Soone läbimõõdu valik

[amp]

Nagu ma aru saan siis sellise (juhtmegaH07V-K 4) võib omavahel kaitselüliteid ühendada, peaks veel tubli varugi jääma (ristlõike pindala peaks mingi ca 12 mm2 antud kaablil olema ) või ...?

Nimetatud juhtme RISTLÕIKE PINDALA ongi 4 mm2.
Kilbis on parem kasutada täissoonelist juhet, mitte kuidjuhet. Kiudjuhet kasutades tuleb otsad enne kaitsme kruviklemmi alla ühendamist katta hülssidega.

Tänud !!![/quote]
Vot nüüd panid täiega mööda. Monoliitsoonega kaabel on viimane, mida kilbis installiks kasutada. Peenekiuline, hülsitatult on parim.

[dumbuser]

Parim ?

[amp]

Parim ?

Järjekord on: monoliit, jämedakiuline, peenekiuline. Eespool siis voolu taluvuse poolt, arvestades samat ristlõikepindala, on esimene halvim variant ja viimane parim. Ei pea silmas üle 1kV puudutavaid asju, seal on omad reeglid.

[Külaline]

hülss tekitab täiendava ülemineku ... kuidas see saab hea olla?
kiulisega on muidugi mugav askeldada..

[Küülaline]

hülss tekitab täiendava ülemineku

Selle peale annab ikka tulla

[Külaline]

hülss tekitab täiendava ülemineku

Selle peale annab ikka tulla

No peale imestamise võiks ikka lahti seletada, mille arvelt ja kui palju mitmekiulisus voolutaluvust suurendab ja kui palju see kasu hülsi täiendava üleminekutakistuse kadusid ületab.. ?
Võib kasutada erialatermineid - mul enesel kah elektrotehnikaalane kõrgharidus olemas..

[Külaline]

Kui ma ei eksi, siis elekter liigub peaasjalikult mööda juhi pinda. Kiulisel juhtmel on pinda oluliselt rohkem.

[Küülaline]

Kui kõrgharidus, siis muidugi. Teoreetiliselt on üleminekutakistus olemas, kuid praktikas kasutatakse valdavalt pressühendusi. Automaadi klemmi all on hülsil ainult kiudusid koos hoidev funktsioon. Elektriline ühendus tagatakse poldi survega. Uuematel aparaatidel on isegi momendi väärtus kirjas. Kindlasti on oluline põhjus ka see, nagu sa märkisid, et kiulisega on mugav askeldada. Võiksid ise proovida 6mm2 või jämedamast juhtmest painutada korrektse ühenduse.

[jan]

Automaadi klemmi all on hülsil ainult kiudusid koos hoidev funktsioon. Elektriline ühendus tagatakse poldi survega.

Hmm? Hülsipress surub ikka väga kõvasti hülsi vastu kiudusid ning teoreetilisest üleminekutakistusest rääkida on natuke kohatu.

[tommy4]

Vot nüüd panid täiega mööda. Monoliitsoonega kaabel on viimane, mida kilbis installiks kasutada. Peenekiuline, hülsitatult on parim.[/quote]

Pidasin silmas asjaolu, et kiudjuhe on kasutamiseks teisaldatavate seadmete ühendamiseks. Kilbis juhtmeid liigutada pole üldjuhul tarvis.
Monoliitjuhtme puhul on kilbis kasutades eelis kiudjuhtme ees see, et hülsside võrra on vähem detaile - seega ka kontakte. Kui on oht, et juhe jääb liiga peen, saab ju kasutada aste suuremat ristlõiget.
See kehtib muidugi väiksema ristlõikega juhtmete kohta, suuremate ristlõigete korral on muidugi mugavam kilbis kiudjuhet kasutada.

[Külaline]

Kui ma ei eksi, siis elekter liigub peaasjalikult mööda juhi pinda. Kiulisel juhtmel on pinda oluliselt rohkem.

Siis oleks ju mõistlik juhtmed lapikuks taguda ehk ringjoon sirgeks tõmmata ja poleks mingit mõtet näidata ristlõikepindala
Ilmselt tegemist nõrkvoolu mehega?

[Külaline]

OT Mina pole üle 4mm2 monoliitset Cu juhet kaubanduses näinud. Parandage kui eksin.

[jubin]

kui suur peaks olema juhtme ristlõike pindala, kui ühendada omavahel kahte kaitselülitit ... Peakaitsme suurus on 3 faasi 25 A

Kuni 32A nimivooluga kilbis peaühendused (nö. latid) tehakse 6mm2.

Tere

Tekkis arutelu kilbi juhtmete valikul. Elektrimehed kindlast teavad öelda milline standard selle 6mm2 sätestab?

[vtl]

Kui ma ei eksi, siis elekter liigub peaasjalikult mööda juhi pinda. Kiulisel juhtmel on pinda oluliselt rohkem.

See pinnaefekt on küll tõene, kuid kehtib ainult (raadiosageduslike) kõrgsageduse puhul. Tavalise 50Hz vahelduvvoolu puhul on terve juhi ristlõige määrav.

[pikk88]

Ehk seletaks keegi targem seda teemat natuke põhjalikumalt lahti? Põhjus nimelt selles, et majas elektrik saatis poodi juhtme järele, mis läheb liitumiskilbist korterisse ja soovitas võtta plankkaabli asemel kiulise. Samas olen mina oma lolli peaga ka nagu aru saanud, et kohtkindlale ühendusele pannakse plank ja kiulist kaablit kilpide vahel ei kasutata? Täpselt sedasama kinnitas mulle ka Effexi müüja. Kas nüüd eletrik levitas siin mulle mingit külalegendi või on sellel ka mingi tõepõhi all?

[Küülaline]

soovitas võtta plankkaabli asemel kiulise

Ju ta pidas oma töö mugavust silmas. Mis ristlõike ja mitme soonega see kaabel on?

[pikk88]

Mina endale tõin poest ära 4mm2 ristlõikega ja viie soonega NYM kaabli. Peakaitse pidavat tulema 3x32 A kuid säärast tarbimist mis selle ristlõike peale hakkab, ei tule kahetoalisse korterisse iialgi. Elektrik soovitas 6mm2 kiulist kaablit siis.

[Küülaline]

Kui peakaitse on 32 A, siis ei tohi 4 mm² kaabel olla, elektrikul on õigus. Kaitse peab vastama kaablile lubatud voolule. See ei loe, kui suurt tarbimist sina planeerid.

[Külaline]

Mina endale tõin poest ära 4mm2 ristlõikega ja viie soonega NYM kaabli. Peakaitse pidavat tulema 3x32 A kuid säärast tarbimist mis selle ristlõike peale hakkab, ei tule kahetoalisse korterisse iialgi. Elektrik soovitas 6mm2 kiulist kaablit siis.

Ju elektrik mõtles JÄMEkiuga kaablit mitte peenekiulist.
Poemüüja arvas peenekiuga kaablit.
6mm2 plankkaablit võib suht suure raadiusega ainult painutada ja see jookseks nagu veetoru mööda seina.

[pikk88]

Kui peakaitse on 32 A, siis ei tohi 4 mm² kaabel olla, elektrikul on õigus. Kaitse peab vastama kaablile lubatud voolule. See ei loe, kui suurt tarbimist sina planeerid.

Ma ise olin/olen ka veidike kahtleval seisukohal selle läbimõõdu pärast. Samas see tabel väidab, et kannatab 33A, kui ma sealt õigesti välja loen http://www.effex.ee/?pg=37 Korterisse sisse tuleb jaotuskilp, kuhu ma ühtegi 32A kaitset panna ei plaani. Ja arvestades lisaks veel seda, et pooltel maja korteritel jookseb otse kilbist edasi vana alumiiniumjuhe siis olen mina suht ohutus seisus. Veidike kummaline üldse, et säärast seisu arvestades nii võimsaid kaitsmeid sinna paigaldatakse. Ma saan küll aru, et juhul kui midagi kärssama läheb siis vastutab peakaitsmest edasi juba korteri omanik, kuid loogilisem oleks siis paigaldada peakaitsmed ikkagi vastavalt võrgu olukorrale...

[pikk88]

Mina endale tõin poest ära 4mm2 ristlõikega ja viie soonega NYM kaabli. Peakaitse pidavat tulema 3x32 A kuid säärast tarbimist mis selle ristlõike peale hakkab, ei tule kahetoalisse korterisse iialgi. Elektrik soovitas 6mm2 kiulist kaablit siis.

Ju elektrik mõtles JÄMEkiuga kaablit mitte peenekiulist.
Poemüüja arvas peenekiuga kaablit.
6mm2 plankkaablit võib suht suure raadiusega ainult painutada ja see jookseks nagu veetoru mööda seina.

See ka muidugi täitsa võimalik. Ega elektrik ei täpsustanud küll nii detailselt. Kuid siiski. Mis vahe neil kaablitel seinas rippudes siis on ja kuidas on lood selle voolu taluvuse ja hülsside poolt tekitatud lisaühendustega?

[Küülaline]

Mis vahe neil kaablitel seinas rippudes siis on ja kuidas on lood selle voolu taluvuse ja hülsside poolt tekitatud lisaühendustega

See kõik on nö peenhäälestus. Põhiline on see, et 32 A peakaitse korral ei ole 4 mm² sisestuskaabel sobiv. Kui pikk see jupp siis trepikojakilbist on, et ei raatsinud õiget kaablit osta, liiatigi asjatundja soovitusel.
Huvitav, kui sul oleks projekt tehtud ja seal kirjas kaablite ristlõiked, kas siis hakkad ka Effexi tabeli järgi peenemaid kaableid ostma?

[Külaline]

...Mina endale tõin poest ära 4mm2 ristlõikega ja viie soonega NYM kaabli. Peakaitse pidavat tulema 3x32 A kuid säärast tarbimist mis selle ristlõike peale hakkab, ei tule kahetoalisse korterisse iialgi.....

Väga hea !!! Kui ei tule, siis vaheta peakaitse väiksemaks ja hoiad ampritasudelt kokku...
Kaabli pealt juba hoidsid

[pikk88]

Hetkel on paraku olukord selline, et väited antud teemal käivad ju Effexi tabel+Effexi töötajaga arutatud teema vs Tundmatud külalised interneedusest kes soovitavad mulle projekti ja peakaitsme väiksemaks vahetamist. Mina pole peakaitsme suurust määranud. Oleks see minu teha siis piisaks mulle ka 1x20A kuid see teema arutati läbi ilma minu juuresolekuta. Tõenäoliselt on nii kirjas renoveerimisprojektis. Miks? Seda ei oska mulle keegi öelda. Sest, et nii projekteeriti. Kaabli pikkus on varuga 5 meetrit.
Ehk sa Küülaline selgitad siis seda peenhäälestust natuke detailsemalt lahti, kuna siin seda juba ligi kaks lehekülge umbes sarnaste ümmarguste vastustega lahatud, et vaadake projektist jne. Kaabel sai peenem ostetud puhtalt sellepärast, et ei näe mingit vajadust jämedama kaabli järele, kui säärast tarbimist korterisse sisse ei tule mis isegi selle 4mm2 kaabli võimed proovile paneks. Kaabel tuleb vedada suht kehva ligipääsuga nurgataguseid mööda ja nagu siin juba eespool mainiti siis 6mm2 ristlõikega kaablit on kehva sellistesse kohtadesse paigaldada.
Aga nagu ma aru saan siis Effexi lehel olev tabel teie jutu järgi valesti koostatud ja levitab väärinfot internetis? Palju see 4mm2 kaabel siis teie teada kannatab?

[Külaline]

Mõned aastad tagasi kui ämma korterit sai renoveeritud, lasin elektrikul ka uue juhtme koridorist korteri vahekilpi vedada ja mäletan, et tema palus mul küll 6mm2 osta.

Urmas