Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

............
Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel toodeti 2014 Eestis 576 GWh tuuleelektrit.
http://www.tuuleenergia.ee/2015/02/tuul ... rbimisest/
Samas kiiruga otsides tuli välja, et Eestis oli 2013 lõpul 280 MW ulatuses tuulegeneraatoreid.
http://www.ewea.org/fileadmin/files/lib ... s_2013.pdf

Parandage mind, kui eksin, aga eriti ei mäleta, et 2014 midagi suurt oleks juurde pandud?

Seega ehkki suurte tuuleparkide omanikud ärplesid algul, et tuuliku vatt toodab aastas 3 kWh elektrit, näitab tegelik tulemus, et keskmiselt sai mullu kätte pigem 2 kWh/W.

..

tuleb välja, et pandi küll

http://www.tuuleenergia.ee/2015/02/2014 ... -araootav/

tsitaat

........Võrreldes 2013. aastaga lisandus eelmisel aastal rohkem taastuvallikatel elektrienergiavõimsusi. Kui 2013. aastal lisandus uusi taastuvenergia elektritootmise võimsusi kokku 17,8 MW, siis 2014. aastal lisandus ainuüksi tuulikuid 22,8 MW. Installeeritud tuulikute koguvõimsus ületas esmakordselt ka 300 MW piiri....

ehk siis asi kisub juba alla 2 kWh vati kohta

...........Päikesepaneelide hinnad langevad tootmisvõimsuste kahekordistudes 20%. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise 5 aasta jooksul olla veel 35-50%. Hiljutine uuring pakub hinnalanguseks järgmisel kahel aastal 40%. Soome ülikoolide poolt hiljaaegu läbiviidud uuringu ennustab, et lähiaastatel muutub päikesenergia kõige soodsamaks elektri tootmise viisiks.

Soomlased ennustavad kiiret hinnalangust ka tuuleenergiale. Maismaatuulikust toodetud elektrienergia on täna odavaimaks elektri tootmise viisiks meie planeedil – nii leiavad oma raportites General Electric ja Citibank.
....

PV hinnalangus võib jätkuda küll. Aga mida odavamaks muutuvad PV elemendid, seda rohkem hakkab kogumaksumust mõjutama klaasi, alumiiniumi, kaablite ja paigalduskonstruktsioonide hind - tavametall ei odavne.
Siit vihje metallifirmadele - töötage välja miskit universaalset Eesti oludele... et oleks soodsam siit osta, mitte kaugelt vedada.

Soomlaste tuuleenergia odavnemise optimismi mina küll ei usu... tehnoloogilist läbimurret pole kuskilt paista, generaatori metallmasti otsa ajamine saab metalli ja tööjõu kulude kasvuga ainult tõusta...

[Külaline2]

Päikesepaneeli elemendid on ~15% valmispaneelide hinnast. Kahtlen ka kas alumiinium ja klaas nüüd järsku odavamaks hakkab minema

[trebla]

Päikesepaneeli elemendid on ~15% valmispaneelide hinnast. Kahtlen ka kas alumiinium ja klaas nüüd järsku odavamaks hakkab minema

Jah, sestap saabki lahenduseks olla vaid paneelide kasuteguri kasvamine.
Äsja oli kuskil uudis, et keegi sai jälle 400 Wp paneeli valmis.... otsisin, aga ei leidnud enam üles.
pealtnäha oli see mõõtmetelt üsna eelmiste sarnane...

[Külaline2]

Tegelikult paneelide hind on suht väike osa kogu süsteemist. Mida ootan on akutehnoloogialäbimurre.

[trebla]

Tegelikult paneelide hind on suht väike osa kogu süsteemist. Mida ootan on akutehnoloogialäbimurre.

Eelpool näidati, et 11 kWp süsteemist paneelid on 8000, seega ikka üle poole.
Akude kallal sakslased töötavad, kuid kui kui pikaks ajaks sa tahad energiat salvestada?
Päevase elektriga õhtul süüa teha...OK
Aga paneelid toodavad sul peamiselt suvel - Juuli elektrit sa jaanuarini ikka ei salvesta.
Kui akud on odavaks muutunud, siis äkki avastad, et kasulikum on hoopis öist kella 2-st elektrit järgmiseks päevaks salvestada? Paneelid ei puutu siis üldse asjasse...

[Carl]

Akudel pole sügavat mõtet. Energia tuleb võrku müüa ning võrk peab olema piisavalt suur üle maakera, et kuskil alati paistab päike.

[trebla]

Akudel pole sügavat mõtet. Energia tuleb võrku müüa ning võrk peab olema piisavalt suur üle maakera, et kuskil alati paistab päike.

Olukorras, kus elektrihinnast 1/2 - 2/3 moodustab võrgutasu, ei ole mõtet elektrit võrku müüa, kui sulle selle võrgutasu ulatuses toetust just ei maksta.
Aga suures plaanis pole jälle neid toetusi õiglane maksta - see on ühe elektritootmisviisi eelistamine teisele, ehk konkurentsi moonutamine.

Päikesepaneelide hinnatase on hetkel selline, et Eestis tasuks ära endale toota (elektri hind koos võrgutasuga 10-12 senti kWh keskmine, päeval rohkem). Võrku müümise tasuvaks muutumiseks peab hind veel 2-3 korda langema. Seega akusüsteemid on huvipakkuvad juhul kui elektri omahind jääb alla võrguelektri summaarse hinna.

Samas Eesti mahud ei mõjuta maailma mastaabis kedagi tootmist arendama - selleks on teised turud, mis mõjutavad. Seega riigi kui terviku sesukohalt pole toetused PV elektrile esimeses lähenduses mõistlikud.
Lihtsam on paar aastat oodata ja siis alles uus ja odavam tehnoloogia paigaldada.
Iseasi, kui me just ei taha vähendada päevaseid tipukoormusi ülekandeliinidele või peab paika roheliste paljukorrutatud väide, et teisi elektritootmistehnoloogiaid tegelikult toetatakse kaudseid teid pidi...

Praegu paneele paigaldada on mõistlik neil (ettevõtetel ?) kes ise kogu energia ära suudavad kasutada...
Või eraisikul sellises mahus, mida ta suvel kasutab, või korteriühistul ...? Või suvilakooperatiivil? Või energiaühistu moodustanud naabruskonnal.

Praegune tunnitarbimisarvestitele üleminek võimaldab igaühel vaadata, milline tema minimaaltarbimine on... minul näiteks 0.6-1.5 kWh tunnis. Naabril on rohkem... kahe peale suudaksime vast 2 kW p paneelide elektri praegu ära tarbida... suvel aga vast pole vaja..

Samas maailmas asi areneb... Parima hinnaga PV elekter on tulemas sellest jaamast:
http://www.solarplaza.com/article/top-5 ... -the-world

[sashaobrok]

väga hästi kokku võetud

[Carl]

Suvel ka päeval elektrit vaja - maja jahutamiseks.
Mina olen hetkel oma varsti valmiva süsteemi nii planeerinud, et ülejääk läheb kõigepealt boilerisse ning kui see enam ei vaja või jääb veel üle, siis maja jahutusse. Muidu ei raatsiks maja täismahus jahutada, aga kui juba üle jääb ..

[Külaline]

.... kui see enam ei vaja või jääb veel üle, siis maja jahutusse. Muidu ei raatsiks maja täismahus jahutada, aga kui juba üle jääb ..

Et vaja pole, aga ikka jahutan, Jahutust suve jooksul, ehk paar nädalat vaja.

Kuidas kogemused näitavad, kas pool aasta toodangust on reaalne oma vajadusteks ära tarbida.

[Külaline]

.... kui see enam ei vaja või jääb veel üle, siis maja jahutusse. Muidu ei raatsiks maja täismahus jahutada, aga kui juba üle jääb ..

Et vaja pole, aga ikka jahutan, Jahutust suve jooksul, ehk paar nädalat vaja.

Kuidas kogemused näitavad, kas pool aasta toodangust on reaalne oma vajadusteks ära tarbida.

Kõigepealt - mida te siin ülejäägiks nimetate - kas seda mis võrku tagasi antakse või seda, mida paneelid toodavad, aga mis ületab võrguga kokku lepitud inverteri max. väljundvõimsuse?

Kui selle mehe pandud linki vaadata http://home.solarlog-web.ee/183.html
siis kuhu sa paned juulikuus 2000 kWh?.., juunis ja augustis mõlemas 1500 kWh - Ma ei suuda jaanuariski oma elektriküttega majaga nii palju ära tarbitud.

Kui ehitada väiksem jaam (odavam kah) , siis on võimalik protsentuaalselt rohkem tarbida ära tarbida.
Paistab, et õhk-õhk soojuspumbale sobib paar kWp juurde panna, kevadel/sügisel kütab, suvel jahutab kui vaja.
Sooja vee jaoks võiks ikka päikesekollektor olla...


PS
To Külaline, kes oma inverteri lingi pani
Miks hommikul enne 9-t stringide tootlused erinevad, ja õhtul samuti...? Miski korstna või posti vari?

[Külaline]

[quote="Carl
Kui selle mehe pandud linki vaadata http://home.solarlog-web.ee/183.html
siis kuhu sa paned juulikuus 2000 kWh?.., juunis ja augustis mõlemas 1500 kWh - Ma ei suuda jaanuariski oma elektriküttega majaga nii palju ära tarbitud.

Kui ehitada väiksem jaam (odavam kah) , siis on võimalik protsentuaalselt rohkem tarbida ära tarbida.
Paistab, et õhk-õhk soojuspumbale sobib paar kWp juurde panna, kevadel/sügisel kütab, suvel jahutab kui vaja.
Sooja vee jaoks võiks ikka päikesekollektor olla...


PS
To Külaline, kes oma inverteri lingi pani
Miks hommikul enne 9-t stringide tootlused erinevad, ja õhtul samuti...? Miski korstna või posti vari?

Kuhu elekter panna ... ei tea kulub ära. Siiani läheb sooja talvega 10k kwh ära ja külemaga 13k, see muidugi elekter koos elektriküttega(õhk-vesi).
Suvel müüd maha, talvel tarbid ära.

>Miks hommikul enne 9-t stringide tootlused erinevad, ja õhtul samuti...? Miski korstna või posti vari?[/
Hetkel päike madalal, hommikul sauna vari,õhtul maja oma.
See peaks varsti ära kaduma kui päike kõrgemale tõuseb. Sama asi ka katuse nurga kohta, kuna nurk 9 kraadi, siis hetkel maximumi ei saavuta. Suure tootluse ajaks nurk enam ei mõjuta, vähemalt Panasonicu puhul, kui vaadata eelmise aasta toodangut.

>õhk-õhk soojuspumbale sobib paar kWp juurde panna, kevadel/sügisel kütab
Kevadel,sügisel,talvel tootlus pea olematu võrreldes suvega ....

[Külaline]

>Sooja vee jaoks võiks ikka päikesekollektor olla...
Siin ütleks nii ... kui palju kulub perel soojavee peale kwh aastas ?
Mis kuupäevas kuupäevani reaalselt kollektor aastas soojavett toodab ?
Palju perele vajalik süsteem maksma läheb ?
Palju aastas saab rohkem soojavett võrreldes sama raha eest päikese elektri süsteemiga elektri boilerit küttes ?
Ülejääk kuumal ajal läheb kõik õhku ... või muuljuhul ei saa külmemal ajal üdlse soojavett.

Kas ikka elektri päiksepaneelidega pole mõistlikum perel toota, kuna kollektorid koos kõige mudruga ei maksa vähe ?
Kuna elektri ülejäägi saab igal ajal ära kasutada, soojeveega pole midagi teha.

Muidugi suurtarbijate(firmad,turismi talud, ...) puhul soevesi võib ära tasuda küll, kus suurt hulka vaja.

[TaaviK]

Kellel huvi elektriliste päikesepaneelide vastus siis on pakkuda selline komplekt:
11kW süsteem plekk katusele

Inverter Kostal Piko 10.1
Elektrilised päikesepaneelid SolarEst 250W 44tk
Kinnitustarvikud Schletter
Solar kaabel 50m ja pistikud ning pesad
Hind 9050€+km!

Juurde läheb liitumine võrguettevõttega, inspektri kontroll ja töö.
Kellel huvi andke teada - taavi@solarest.eu

[Külaline]

vaatasin Taastuvenergia netilehelt standardpakkumist ja hinnaerinevus maaraamiga ja omaehitatud maaraami peale oli vist 11 kWp puhul 3600 €
Kolme 18 m siini paika panemiseks kasutatud 10 tugijalga .... töö loomulikult seal sees kuid ikkagi ?

Kas ei tasu juba siin kellegil pakkuda kohaliku metallmaterjali baasil miskit odavamat kuid siiski puidust kestvamat ja kindlamat maaraami...

Kas pole keegi proovinud väiksema nimivõimsusega (seega odavama) jaama tootlikkust tõsta näit peeglitega? Ei pea ju klaaspeegel olema- roostevabast terasest paneelid PV paneelirea alla ja üles..

[PING]

vaatasin Taastuvenergia netilehelt standardpakkumist ja hinnaerinevus maaraamiga ja omaehitatud maaraami peale oli vist 11 kWp puhul 3600 €
Kolme 18 m siini paika panemiseks kasutatud 10 tugijalga .... töö loomulikult seal sees kuid ikkagi ?

Kas ei tasu juba siin kellegil pakkuda kohaliku metallmaterjali baasil miskit odavamat kuid siiski puidust kestvamat ja kindlamat maaraami...

Kas pole keegi proovinud väiksema nimivõimsusega (seega odavama) jaama tootlikkust tõsta näit peeglitega? Ei pea ju klaaspeegel olema- roostevabast terasest paneelid PV paneelirea alla ja üles..

Austet Külalisel on vist ehitusest noor arusaam? 3 siini ja 10 jalga?
11kW puhul on tegu ju põhimõtteliselt 68m2 suuruse varikatusega mis peab vastu pidama nii lumekoormusele kui ka tormituultele.
Oma tarbeks võib ju paneelid kasvõi vastu aeda toetada või murule laotada aga seda ei saa nõuetekohaseks paigalduseks lugeda.
Kui nüüd paneelide kasutegurit peeglite abil kuni 2 korda suurendada siis peaks peeglite pind olema vähemalt võrdne paneelide pinnaga ehk oleks samasuure pindalaga peegeldit vaja kui paneelid ja ka seda konstruktsiooni mis peeglit õige koha peal hoiaks.

[Külaline]

No neid erinevaid maapaigaldisi võib siin vaadata...
http://www.taastuvenergia.ee/paikesepan ... innal.html

Kindlasti on hea kasutada miski spetsialiseerunud firma universaalset paigaldussüüsteemi kuid need on töötatud välja ja nende eest küsitakse raha kallist Saksa tööjõudu arvestades.
Väikese mahuga eesti turu jaoks ei hakka tootja riskima hinda langetada, sest seee võib tekitada nurinat tema põhiturul...

Kuna 11 kWp on hetkel Eestis seadusandluse tõttu lemmikteema ja Eesti piires paigaldusnurk kah ju suht konstantne, siis oleks vaja tegelikult kahte diagonaali ja kahte eri mõõdus posti, mille saaks sisse betoneerida... ? Loomulikult piisavalt tugevat, et tuult ja lund kannatada, kuid kas see 3600 € maksma tuleks?
Ma saan aru, et paneelitasapinnalise jäikuse annavad paneelid ise?
Külgsuunaline jäikus tagatakse tõmmitsatega ?


Viilkatusepaigaldise puhul oleks vast loogiline, et vajalikku katusekonksu/kronsteini/tugijalga pakuks juba katusekivi müüja...?

[Unkas]

>Sooja vee jaoks võiks ikka päikesekollektor olla...
Siin ütleks nii ... kui palju kulub perel soojavee peale kwh aastas ?
Mis kuupäevas kuupäevani reaalselt kollektor aastas soojavett toodab ?
Palju perele vajalik süsteem maksma läheb ?
Palju aastas saab rohkem soojavett võrreldes sama raha eest päikese elektri süsteemiga elektri boilerit küttes ?
Ülejääk kuumal ajal läheb kõik õhku ... või muuljuhul ei saa külmemal ajal üdlse soojavett.

Kas ikka elektri päiksepaneelidega pole mõistlikum perel toota, kuna kollektorid koos kõige mudruga ei maksa vähe ?
Kuna elektri ülejäägi saab igal ajal ära kasutada, soojeveega pole midagi teha.

Ma siis vastaksin, et 5 liikmelise pere sooja vee peale kulub ca 4000 kWh / aastas, ühes kuus keskmiselt 333 kWh. Eelmisel aastal oli katusel oleva 3 Hewalex plaatkollektori tootlikus kokku 3670 kWh, kõige väiksem märtsis 358 kWh ja kõige suurem juulis 645 kWh. Märtsi algusest kuni septembri lõpuni oli ainult paar päeva (kohe märtsi alguses), mil tootlikust ei olnud. Seega võib öelda, et 7 kuud saab sooja vee päikese abiga ja ülejääk läheb maja kütte toetuseks .
Kui varasemalt kulus küttele ja sooja vee tootmiseks 20-22000 kWh / aastas, siis peale küttesüsteemi täiendamist päikesekollektorite ja õhk-vesi soojuspumbaga (maist-septembrini välja lülitatud) läheb 10-11000 kWh/ aastas. Seega raiskamine oli kõik see, mis varasemalt toimus.
3-5 inimesle sobiv komplekt maksab ca 2000 € (http://smartac.eu/soodus/ ).

[Külaline]

Seega raiskamine oli kõik see, mis varasemalt toimus.
3-5 inimesle sobiv komplekt maksab ca 2000 € (http://smartac.eu/soodus/ ).

sellesuhtes on ju see kõik ahvatlev, koos paigaldusega tundub näite põhjal tasuvusaeg 5 aasta kanti jne, aga kui kõik see 5 inimest ennast õhtul selle ressursi ära peseb , siis isegi jaanikuu kõige heledam öö ei aja seda vett hommikuks soojaks ja kes teab mis maksab süsteem mis selle matsu ära jagaks ja päikse jälle välja tooks? Kuidas selliseid olukordi tasuvusarvutuses kajastada ja kui pikk on süsteemi garanteeritud tööiga?

[Unkas]

November kuni jaanuar on seis üsna kehvake ja väga palju ei eksi , kui selle perioodi peale ümmarguse nulli kirjutad. Arvatavasti ei oleks eriti abi ka sellest, kui kollektorid tõsta selleks perioodiks optimaalseima kaldenurga peale (70-75 kraadi).
Veebruarist hakkab juba midagi tulema, selle aasta veebruari tootlikusega (101 kWh) oleks arvestuslikult saanud soojendada 2 m3 vett +50C-ni, mis vastab ca 8-9 päeva vajadusele.
Näiteks täna tõusis päike 6:23 ja 7:03 näitas graafik, et temperatuur kollektoris hakkab tõusma, 8:20 näitas kollektori temperatuuriks +20C, kella 9-10 vahel oli tootlikuseks 1,808 kWh.
Plaatkollektorite tehasegarantii on 10 aastat, akumulatsioonipaagil 5 aastat. Garanteeritud tööeast võiks rääkida 10 aasta pärast, sest hetkel oleks see kõik suhteliselt eelduslik.

[Külaline]

Seega raiskamine oli kõik see, mis varasemalt toimus.
3-5 inimesle sobiv komplekt maksab ca 2000 € (http://smartac.eu/soodus/ ).

sellesuhtes on ju see kõik ahvatlev, koos paigaldusega tundub näite põhjal tasuvusaeg 5 aasta kanti jne, aga kui kõik see 5 inimest ennast õhtul selle ressursi ära peseb , siis isegi jaanikuu kõige heledam öö ei aja seda vett hommikuks soojaks ja kes teab mis maksab süsteem mis selle matsu ära jagaks ja päikse jälle välja tooks? Kuidas selliseid olukordi tasuvusarvutuses kajastada ja kui pikk on süsteemi garanteeritud tööiga?

Ega seda muudmodi ei saagi, kui tähendad üles oma küttekulud eenne ja pärast süsteemi paigaldamist.
Ja siis on näha, et sinu käitumise puhul v-olla ei tasu, aga su naabri käitumise puhul tasub....

Alati saab otsida välja miski äärmuse, aga makstud arvesd on reaalsus..

[rokikas]

Ma siis vastaksin, et 5 liikmelise pere sooja vee peale kulub ca 4000 kWh / aastas, ühes kuus keskmiselt 333 kWh. Eelmisel aastal oli katusel oleva 3 Hewalex plaatkollektori tootlikus kokku 3670 kWh, kõige väiksem märtsis 358 kWh ja kõige suurem juulis 645 kWh. Märtsi algusest kuni septembri lõpuni oli ainult paar päeva (kohe märtsi alguses), mil tootlikust ei olnud. Seega võib öelda, et 7 kuud saab sooja vee päikese abiga ja ülejääk läheb maja kütte toetuseks .

Kui palju toodetust raisku (kuhu ja kuidas?) läheb? Pean silmas neid päevi kui küttehooaega ei ole ja lõunaks juba tarbeveeks vajalik ~11 kWh "purki pistetud"? Juulis ilmselt ju pea pool toodetust "üleliigne.

[Unkas]

Kui palju toodetust raisku (kuhu ja kuidas?) läheb? Pean silmas neid päevi kui küttehooaega ei ole ja lõunaks juba tarbeveeks vajalik ~11 kWh "purki pistetud"? Juulis ilmselt ju pea pool toodetust "üleliigne.

Ma arvan, et ma olen selles mõttes kehva näide, et mul tõepoolest läheb seda soojust tavapärasest oluliselt rohkem vaja ja midagi üleliigset nagu ei teki - keegi on pidevalt dušši alla, majas on küte ka suvel sees (et kivipõrandad ja niisked ruumid oleks jala all mõnusalt soojad), lastele on väljas bassein, milles tuleb vähemalt korra nädalas vett vahetada ja siis mõnust sooja vett täis lasta.
Kui peab pikemalt kodust eemal olema, olen mõnel korral aktiveerinud ka öise jahutuse. Näiteks kui akupaagis on temp +70C ja seda ära ei ole tarbitud kella 23:59ks, läheb kollektori pump kell 00:00 uuesti tööle ja tänu madalamale temperatuurile õues jahutab akupaagi hommikuks nt. +40C peale. Kui palju seeläbi "raisku" on läinud, ei oska täpselt öelda, aga pigem arvan, et see võib olla 1-2% aasta tootlikusest.
Samas on Hewalexi juhtpaneel võimeline ise toimetama ja vastavalt valitud prioriteetidele suunama akupaagis vajaliku temperatuuri saavutamisel ülejäägi maja kütteks või basseini soojenduseks.

[rokikas]

Pidasin silmas jah seda "näidisperet" kus kuu vajadus on 333 kWh. Neil ilmselt jääb päris palju kasutamata saadavast 3670 kWh. aastatoodangust.

[Külaline]

Ülearuse sooja veega pole miskit peale hakata, kui just naaber ära ei taha osta....

ainus variant on see maa alla ajada - ehk peab olema maasoojuspump