Ehitusfoorum

di20 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 23:06 esiteks kasutab tollmõõdustik täisarve ja murde, mitte koma. teiseks 12 jagub kolmega aga 10 ei jagu. kolmandaks on murdudega märkimine lihtsam. neljandaks on kuldlõike jne proportsioonide paikaajamine lihtsam ehk siis eseme propertsioonide kavandamine jne. jne.

Sellest võiksid kohe eraldi teema teha - väga huvitav oleks lugeda, mis need eelised oleks ja äkki isegi ajalugu, et kuidas selline süsteem tekkis ja miks nad seda edasi kasutavad. Tavainimese jaoks on see ikkagi VÄGA arusaamatu ja keeruline mõõdustik.

di20 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 23:0612 jagub kolmega aga 10 ei jagu

Olgu teiste väidetega, aga miks see on oluline?

di20 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 23:06 esiteks kasutab tollmõõdustik täisarve ja murde, mitte koma.

Ah mis sa plärad.... kõiki mul töökojas olevad cnc-d ja digitaalse väljundiga mõõteriistu annab lülitada ümber tollimõõtu. Millegipärast ei hakka neist keegi murde näitama. Samuti ei kasuta tollimõõdus asjadest rääkides suurt keegi enam enese väljendamiseks murdusi. Põhjus on lihtne -igapäevases töös kasutatavad mõõdud on läinud väiksemaks. Näiteks kümnendik millimeetri juures enese väljendamine murdudega läheb juba pornograafiaks ära.

Ma saan aru, et sa oled vaimustusse sattunud ameerikamaa puidutööfoorumites kirjutatavast. Kui soovid end kurssi viia siinpool maakera toimetavate iseehitajate tegemistega siis tuleb lugeda mõnes teises keeles , kui inglise, foorumeid.Loe ja näed, et ka euroopas tehakse ja müüakse väga häid puidutööriistu.

Mulle lihtsalt tundub, et kellegile paistab aiataga olevat rohelisem rohi.

P.S. Eestis võeti meetermõõdustik kasutusele alles 89 aastat tagasi.

Küülaline kirjutas: ↑10 Okt 2018, 11:12

di20 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 23:0612 jagub kolmega aga 10 ei jagu

Olgu teiste väidetega, aga miks see on oluline?

Oluline on asi sellepärast, et mõõtühikud pole mingid abstraktsed suurused vaid me jagame tervikut ja kui ma see ei jagu siis kolm on üks põhiühik.

ifffff kirjutas: ↑10 Okt 2018, 11:58

di20 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 23:06 esiteks kasutab tollmõõdustik täisarve ja murde, mitte koma.

Ah mis sa plärad.... kõiki mul töökojas olevad cnc-d ja digitaalse väljundiga mõõteriistu annab lülitada ümber tollimõõtu. Millegipärast ei hakka neist keegi murde näitama. Samuti ei kasuta tollimõõdus asjadest rääkides suurt keegi enam enese väljendamiseks murdusi. Põhjus on lihtne -igapäevases töös kasutatavad mõõdud on läinud väiksemaks. Näiteks kümnendik millimeetri juures enese väljendamine murdudega läheb juba pornograafiaks ära.

Ma saan aru, et sa oled vaimustusse sattunud ameerikamaa puidutööfoorumites kirjutatavast. Kui soovid end kurssi viia siinpool maakera toimetavate iseehitajate tegemistega siis tuleb lugeda mõnes teises keeles , kui inglise, foorumeid.Loe ja näed, et ka euroopas tehakse ja müüakse väga häid puidutööriistu.

Mulle lihtsalt tundub, et kellegile paistab aiataga olevat rohelisem rohi.

P.S. Eestis võeti meetermõõdustik kasutusele alles 89 aastat tagasi.

Ma ei saa aru mida see siia puutub mida su CNC näitab? See ei anna mulle mitte midagi.
Ma arvan, et tänu meetermõõdustikule ei saa täna õpilased matemaatikast mitte midagi aru, ega eriala spetsialistid ei oska neid ka toodete kavandamisel kasutada, sest mingid x suurused mm, cm või meetrites ei suhtestu ajus mingi konkreetse ruumilise intuitsioonina muul viisil kui 6 on suurem kui 4.
Ülejäänud jutu võib skippida aga üldiselt võib öelda, et euroopas puutööd kui selline on ära unustatud kunst. Seda mida ei ole seda ei saa ka lugeda.

Ma saan aru, et su loogika järgi on maailma suurim tehnoloogiline viga SI süsteemi kasutuselevõtt? Tead sa üldse miks mindi üle meetermõõdustikule? Eestis siis vähem kui 100 aastat tagasi?

Kuna imperial unit-ites on su jaoks matemaatika käkitegu siis vasta, soovitatavalt peast arvutades: Kui üks kuupjalg vedelikku kaalub x imperial tonni, siis mitu graini kaalub üks kuuptoll?

Ja euroopas tehakse paljugi puutööd. Võibolla on jah vähem neid hillybilly-si kes oma käsisae ja tollipulgaga tappe viilivad ja omi tegemisi youtubes-foorumites kajastavad. Teisalt võib neid käsitööhobitajaid vähem olevat tunduda seetõttu, et euroopas on mitmeid suuri keeli-rahvaid ja seetõttu ei ole suurt ühekeelset inforuumi.

Aga mu pärast võid arvata mida tahad. Usklikega pole mõtet vaielda niikuinii.

Ahjaa, murdudega võib märkida mõõte ka meetermõõdustikus. Samamoodi jagub 10 kolmega ja tulemuseks on 3 1/3

ifffff kirjutas: ↑10 Okt 2018, 16:26 Kuna imperial unit-ites on su jaoks matemaatika käkitegu siis vasta, soovitatavalt peast arvutades: Kui üks kuupjalg vedelikku kaalub x imperial tonni, siis mitu graini kaalub üks kuuptoll?

Et siis millise tisleritöö ma sellise arvutusega valmis saan? Ma tean väga hästi miks SI süsteem välja mõeldi ja füüsikas see mulle väga meeldis aga ma ei räägi sellest ju.

ifffff kirjutas: ↑10 Okt 2018, 16:26 Ja euroopas tehakse paljugi puutööd. Võibolla on jah vähem neid hillybilly-si kes oma käsisae ja tollipulgaga tappe viilivad ja omi tegemisi youtubes-foorumites kajastavad. Teisalt võib neid käsitööhobitajaid vähem olevat tunduda seetõttu, et euroopas on mitmeid suuri keeli-rahvaid ja seetõttu ei ole suurt ühekeelset inforuumi.

Põhjus on väga lihtne, kui asjal pole turgu siis kaovad ka oskustega inimesed. Mõned kunstid ununevad kiirmini kui ühe põlvkonnaga. Keeltega pole siin midagi pistmist. See on unustatud samamoodi soome keeles, kui hispaania või horvaatia keeles.

ifffff kirjutas: ↑10 Okt 2018, 16:26 Aga mu pärast võid arvata mida tahad. Usklikega pole mõtet vaielda niikuinii.

Mina ei vaidle ega suru sulle midagi peale. Sina olid see kes kisama pistis, onju. Saa ei pea uskuma, et nii on lihtsam.

ifffff kirjutas: ↑10 Okt 2018, 16:26 Ahjaa, murdudega võib märkida mõõte ka meetermõõdustikus. Samamoodi jagub 10 kolmega ja tulemuseks on 3 1/3

Anna mulle selline joonlaud. Ja milleks seda vaja on kui see toimiv süsteem on juba olemas, lisaks koos suurusjärkudega mis lihtsasti meelde jäävad?
Ma ei ole isegi mõõtmise kogu ilust rääkinud. Tegelikult saan ma kõik mõdud mõõta korraga mitte ükshaaval nagu mm mõõdustikus aga sellest numbri ilust saab aru ainult siis kui tollmõõdustikus joonlauaga mõõdab.

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 15:27me jagame tervikut ja kui ma see ei jagu siis kolm on üks põhiühik

Vabandust, aga ma ei saa tõesti aru. Palun seleta arusaadavamalt ja mis mõttes on 3 põhiühik?

Natuke naljakas diskussioon. Kogu maailm on üle minemas SI süsteemile. Ka ameeriklased muuseas. Seda tahtis juba kunagine ühendriikide välisminister Thomas Jefferson ja aastal 1975 võttis kongress vastu otsuse minna üle SI süsteemile. Kogu teadusmaailm kasutab seda. Saan aru neist, kes vanu ühikuid kasutades tahavad end tunda "vanakooli" tegijatena. Ikka keegi räägib nii ja niimitmetollistest naeltest või laudadest. Asjas on tublisti kas ametiuhkust või lihtsalt poosetamist aga ega see elu lihtsamaks tee. Katsu sa meremehele mainida kilomeetrit. Muuseas, kunagi läks see NASA-le ülikalliks maksma, kui üks insener või konstruktor ajas tollid ja millimeetrid segamini, mille tulemusena kosmosesse saadetud transpordilaev ei saanud põkkuda rahvusvahelise kosmosejaamaga, üks tihvt oli vale koha peal.
Inglismaalt on tulnud palju head ja edumeelset aga arvudega tegelemist neile usaldada ei saa. Inglise süsteemidel puudub igasugune loogika, olgu selleks mõõtühikud, rahasüsteem või spordialadel punktiarvestus. Mis loogika alusel loetakse punkte tennises, miks see ei ole 1, 2, 3, või küsige pikaaegselt bridžimängijalt palju maksab kolmas alttihi tsoonis rekontraga mängus.
Äh, kukkusin jälle lobisema.

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 15:36 Ülejäänud jutu võib skippida aga üldiselt võib öelda, et euroopas puutööd kui selline on ära unustatud kunst.

Aga kindlasti mitte sellepärast, et suuremas osas Euroopas kehtib SI-süsteem.

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 18:09 Põhjus on väga lihtne, kui asjal pole turgu siis kaovad ka oskustega inimesed. Mõned kunstid ununevad kiirmini kui ühe põlvkonnaga. Keeltega pole siin midagi pistmist. See on unustatud samamoodi soome keeles, kui hispaania või horvaatia keeles.

Oi, di20, kogu austusest sinu asjalike kommentaaride vastu, siis selle tsiteeringus osas vaidlen vastu. Kui Põhja-Ameerikas on ca 350 miljonit inimest, kes kõik räägivad inglise keelt, siis see, et kuigi Euroopas on inimesi 2x rohkem, siis erinevaid riike on juba 50 ringis versus Põhja-Ameerika ainult 2 riiki(USA ja Kanada), kusjuures ühiseid keeli omavaid riike on Euroopas vähe. Proovi sa eesti keeles minna Euroopa turule. Sittagi ei tule välja, kuigi siin võib olla kuldsete käte ja oskustega meistrimehi. Ikkagi taandub väga palju keelele. Inglise keelt räägivad Alaska eskimo, Texase kauboi kui ka Kanada irokees. Mul ei ole eesti keelega lõuna pool Iklat mitte midagi teha peale omatte pobisemise, aga oma puuinglise keelega saan hakkama.

Urmas kirjutas: ↑10 Okt 2018, 20:05

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 15:36 Ülejäänud jutu võib skippida aga üldiselt võib öelda, et euroopas puutööd kui selline on ära unustatud kunst.

Aga kindlasti mitte sellepärast, et suuremas osas Euroopas kehtib SI-süsteem.

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 18:09 Põhjus on väga lihtne, kui asjal pole turgu siis kaovad ka oskustega inimesed. Mõned kunstid ununevad kiirmini kui ühe põlvkonnaga. Keeltega pole siin midagi pistmist. See on unustatud samamoodi soome keeles, kui hispaania või horvaatia keeles.

Oi, di20, kogu austusest sinu asjalike kommentaaride vastu, siis selle tsiteeringus osas vaidlen vastu. Kui Põhja-Ameerikas on ca 350 miljonit inimest, kes kõik räägivad inglise keelt, siis see, et kuigi Euroopas on inimesi 2x rohkem, siis erinevaid riike on juba 50 ringis versus Põhja-Ameerika ainult 2 riiki(USA ja Kanada), kusjuures ühiseid keeli omavaid riike on Euroopas vähe. Proovi sa eesti keeles minna Euroopa turule. Sittagi ei tule välja, kuigi siin võib olla kuldsete käte ja oskustega meistrimehi. Ikkagi taandub väga palju keelele. Inglise keelt räägivad Alaska eskimo, Texase kauboi kui ka Kanada irokees. Mul ei ole eesti keelega lõuna pool Iklat mitte midagi teha peale omatte pobisemise, aga oma puuinglise keelega saan hakkama.

Muideks ka inglased on samas keeleruumis. nad välimiselt ajavad euroopas kõige rohkem seda tisleri asja aga ameerikast on nad valgusaastate kaugusel. Neil on euroopas parimad koolid ja parim perioodika aga see on ikka väga punnitatud asi mis ei ole tasemelt üldse võrreldav.
Ja ikkagi ei saa ma aru mis see keel siia puutub.
Kui unustamisest rääkida siis see on väga pikk teema aga see on euroopa kirjandusest ka näha peale teatud sündmusi eelmisel sajandil muutub raamatute sisu kardinaalselt. Eriti on näha seda saksakeelses kirjanduses.
Inglise süsteemist peab arusaama erinevatest arvsüsteemidest ja nende eelistest. Üks näide on ka muidu meie kella shiferplaat. Siis tekib ka arusaam.

Tõelisi meistreid võib leida araabias, indias ja erinevates aasia riikides. Ma tean ka mõningaid inimesi kes nende juures on õppimas käinud. Aga neile on see rohkem nagu elustiil.

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 20:47 Tõelisi meistreid võib leida araabias, indias ja erinevates aasia riikides. Ma tean ka mõningaid inimesi kes nende juures on õppimas käinud. Aga neile on see rohkem nagu elustiil.

teises Eestis, teine elustiil muidugi

di20 kirjutas: ↑10 Okt 2018, 20:47 Tõelisi meistreid võib leida araabias, indias ja erinevates aasia riikides. Ma tean ka mõningaid inimesi kes nende juures on õppimas käinud. Aga neile on see rohkem nagu elustiil.

Kui pagulaskvooti suurendatakse, siis on varsti terve Eesti neid tõelisi meistreid täis, aga kahtlustan, et siis ei jõua pakkumine nõudluse järgi ja saekettaid müüakse mitte eestikeelsetes foorumites, vaid mõnes muus keeles.
VE foorumi korraldajad, oleks juba viimane aeg keelelisele mitmekesisusele mõelda.

Aga mind pigem huvitaks mõned näited, soovitatavalt koos piltidega, millised on need tõelised meistrid ja nende meistriteosed, mida üks tisler eestis või ka lausa terves euroopas teha ei suuda. Puidunikerdamise jätaks kõrvale, sest see on pigem kunst kui tisleritöö. Ja selleks peab ka sünnipärast annet olema.

võibolla peetakse silmas puidunikerdamist saekettaga? saekittaga, mis jätab imelise lõppviimistletud pinna ja tehtud kindlasti usa-s.

Ei peeta silmas midagi ekstravagantset, kuna seal on ehitajaid ja tislereid rohkem ning kari väga palju kirjum, siis lihtsalt tegeletakse ka mööbli jne väiketootmisega rohkem, abinõusid mõteldakse rohkem välja jne. USA -st tuleb ka maailma lõviosa innovatiivsusest ja see on ka põhjus miks seal on erinevaid masinaid ja tööriistu, töövõtteid rohkem kasutuses ja ka meistril aega välja kujuneda.

* Tasub vaadata lisakas teostamise videodele ka suuremate maailma ehitusmesside kajastusi.
* Kaupmeeste k*ppimiseks tasub otsida alati tooteid inglise, saksa, usa veebilehtedelt ja seda tegevust tasuks organiseerida (bookmarkid jne)

 
Kõigepealt kui hakkate kritiseerima ja üldise väljanägemise alusel hindama siis soovitaks mõelda sellele, et täna iga ülikooli maalikursuse lõpetanud tudeng võib maalida mis tahes kunstniku maali järgi viisil, et meil on vaja teha kümneid ekspertiise, et eraldada originaali koopjast. Sellised uudised oksjonil on igapäevased. Ja need maalid maksavad milljoneid.
https://www.bloomberg.com/news/articles ... ing-a-fake
Kui võtta mingi asja õppimise teema siis asja praktiline teha oskamine on seitsmest õppimise tasemest alles kolmas. Ehk siis väga madal tase. Ometi räägitakse sellest kõige rohkem. Samas on see, et ilmselt maailmas võib lugeda ühe käe sõrmedel koole mille lõpetajad on suutelised tehniliselt järgi tegema maailma tippude töid. Aga seda ainult tehniliselt esialgu. Ülemine osa tuleb neil ise “ehitada”. Meil paraku puuduvad isegi teadmised või arusaam mis selleks vaja on. Puudu jääb muidugi ka üksikutest tehnilistest oskustest alates serv-servaga ühendusest ja tappidest. Kõige rohkem jääb puudu oskusest materjali valida, viimistluseks ettevalmistada ja viimistleda. Ja muidugi toodet kui sellist kavandada. Need on kõik omavahel seotud.
Enne kui ma panen siia meistrite nimed, kellest mõned on siin foorumis ka läbi käinud siis panen siia ühe video mida mõned eesti käsitöö inimesed facebookis jagasid. See esitab ainult ühte nüanssi tehnikast, mis on viimistluse eelne. Aga nad kasutavad üsnagi lihtsalt töödeldavat puitu. Töödeldavad pinnad on väga väikesed mis teeb töö iseenesest ka väga lihtsaks. Inimesed jagasid kes ise teevad suurepärast käsitööd aga kahjuks selle sisust ei saanud nad mitte midagi aru. See millest seal räägitakse on kogu tõest väga-väga väike osa. Aga mis moodi teie sellest aru saate?

https://www.youtube.com/watch?v=KDCfBChqqJk

Puidu teema juurde tagasi tulles üks häda on veel selles, et traditsiooniliselt teevad puutööd mehed. Meeste võime näha tonaalsusi on oluliselt kehvem kui naistel.



Olen tähele pannud, et paljudele meestele meeldivad tugevalt tekstuursed puidud ja meeletult sellega ülepingutamine. Samas kui selle video juurde tagasi tulla siis päris puidu tekstuuri kui sellist nad näinud ei olegi. Puidu pind võib välja näha nagu pärl. Ma arvan, et kui pärlid oleks avastatud 21. saj siis nad oleks väärtusetud, sest keegi ei oska neid hinnata. Võib ju lihtsalt kivitükke autovärviga ülevävida.
Mis nikerdamisse puutub siis ma ei ole nõus. Nikerdamist on palju lihtsam õppida ja teha kui käsitöö tisleri tööd. Esiteks on juba tööriistad palju lihtsamad, lõikepinnad väga väikesed ja tehnikad piiritletud, mida tisleritöö kohta öelda ei saa. Lihtsalt nikerdamine müüb paremini.

Külaline kirjutas: ↑12 Okt 2018, 02:24 võibolla peetakse silmas puidunikerdamist saekettaga? saekittaga, mis jätab imelise lõppviimistletud pinna ja tehtud kindlasti usa-s.

Mark Twain on öelnud.: "Parem vaikida ja näida rumalana kui avada suu ja hajutada kahtlused lõplikult."

Mõtlesin juba mõni kuu tagasi postitada ,et swansoni speed square'i ( Metric ) saab nüüd osta leedukalt läbi ebay.

33$ ning tasuta saatmine.

https://www.ebay.com/itm/Swanson-EU202- ... 0#viTabs_0

Minumeelest parimad saekettad on freudil ja cmt-l.
Piki ja ristilõike ketaste vahe on suures osas hammaste arvus. Ise kasutan pikilõikuseks freud pro 250X3,2X30 ketast. Ja risti lõikuseks sama firma 80 hambaga ketast. Need, siis plate sae sees. Käsitööriistade jaoks oleks sobivamad vast õhemad kettad. Järkamissael on sees Makita Makblade sarjast ostetud ketas mis teeb ikka väga puhta töö. See ketas on mõõtudelt 305mm ja 60 hammast ketta paksus oli vist 2,3v 2,4mm.
Cmt ja freudi tööstuslikel ketastel on vibratsiooni vähendamiseks mingi tehnoloogia nii, et need kettad ei tee lõikamisel nii hullu häält kui odavama otsa kettad.

Freudi kettaid mida Euroopas ei ole võib otsida siit ka Boschi kaubamärgi alt. Pole päris kindel kas üks-ühele samu tooteid on aga kuna Freud Boschile kuulub siis lootust võiks olla. Kvaliteetsed kettad on ka Irwin Marples. Palju sarnasusi võib kõigi kolme ketastel leida mürasummutus ja paisumis sisselõigetes ja hamba kujudes. Toodetud ilmselt samas tehases Itaalias.

Tamme liimpuitkilp 40mm vajab lõikamist nii risti kui pikki pidi. Lattsaag millel käib 160mm ketas, ava 20mm.
Vaatasin Freud on täiesti olemas T.Marketis, kas see võiks nende lõigete jaoks sobida?
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/e ... 4x20mm-z24

Või pikki lõike jaoks peaks valima veel rohkema hammastusega ketta? 160mm kettal olevad 24 hammast paistab üsna tihe.
Tihedam oleks juba 40 hammast
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/e ... 0#tab2-tab

onusnooker kirjutas: ↑18 Mai 2020, 20:31 Tamme liimpuitkilp 40mm vajab lõikamist nii risti kui pikki pidi. Lattsaag millel käib 160mm ketas, ava 20mm.
Vaatasin Freud on täiesti olemas T.Marketis, kas see võiks nende lõigete jaoks sobida?
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/e ... 4x20mm-z24

Või pikki lõike jaoks peaks valima veel rohkema hammastusega ketta? 160mm kettal olevad 24 hammast paistab üsna tihe.
Tihedam oleks juba 40 hammast
https://www.xn--triistamarket-imba.ee/e ... 0#tab2-tab

Pikki või risti kiudu lõikamiseks olulisem teritusnurk, need erinevad. Pole tarka raamatut käepärast, muidu võiks lausa nurgad ka anda. Kui hakkad ristikiu omaga pikki lõikama, saad ''ilusa'' põletatud serva tammel. Ok... vblla 40mm paksusel kestab mõned lõiked ära

Tervitus,

Just lõpetasin saare liimpuitkilpide lõikamise - trepp.
Alustasin olemasoleva kettaga milleks oli CMT ketas - http://puidutera.ee/product_page.php?lng=et&g=19&m=1194
Kuid tõesti, peale 2/3 töö tegemist muutus ketas nüriks ja pealse seda ainult põletas.

Mõtlesin, et võtan seekord letikaubana oleva Makita ketta https://www.makserv.ee/toode/saeketas-2 ... isti-piki/ kuid see loobib oluliselt rohkem pindu ja lõige ei ole nii kvaliteetne.

Seega tuleks veidi uurida, mis need õiged nurgad oleks, et saaks kvaliteetse lõike ja hilisemat viimistlustööd vähem.

Mõtlesin, et lihtsalt jagan värsket kogemust.
HrOnkel