välja.

Iseasi on muidugi esteetiline vaatapilt. Endale küll sellist moodustist ei teeks mingi kahtlase väärtusega kokkuhoiu nimel.

Urmas

Just. Rehepeksugarnituur oli omal ajal kah kõva sõna ja jõukuse näitaja, aga kombaini kõrval ikka hale...

Praegu oleks juba retro...

Uunicu klubisse sai vanasti 50 aastase autoga.... Krt...kus mu isa Moskvitsh 408 on? 72-se väljalase....

Külaline kirjutas: ↑11 Aug 2017, 20:49 Uunicu klubisse sai vanasti 50 aastase autoga.... Krt...kus mu isa Moskvitsh 408 on? 72-se väljalase....

Sul veel 5 aastat aega otsida ja alles siis saab öelda: "Welcome to club".

Urmas

Nii on jah. Kui ruumi probleemi pole, siis panna lihtsalt trackingu/vesijahutuse asemel rohkem paneele. Tuleb odavam ja lihtsam.

Probleem oli pigem selles, et kodanik tahtis kinni püüda osa sellest 80 prots. energiast, mis elektripaneelide puhul soojusena kasutult hajub. Seda palju odavamalt ja lihtsamalt teha võimalik ei ole. See soojus on odavamalt käes kui selleks paneele ostes, vahet pole missuguseid.

KülAline2 kirjutas: ↑13 Aug 2017, 11:15 Probleem oli pigem selles, et kodanik tahtis kinni püüda osa sellest 80 prots. energiast, mis elektripaneelide puhul soojusena kasutult hajub. Seda palju odavamalt ja lihtsamalt teha võimalik ei ole. See soojus on odavamalt käes kui selleks paneele ostes, vahet pole missuguseid.

Peale nende 5 paneeli , mille pindala on max 9 ruutmeetrit , on kodanikul veel mitusada ruutmeetrit krundi pinda, millele langev päikeseenergia läheb täiega kaotsi....

Rehkendajad USA-s tuvastasid 2016/2017 esimeste kvartalite võrdluses PV hinnalanguse pea 30%.
https://www.solarserver.com/solar-magaz ... -year.html

Samas kasvab muude kulude osakaal. Paneelid ja inverterid pole enam kõige olulisem kulugrupp.

Juba järgmisel aastal avaneb ennekõike maaelanikel võimalus saada KredExist kuni 15 000 eurot toetust võtmaks kasutusele ammendamatu ja sisuliselt tasuta saadaolev päikeseenergia.

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=79752020

Külaline kirjutas: ↑07 Okt 2017, 18:04 Juba järgmisel aastal avaneb ennekõike maaelanikel võimalus saada KredExist kuni 15 000 eurot toetust võtmaks kasutusele ammendamatu ja sisuliselt tasuta saadaolev päikeseenergia.
...

Just sisuliselt pole päikeseenergia tasuta. Vastasel korral poleks ju röögatut toetust vaja?

saada on sisuliselt tasuta aga kredex katab "tasutast" veel kolmandiku. täiesti müstiline ikka! huvitav, et seda "tasutat" jagatakse vaid maal olevatele korteriühistutele ja juriidilistele isikutele. eraisikuid tasuta asjaga ei õnnistata. nemad peavad ilmselt pöörduma sotside ja kesikute poole, kest ka kõike "tasuta" jagavad kui neid kuulata.

Nafta maa sisse on ka tasuta tekkinud.

Seoses suurte päikesefarmide ehitusega. Teab keegi miks pank ei anna laenu suure päikesejaama ehituseks ? No nii MW ja rohkem. Kuulaks mida rahvas arvab.

... teil ei ole käemehi. Ja te ise olete meile tundmatu....

See on ka jah. Ma tegelt mõtlesin majandusliku poolepealt. Mis meil varsti juhtub elektriga ?

Mina olen siin ammu kinnitanud, et nii nagu mobla kõneminut ja arvutiprotsessori töötund ei maksa enam midagi, nii ka elektri kWh ei maksa tulevikus peaaegu mitte midagi.

IT alal teenivad mängu- ja äpikirjutajad pappi, moblafirmad üritavad kõneminuti asemel sinult raha saada porrilevitamise eest (selleks on iga põõsa taha G5 ühendust vaja) . Elektrifirmad peavad kah miskid muud teenused valja mõtlema...

Täna paigaldatavate paneelidega oled 10 aasta pärast v-olla samas seisus nagu lampidel põhineva arvutiga... arvutada sellega ju saab , aga kellegil pole seda vaja...



Selles mõttes on see liginullenergiamajade promo tiba ennatlik, v-olla

Uued kortermajad mis ehitatakse on kõik paneelidega katusel. No 5 aastaga vasti ei hakka meil elektrit üle jääma aga 10 a oleks juba vast see aeg mil see hakkaks nagu olema. teed omale päikesefarmi MW suure ja siis istud oma elektriga. Aja või maaseest vihmausse välja. maksad pangale selle ajaga oma laenu tagasi ja edasi on kõik. Keeda vett kui tahad.

Eesti tarvitab aastas 8 TWh elektrit mille tootmiseks oleks vaja 8 GWp paneele ja nende paneelide pindala oleks :

20% kasuteguri puhul 1 m2 paneeli annab 200 Wp,
4 m2 seega 800 Wp = 0,8 kWp
40 000 m2 = 8 MWp
40 000 000 m2 = 40 km2 = 8 GWp

40 km2 on ruut serva pikkusega 6,3 km.

Tegelikkuses läheks siiski vast 3x rohkem pindala vaja, aga 10x10 km peale saaks Eesti vajadusega päikesejaama ehk püsti küll....?

Jääb ainult salvestamise küsimus....

Ööseks salvestamiseks aitaks täitsa sellest Maardusse (nüüd vist juba Paldiskisse ?) plaanitavast pumphüdroelektrijaamast?

Või peaks selle 2x suurema tegema ? - küll graniit Rail Baltika peale ära kulub.. ..

Talvel aga ei tule välja - siis peab vist Peipsi tühjaks laskma... märtsis saaks juba tammi uuesti kinni panna ja oktoobriks uut vett koguma hakata...


(graniidi laialiveoks RB tammile oleks soodsam jaama planeerida pigem Sindisse ? - asub trassi keskel ja seal 330 kV alajaam kah olemas....)

No see km2 paneele jagada ära selle suure maatüki peal ei ole mingi teema.Asi on selles, et meil läheb elekter turule ja kui tootmine on päeval suurem tarbimisest ning enamjaolt toodetakse ise omale siis ongi selline olukord, et teed omale jaama panga rahadega, maksad 10 a ja siis edasi on tekkinud olukord juba, et sa ei saa seda müüa alges plaanis prognoositud hinnaga. Ongi kannis. Oma pensioni saad elektris millega turule minna on keeruline. Keedad vett omale.

insippo kirjutas: ↑13 Okt 2017, 08:47 No see km2 paneele jagada ära selle suure maatüki peal ei ole mingi teema.Asi on selles, et meil läheb elekter turule ja kui tootmine on päeval suurem tarbimisest ning enamjaolt toodetakse ise omale siis ongi selline olukord, et teed omale jaama panga rahadega, maksad 10 a ja siis edasi on tekkinud olukord juba, et sa ei saa seda müüa alges plaanis prognoositud hinnaga. Ongi kannis. Oma pensioni saad elektris millega turule minna on keeruline. Keedad vett omale.

no kuidas mehed nüüd järjest murdute , võtke teema algusest peale ette, kus tasuvus ei olnud ju küsimus

häälestage ennast ringi rohkem autonoomsuse tagamiseks , mõtelge välja seda aspekti maksimaalset toetavad lahendused ja teile avaneb tiba teine turg millele ka pank võiks € alla panna. Selline lahendus mis oleks mõttekas nii maal, kui linnas.

Meil on väga pikk maa minna, enne kui päikeseelektrit kuhugu panna pole. Saksamaal on seda juhtunud mõnel suvepäeval (liider Euroopas), California tootis selle aasta märtsis ühel päeval 50% elektrist päikesest ja UK aprillis ühel päeval 26%. Meil on pikk tee minna sinna jõudmiseks. Kui kõik kortermajad katavad katused paneelidega, siis veidigi vanemad majad katavad ikkagi vaid osa omatarbest, sest katusele lihtsalt rohkem ei mahu.