Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Külaline]

Kui elad päikselises kohas ja paned täislaksu 15 kWp ise üles, siis saad aastas 1350 euri elektrimüügist, mis katab sinu maja aastase energiatarbe maksumuse.
Maja müügiväärtus sõltub ikkagi eeskätt asukohast, asukohast ja veelkord asukohast. Maja hinnale ka 50 000 juurde keevitada on hea asukoha puhul kökimöki.

Tegelikult muidugi ei pea see pv jaam su majaga üldse seotud olema, sul peab maakrunt olema, kuhu need paneelid ritta laod ja see on seotud su enesega, saad oma 1350 aastas, ela või ühikatoas.....
Oleksid "nullenergiainimene"

Ise küll aretan mõtet teha paneelidest miskit müratõkkeseina taolist krundiga külgneva maantee äärde. Ja teisel pool varjaks naabrit.

Esialgu ei muudeta seda taastuvenergiatoetust lähema kahe aasta jooksul ära... Niikaua paneelid las veel odavnevad...

[Külaline]

Ja palju maksuamet tahab?

[Külaline]

Mõni siin väidab, et maksuamet ei taha midagi.
Praktikud võiks kommenteerida.

[Külaline]

......
Iga alajaama piirkonda saab liita ainult kuni kindla võimsuseni elektritootmise seadmeid (paneele).
Ehk kes hiljaks jääb sellele jääb võimalus paigaldada kallimaid (akudega) seadmeid. Või paigaldada paneelid hommiku/õhtu poole. Nagu juba Saksas on. Kui tootmine ületab teatud piiri (keskpäeval) siis võrguettevõte vähendab sinu inverteri võimsust distantsilt.
ping

Kas see distantsilt võimsuse vähendamine ei käi mitte siiski inverteri enese poolt ja juhtsignaaliks on võrgu sagedus?
Et kui on ületootmine, siis sagedus võrgus kasvab ja selle peale inverterid hakkavad tootmist piirama?
Meie siin aga oleme vene võrgus ja selle sagedusel?
Samas, kui meie siin rohkem toodame, siis peaks ju energia voolama vene võrku automaatselt?
Või vähemalt saab võrk piirata soome alalisvoolukaablitest pealetulevat energiat?

PV paneelide seisukohast on need küsimused täna Eestis vast veel kõigest teoreetilisel tasemel, sest PV paigaldiste summaarne võimsus on meil olematu. Aga paneelide hinna edasisel langemisel võivad need paari aasta pärast aktuaalseks muutuda...

[Kalvis]

Inverter kui piirab tootmist, vaatab võrgu sagedust ja kui on üle sätte siis peab piirang peale minema. Täna eestis seda kohustust väiksevõimsusega tootjatel pole.
Suurtel tootjatel on sättega nende fiidris aga seade peal. Niikui üle sätte, fiider välja ja vaadaku ise kuidas hakkama saavad. Võrguettevõtjatel (elektrilevi jt.) on ka tarbijate fiidritel sageduskaitse peal - niikui üle sätte siis fiider välja ja ongi kõik.
Muidugi kuna oleme ülevenemaalises võrgus siis isegi kui sagedus muutub - muutub see siit kuni Kamtsankani. Ja tegelikult väike eesti päikesetootja nüüd küll venemaa sagedust eriti kõigutada ei suuda.

[insippo]

Taastuvenergia toetusega on nii, et see jääb varsti ära. Sellepärast, et elektri liinitasusid alandada. Mind see eriti ei koti kah. Peaasi, et saaks elektri arve väiksemaks. See on minule pensioni fond. Paned paneelid paika ja las ta toimetab. Käid lapiga tolmu pükimas.

[insippo]

http://moodnekodu.delfi.ee/archive/paik ... d=74447647

[Külaline]

Taastuvenergia toetusega on nii, et see jääb varsti ära. Sellepärast, et elektri liinitasusid alandada. Mind see eriti ei koti kah. Peaasi, et saaks elektri arve väiksemaks. See on minule pensioni fond. Paned paneelid paika ja las ta toimetab. Käid lapiga tolmu pükimas.

Taastuvenergia toetust makstakse kehtiva seaduse järgi vist 10? aastat?
Praegu väidavad siin foorumis võrkutootjad, et keskmiselt saab müügi eest 9,2 senti, millest 5,37 senti on taastuvenergiatoetus. Ja võttes arvesse päevase (e. omatoodetud ) elektri omatarbimist on täna seadmete tasuvusaeg miski 10 aastat . Ehk siis see toetus moodustab täna tuludest tiba üle poole, omatarbimist arvestades ehk poole.
Seega on vaja ära oodata veel vaid paigaldise kahekordne hinnalangus ja olemegi tasuvad juba ilma igasugu toetusteta. Arvestades paneelide juba 500 kordset odavnemist nende leiutamise hetkest, asi see viimane kahekordne langus siis veel oodata on.
Seni aga võib järgmised 10 aastat veel ka toetustega elada...

[Külaline]

Räägime päikeseenergia mõttekusest Eesti tingimustes u. 5-10 aasta pärast uuesti?

[insippo]

Külalised : MItu paneeli kellegil on ? Palju teil toodab tuulik näiteks, et kõike nii täpselt teatakse. Kõvad arvutajad kah. Mis kuradi toetus ? Seda makstakse siis kui sa müüd. 9,7 senti või mis iganes. Tahaks ropendada hullult. Ma peaks olema elus loll kui ma müün. Tagasi ostan siis umbes 0,12€kwh ? Täiesti perses teema. Mõni ikka mõtleb maiteamillega.. Alati on sul võimalus ehitada ja kasutada inverteril PWM-i , et see krdi sinu tootmine ei oleks tarbimisest suurem ja sulle ei keriks voolumõõtjale arvet juurde. Kõik on nii targad teoreetikud. Omal pole paneele ja muudkui targutavad. See on ka mujal nii. Nii, et lohutage ennast. Te ei ole ainukesed.

[Urmas]

http://moodnekodu.delfi.ee/archive/paik ... d=74447647

Tsitaat artiklist: "See on mõistlik investeering nii rahapaigutuse seisukohalt kui ka alternatiivse pensionisambana. Pensionifondide kesistest tulemustest on kuulnud kõik, lisame siia kõrged fondihaldurite teenustasud ja selgeks saab, et pensionifond on kõige kasulikum just viimastele. Inimesed saavad oma vabu rahalisi vahendeid kasutada hoopiski nutikamal viisil — investeerides päikesest elektritootmisesse."

Kõik ilus reklaamjutt, aga see tegelinski, Naps Solar Estonia OÜ juhataja Ander Pukk, ajab segamini alternatiivse pensionisamba(eeldab vabasid vahendeid) ja kohustuslikud pensionifondid ning unustas lisamata õpetuse eeltsiteeritud targutusele. Kus kohast leida vabu vahendeid kui peale kohustuslike pensionisammaste maksmist vabu vahendeid enam järgi ei jää? Või kuidas saaks loobuda kohustuslikest pensionikindlustusest, tekitamaks vabasid vahendid, et need omakorda paigutada alternatiivsesse pensionisambasse?

[insippo]

Niikaua kui sa suudad seda teha ja on võimalus siis miks mitte. Sedasi on minu mõtted..

[Külaline]

Metsatalu elekter tuleb päikeselt

http://maaelu.postimees.ee/3976897/mets ... paeikeselt

[Külaline]

Vaadake videot kah. http://kodu.postimees.ee/3974299/21-saj ... seenergial

Urmas

[Külaline]

See on minule pensioni fond. Paned paneelid paika ja las ta toimetab. Käid lapiga tolmu pükimas.

ma ei kujuta ette palju sa elektrit tarbid, oma elukohas tarbin koos otseelektriküttega surusjärk 9000 kWh aastas (aasta keskmiselt 90€ kuus kulu) , kui see investeerida paneelidesse (ma hästi ei kujuta ette mis maksavad paneelid, installatsioon , liitumised jne mis kataks 9000 kWh, täpsustage) , siis vaevalt saavutad sa tootluse 90eur kuus oma pensioni ajaks , et see sind pensioni ajal 90€ kuus toetaks

kui täna investeerida päiksepaneelidesse , siis tootlust saad arvestada peale tasuvusaja saabumist, kui oled vanem , kui 40a , siis sa ei saavuta ühtegi järgmist tootlust:

kui täna investeerida see 90€ kuus kohustuslikku pensionifondi mille (10 aasta keskmine) tootlus (nagu elu on näidanud) jääb sinna 1% ligi ,siis minul kellel pensionini 25 aastat minna oleks lootus teenida sellise investeeringuga pensioni ajaks igakuist lisatulu (eeldusel et pensioniiga kestab 20 aastat) ~15 eur kuus ja seda ilma paneele soetamata

kui täna see 90€ kuus investeerida indeksfondidesse mis annavad 10 aasta keskmist tootlust 5% , siis sama investeeringuga teeniksid pensioni ajaks igakuist lisatulu (eeldusel et pensioniiga kestab 20 aastat) ~110 eur kuus ja seda ilma paneele soetamata

kui eeldada, et see installatsioon (hetkel välja mõeldud lambinumber) sellise tootlikuse saavutamiseks (9000 kWh aastas) võiks maksta 10000 euri ning see investeerida indeksfondi ja lisaks kuni pensini 90€ kuus investeerida indeksfondidesse mis annavad 10 aasta keskmist tootlust 5% , siis sama investeeringuga teeniksid pensioni ajaks igakuist lisatulu (eeldusel et pensioniiga kestab 20 aastat) ~214 eur kuus ilma paneele soetamata ja tolmu pühkimata

Kapital haakub hästi matemaatikaga , kui number on teada saad teha selliseid prognoose , riskid on muidugi erinevad , aga sellise keerulise installatsiooniga (keeruline sellele kes ei ole seda ise paigaldanud, hooldanud, läbi arvutanud) tekitatud riskid (kui sina sured, kolid jääd sandiks, siis kaob huvi , kaovad teadmised jne) on enamvähem samad indeksfondidesse investeerimisel. Artiklid stiilis "päiksepaneel, kui pensionifond" jne on lihtsalt naljakad ja näitavad kuidas keegi üritab endast lollimaid lüpsta. Mulle ei jäta see ettevõtjast ja ka ajakirjanikust asjalikku muljet, võibolla teistele.

asjad muidugi muutuvad kui energiavajadus on suurem , tootlikus on suurem, mahud on suuremad jne , aga see eeldab sageli ka kogu pensionifondi investeerimist täna ja kohe. riskid on teised

[insippo]

Sa investeerid 90€ kuus pensionifondi ja loodad saada seda 25 aastapärast ? Oled sa selles nii kindel, et meie riik maksab seda sulle ? Paneelist aga tuleb elekter ikka. Päike ei kao ju kuskile. Vahet pole. Kirjutagu kuidas keegi tahab ja mida tahab. Päikesest tuleb elekter nii ehk naa ka siis kui eesti riik omadega piix läheb.

[Küülaline]

tootmine ei oleks tarbimisest suurem ja sulle ei keriks voolumõõtjale arvet juurde

Oota nüüd, kas mikrotootjale ei paigaldata siis kahesuunalist arvestit?

[Külaline]

Sa investeerid 90€ kuus pensionifondi ja loodad saada seda 25 aastapärast ? Oled sa selles nii kindel, et meie riik maksab seda sulle ? Paneelist aga tuleb elekter ikka. Päike ei kao ju kuskile. Vahet pole. Kirjutagu kuidas keegi tahab ja mida tahab. Päikesest tuleb elekter nii ehk naa ka siis kui eesti riik omadega piix läheb.

Paneelide erinevus pensionifondiga seisneb selles, et fondis jääb ka algkapital alles, Paneelidel aga on mingi eluiga,25a, 30a, misiganes, pärast mida on nende väärtus null, Kõlbavad vaid ära visata. Rahale toimib küll inflatsioon kuid raha jab ikka rahaks edasi.

Praegu makstakse 10 aastat taastuvenergiatoetust millega saad küll paneeli soetushinna tagasi. Seejärel aga hakkad müügi eest saama börsihinda. 10a, 15a, Täna pakutakse ka paneele, mille eluiga olla 50 aastat - need toodaks siis +40 aastat.

Milline see saadav börsihind pärast 10 aastat saab olema? Erinevad võimalused:

- üks stsenaarium on, et maailm on energianäljas ja energia pidevalt kallineb.

- teine, et tänu päikesepaneelide odavnemisele saabub energia üleküllus - läheb nagu mobiilikõne minutihinnaga - see ei maksa midagi, maksab mobiili lisaväärtus - netiühendus, fotografeerimisvõimalus , chattimine jne... paneelide puhul tuleb need lisavõimalused alles leiutada...

Paneelide levikuga saabub kunagi moment, kus päevane elektrihind saab olema öisest odavam. Siis ei ole ka võrku tagasimüümine enam nii tasuv.

Sarnane näide oli tuulikutelt äsja võtta - kui eelmisel nädalal lõpuks külmaks läks, oleks pidanud elektri hind loogiliselt tõusma. Aga oli samal ajal ka väga tuuline, mis tõstis ühest küljest energiatarbimist veelgi kuid hind ei tõusnud vaid oli pigem tavalisest odavam - 33 €/MWh - sest Nordpoolis töötasid tuulepargid 11 GW võimsusega. Hetkel näiteks on vaid 2,4 GW ja hind 44 €/MWh.
http://www.statnett.no/en/Market-and-op ... r-balance/

[insippo]

Raha ei jää rahaks. See on selge. Täna sa ostad selle rubla eest pool kilo vorsti aga homme saad tikutoosi. Elekter jääb elektriks. Inflatsioon ei söö veekeetja võimsust ära. Elektripliidil kah. Need võtavad ikka samapalju ja olenemata parteilisest kuuluvusest.

Palju sul endal on paneele üldse või on tuulik ?

Minul kulub 800KWh kuus. Suvel vähem. Täna on 2 kätt otsas ja jalad all. Suudan teenida mõne kopiku ikka ja panna see paneel ka katusele. Päike paistab ja elektrit mille eest tasuda tuleks on poole vähem kui üldse midagi. See nagu ei ole mingi argument ?

[Külaline]

Päikesest tuleb elekter nii ehk naa ka siis kui eesti riik omadega piix läheb.

kui sa paigaldad endale neid paneele ja see sulle väga meeldib, siis ära nimeta seda pensionifondiks või võrdle seda pensionifondiga kuna väiksema majapidamise kulunumbriga elektrile võrreldes ei ole võimalust isegi 1% tulu teenida see paneelimajandus jääb lihtsalt kuluks. Ökoloogiliselt võibolla mõistlik oleneb palju paneelide ja lisamaterjalide tootmiseks kulutati ressursse.

kui eesmärk on tulu teenida , siis peavad võimsused olema palju suuremad , kui eesmärk ongi väiksele paneelipargile kuluva rahaga pensioni kindlustada, siis oleks mõttekam see raha indeksfondi paigutada.

[ping]

See on minule pensioni fond. Paned paneelid paika ja las ta toimetab. Käid lapiga tolmu pükimas.

ma ei kujuta ette palju sa elektrit tarbid, oma elukohas tarbin koos otseelektriküttega surusjärk 9000 kWh aastas (aasta keskmiselt 90€ kuus kulu) , kui see investeerida paneelidesse (ma hästi ei kujuta ette mis maksavad paneelid, installatsioon , liitumised jne mis kataks 9000 kWh, täpsustage) , siis vaevalt saavutad sa tootluse 90eur kuus oma pensioni ajaks , et see sind pensioni ajal 90€ kuus toetaks

kui täna investeerida päiksepaneelidesse , siis tootlust saad arvestada peale tasuvusaja saabumist, kui oled vanem , kui 40a , siis sa ei saavuta ühtegi järgmist tootlust:

kui täna investeerida see 90€ kuus kohustuslikku pensionifondi mille (10 aasta keskmine) tootlus (nagu elu on näidanud) jääb sinna 1% ligi ,siis minul kellel pensionini 25 aastat minna oleks lootus teenida sellise investeeringuga pensioni ajaks igakuist lisatulu (eeldusel et pensioniiga kestab 20 aastat) ~15 eur kuus ja seda ilma paneele soetamata (investeerida praegu 90eur kuus, et 20 aasta pärast saada 1 pakk suitsu kuus?)

kui täna see 90€ kuus investeerida indeksfondidesse mis annavad 10 aasta keskmist tootlust 5% , siis sama investeeringuga teeniksid pensioni ajaks igakuist lisatulu (eeldusel et pensioniiga kestab 20 aastat) ~110 eur kuus ja seda ilma paneele soetamata (Winnetou ei astu 2 korda sama reha otsa.)

kui eeldada, et see installatsioon .............. mahud on suuremad jne , aga see eeldab sageli ka kogu pensionifondi investeerimist täna ja kohe. riskid on teised

Sa nii noor alles, usud pangahärrade ilusaid lubadusi ja numbreid?
Raha võib ju koguseliselt alles olla aga kas selle eest ka midagi reaalselt osta saab on omaette küsimus.
Raha reaalne ostujõud läheb eest ära.
Võrdle 500eur ostujõudu täna ja 10 või 20 aastat ajas tagasi.
90 eur tootlust annab tänasel päeval paljudele ca 30% pensioni tõusu.

Sinu maailmapildis peaks iga kuu midagi palgast kõrvale tilgutama aga unustad ära, et on inimesi kellel on raha ka omal juba reaalselt olemas ja saavad seda kasutada.

Allahile võid ju loota aga oma eesli peab peremees ise kinni siduma.
Mõistlik on, kui mune on mitu, neid erinevates korvides hoida.
ping

[Külaline]

Mul ei ole ühtegi paneeli. Veel.
Ja oma katusele ma neid panna ei saa, sest just lõuna pool on puud ees ja osad nendest veel naabri krundil.
Pigem panen oma maakoju põlluserva, kus lage igas suunas.
Aga olukorras, kus need veel pidevalt odavnevad, ei tõtta ma seda tegema.
Las odavnevad veel - siis jääb peale paneelide pisut raha ka videovalve jaoks üle, seal maakodus ei olda pidevalt kohal.
Tarbin 15 000 kWh aastas. Maja kütavad soojuspumbad, sestap oleks paar kilovatti ka maja küljes mõistlikud.

[insippo]

Paneele on igati mõstlik panna igal ajal. Tee või tina.

[tartu]

Minul kulub 800KWh kuus. Suvel vähem. Täna on 2 kätt otsas ja jalad all. Suudan teenida mõne kopiku ikka ja panna see paneel ka katusele. Päike paistab ja elektrit mille eest tasuda tuleks on poole vähem kui üldse midagi. See nagu ei ole mingi argument ?

ka minul ei ole ühtegi paneeli , tuulikut, kulud elektrile aastas suuremad, kui sul (ja mul on elektriküte). sinu aastane elektriarve on vast suurusjärgus ~950 eur .

Ma olen muidugi selles paneelimaailmas võhik ja ei oska ütleda palju võiks 1kWp võimsusega jaam maksta. Aga tean seda, et purki sa seda elektrit ei pane ja talvel sa toodad ehk 3% kogu vajaminevast toodangust ka juhul, kui raha enam ei maksa midagi ja juhet tuppa ei tule.

1 kWp päikeselektrijaam (6-10 m2 paneele) toodab Eestis ideaaltingimustes (varjud puuduvad, kaldenurk 38-42 kraadi maapinna suhtes, suunatud lõunasse, nõuetekohane paigaldus ja kaabeldus) aastas kokku 880-980 kWh elektrienergiat. http://www.solarstreet.ee/est/millest-alustada/tootlus/

sinu hetkekulu katmiseks peaksid omama 10 -11 kWp päikseelektrijaama (60 -100m2 paneele) ja lisaks peaks eksisteerima võimalus seda elektrit ka realiseerida ajal millal sa seda ise tarbida ei jõua ja osta ajal millal sa ise toota ei jõua. Iga hälve ostu/müügi suunal tähendab sulle kas tarbimisvõimaluse puudumist või ületootmist. Tarbimisvõimaluse puudumist pead kompenseerima alternatiividega (tuulik, võrk, akupank, muu tootmisvõimalus) ja ületootmist saad reguleerida paneelide katmise või energia kulutamisega. Selline energiasõltumatus kus oleks võimalik ka võimsuse suurendamine mõistliku aja jooksul on paganam kallis

[insippo]

Mõõdad on tarbimise ära ja niipalju paned paneele. Juhib seda pwm. Vastavalt tarbimisele, et midagi ei jookse võrku ja võrgust ka ei võta. Natuke googlit ja tinutuskolbi ning tehtud ta ongi. Paneel on suurusega 1600x1000. Siia-sinna natukene. Päike paistab siis peseb masin pesu ja elektri boiler läheb tööle. Kompensoorib maaküttepumba elektri tarbimise kulu ja mida iganes.