Ehitusfoorum

Jõudu tegijatele!
Katan maja septembrikuu jooksul Isover RKL31 Facade plaadiga (+ loomulikult teip ühenduskohtadesse) ning enne järgmist suve ei ole ilmselt võimalust maja voodriga katta. Isover oma tootelehel kirjeldab: "Plaat on kaetud ilmastikukindla, kuid veeauru läbilaskva kattega. Seega saavutatakse
niiskustehniliselt õigesti toimiv lahendus." Palun kogenumate nõu - kas plaat on nii ilmastikukindel, et võib ca pool aastat, sh talvel, ilma voodrita seista?

Ilmastiku pärast vast ei juhtu selle aastakesega midagi, päike vast natuke pleegitab. Palju suurem oht on linnud, kes kipuvad sealt villa seest oma aruga putukaid nokkima ja lahtitulnud villatuuste endid, oma pesa soojustuseks kandma. Selles mõttes oleks soovitav kas mõne odava plaadiga või koormakattega seinad ära katta. Ega see odav koormakate seal ka palju kauem kui aastake tervena ei püsi.

Prill kirjutas: ↑28 Aug 2017, 13:14 Ilmastiku pärast vast ei juhtu selle aastakesega midagi, päike vast natuke pleegitab. Palju suurem oht on linnud, kes kipuvad sealt villa seest oma aruga putukaid nokkima ja lahtitulnud villatuuste endid, oma pesa soojustuseks kandma. Selles mõttes oleks soovitav kas mõne odava plaadiga või koormakattega seinad ära katta. Ega see odav koormakate seal ka palju kauem kui aastake tervena ei püsi.

Omast reaalsest kogemusest lisan, et linnud rikkusid mulle selle teema nii ära, et mõned kohad pidin plaatide kaupa vahetama. Seisis ca 4 nädalat lahtisena. Aga kõik sõltub jällegi asukohast ja muudest asjaoludest.

Ma ei kujuta ette, kuidas ma ca 200 m2 mingi koormakattega katma hakkan, nurgad, aknad jms ka veel.
Kas mingi lindudele ebameeldiva ainega pritsimine neid elajaid villast eemal ei hoiaks?

Mähi maja siis mingi odava tuuletõkekangaga üle, ühtki head ja odavat lahendust ei ole. Pigem siis on odavam mitte midagi teha, kevadel kahjustunud plaadid välja vahetada, kui üldse seda vaja.

Mul seisis samade plaatidega kaetuna maja Tartus oktoobrist juulini. Päike pleegitas lõunapoolse külje ära. Linnud ründasid plaate vaid korra kevadel. Ühe päevaga rüüstati ca 30x30 cm ulatuses plaati ja paar väiksemat auku tehti veel. Oletan hakke või vareseid. Rohkem lindudega muret ei olnud. Võivolla aitasid ka linnupeletid, mida 2 tk seejärel välja panin. Lindude-häda paistab olevat etteennustamatu.

Nähtud küll, kus ehitatavate majade juures linnud on tuuletõkke ja akende-uste ümbruse teibid auguliseks nokkinud. Avade ümbruse kaitseks aitab 15-20cm laiune ja kasvõi 8mm OSB.

alfie kirjutas: ↑28 Aug 2017, 13:45 Ma ei kujuta ette, kuidas ma ca 200 m2 mingi koormakattega katma hakkan, nurgad, aknad jms ka veel.

Mida seal ette kujutada veel on? Fantaasiat ei ole? Võtad suure koormakatte(12x15m) ja lõikad pikuti, vastavalt maja kõrgusele, kas pooleks või kolmeks. Kuna koormakatetel on kõikides servades metalliga kaetud augud, millest saad ajutiselt naelad või kruvid läbi panna ja lasta rippuma nagu kardina. Kui perimeeter on "kardinaga" kaetud, võid tuulutusliistuga ülemisele servale ringi peale teha ja sama alumise ringiga. Pärast lõikad akende ja uste augud välja ja samuti servad liistuga kinni. On minu kirjelduses midagi ettekujutlematut? Handymannis maksab 180m2(12x15m) koormakate 70€(vaata viimast kliendilehte).

alfie kirjutas: ↑28 Aug 2017, 13:45 Kas mingi lindudele ebameeldiva ainega pritsimine neid elajaid villast eemal ei hoiaks?

Ämma piss, mis on 2 nädalat soojas kohas laagerdunud?

Tänud vastuste eest, lähen siis kas koormakatte või ehituskile peale.
Aga üks küsimus veel. Isover ise pakub plaatide jaoks paigaldusprofiili 50mm, kuid mul on 30mm plaadid - kas neile paigaldusprofiili vaja ei olegi?

Koormakatte mugavaks paigaldamiseks fikseerid katte ära klambripüstoliga ja kinnitad katte liistude&kruvidega tuuletõkkel olevatele voodrilaua distantsliistudele. Kui sees elatakse, võid koormakatted aknakohalt ära lõigata, kui hoone tühjana, võib ka aknad koormakattega kaetuks jätta. On terveid maju sedasi koormakattega konserveeritult näha olnud.

alfie kirjutas: ↑05 Sept 2017, 11:12 Tänud vastuste eest, lähen siis kas koormakatte või ehituskile peale.
Aga üks küsimus veel. Isover ise pakub plaatide jaoks paigaldusprofiili 50mm, kuid mul on 30mm plaadid - kas neile paigaldusprofiili vaja ei olegi?

Sinna lähevad distantspuksid 30 mm, plaat on nii pehme et ilma nendeta ei saa.
Veider on asja juures see, et kui enamus poode hoiab RKL plaati sees ja isegi teipi on saada, siis bauhofis vähemalt on puksid ainult tellimise rida.

K-rauta müüb selliseid

alfie kirjutas: ↑05 Sept 2017, 11:12 Aga üks küsimus veel. Isover ise pakub plaatide jaoks paigaldusprofiili 50mm, kuid mul on 30mm plaadid - kas neile paigaldusprofiili vaja ei olegi?

Kus kuradi kohast te internetiajastul asju otsite? Kohalike ajalehtede paberväljaannete ostu-müügi kuulutustest? Kirjutada guugli otsingusse 12 tähte, moodustades nendest sõna "distantspuks" ja peale kolme hiireklikki tuli ekraanile selline asi https://www.ehituskaup24.ee/ee/catalogs ... stantspuks

Distantspuksid on mul juba ammu olemas, internetiajastul isegi koos teibiga Isoverist odavamad analoogid välja otsitud
Kordaks siis veel üle - Isover ise pakub plaatide jaoks paigaldusprofiili 50mm, kuid mul on 30mm plaadid - kas neile paigaldusprofiili vaja ei olegi?

Isoveri enda paigaldusprofiil näeb "internetiajastul otsides" välja järgmine:
https://www.isover.ee/tooted/isover-rkl ... dusprofiil

Aastat 6 või isegi 7 tagasi sai oma maja välissoojustamisel seda 31mm isoveri tuuletõkke plaati kasutatud. Siis ei teadnud neist puksidest midagi, isegi plaati ennast üheski Tartu ehituskaupluses kohapeal osta ei olnud, olevat kallim ja seetõttu väheminev kraam ja ainult tellimise peale saab - vaadati imeliku näoga, kas raha peale vihane olen.. Seda nagu teadsin, et tuleb kasutada plaadi vuukide tihendamiseks spets teipi aga kolmes Tartu ehituskaupluses ei teatud neist teipidest midagi ja kõigis tuli müüjatega koos suunduda teibiriiuli juurde ja, et sealsest universaalsest valikust leida see sobiv, mida seal loomulikult ei olnud. Nii saigi plaat ilma pukside ja teibita - enam nii ei teeks Pukside puudumine tuli kähku ilmsiks, kus voodri distantsi kruvides tõmbas see kruvi kohalt tuuletõkke kokku ja tuli eraldi latiga distantsi kaugust kruvidega ühtlaseks reguleerida, et pärast vooder lainetama ei jääks. Teine probleem ilmnes voodri paigaldamisel, kus voodrilaua naelutamine osutus võimatuks - kui järgmist voodrilauda naelutasid, siis vedrutas eelmise laua lahti - sai kruvide peale üle mindud..
Distantsliistu alused vuugid jäid nii nagu olid, lootusega, et distantsliist ise tihendab, tapiga horisontaalvuukidesse sai lastud vahtu ja osa vuuke taipasin lõpuotsas ka silikooni-hermeetikuga üle käia.
Süda rahu saaks, tuleks kunagi vooder maha võtta ja puksid-teip vist ära panna, seni tuleb elada teadmises, et teadmatusest sai tehtud poolikut tööd - see on see ise pusimine Samas ei mäleta, et oleks toona oma silmaga õnnestunud ehitustel üldse näha tuuletõkke teipimise kasutamist, ei isetegijate ega proffide poolt See vist viimaste aastate mood... ka ehituspoodides on nüüd neid defitsiitseid teibirulle juba silma hakanud..

alfie kirjutas: ↑05 Sept 2017, 13:54 Kordaks siis veel üle - Isover ise pakub plaatide jaoks paigaldusprofiili 50mm, kuid mul on 30mm plaadid - kas neile paigaldusprofiili vaja ei olegi?

Isoveri enda paigaldusprofiil näeb "internetiajastul otsides" välja järgmine:
https://www.isover.ee/tooted/isover-rkl ... dusprofiil

Minu viga, lugesin valesti. Kui 30mm ei ole, siis tuleb ise teha ehk tõmba 50mm pooleks ja needi kinni 30mm paksuseks. Ega need neediaugud hullemaks ikka vast ei tee.

Urmas

kui ilma sokli profiilita ei saa, siis vbl on lihtsam need tellida mõnest pleki firmast, kui teiste isoveri toodete hinda vaadata, siis plekksepa käest saad vast odavamalt ja ei pea ise poolitama hakkama.

mina kasutasin tavalist rkl plaati ja tõmbasin kanga hiljem peale, alumise kanga paani kinnitasin klambrite ja hermeetikuga karkassi alusvöö külge, sinna peale RKL plaat ja siis keerasin kanga üles ning liistu/teipidega kinni.... paras peavalu oli, aga tehtud sai.

Teadmiseks siis ka teistele - Isoveri maaletooja on äärmiselt abivalmis ning sain neilt järgmise vastuse:

vers 1.
Kõige lihtsam on niimoodi lahendada, et kui soklisse ja avatäidete juurde ning muudesse kohtadesse kus tuuletõke lõpeb - panna +25 mm kõrgune pruss võrreldes pehme ville karkasssiga - see mõõt on lihtsalt nende puitkarkasside standardmõõtude kõige lähedasem mõõt. Või siis teha 100se karkassiposti kohale paksendus. Näiteks immutatud terrassilaua paksus on 28 mm.
vers 2.
kõige lihtsam, et lahtised tuuletõkke avatud servad ära teipida. 60ne teip panna 2 riba kõrvuti. Esimene katab ära teibitava pinakatte ja teine jätkab seda teibitud pinda juba siis karkassipostini, mis on ümber avatäite.
Samas saab lahendada neid servaalasid ka vineeridega lahendada.