kas nii võib?

maku
külaline

kas nii võib?

Lugemata postitus Postitas maku »

loeks seina mis praegu on:palk,tepp ja krohv kas sinna peale võiks kohe peno kleepida ja siis õhutus laud ning voodrilaud?peno oleks tuuletõkke eest kah nagu?Ja palk peaks ju saama tepp plaadi all hingata küll. Kas siis nii või või pean tepp ja krohvi ää võtma.
Kasutaja avatar
Jaan
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 440
Liitunud: 01 Veebr 2005, 22:15
Asukoht: Tartu
On tänanud: 6 korda

Lugemata postitus Postitas Jaan »

võta TEP plaat maha, muidu on oht, et hiljem kukub peno ja krohv koos TEP plaadiga maha :roll:
AA
külaline

Lugemata postitus Postitas AA »

nii ehitada ei tohi.
penoplast on põhimõtteliselt mitte hingav materjal. uuri natukene olemasoleva palkseina aurutakistust (mida tegelikult ei olegi) ja võrdle peno omaga, mis on väga suur. nii tapad oma palk-konstruktsiooni ära- niiskust seest välja ei saa, aga sees on ju kogu aeg niisku. kõik see kondenseerub palki ja see on kogu aeg märg-niiske ja läheb mädanema- lisaks veel läbikülmumised. tean, kus näiteks selline asi on läbi mädanenud 3 aastaga.

ja kui sa enda pakutud versiooni teed, siis pole ju mõtet üldse peno panna kui sa tema taga tuulutuser teed. peno on ju soojustus, aga kui sa taga õhu liikuma lased, siis pole sellest penost ju tolku.
Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu

Lugemata postitus Postitas Raulka »

AA kirjutas:nii ehitada ei tohi.
penoplast on põhimõtteliselt mitte hingav materjal. uuri natukene olemasoleva palkseina aurutakistust (mida tegelikult ei olegi) ja võrdle peno omaga, mis on väga suur.
Nagu soovitasite uurida, siis uurisingi, kuna aurutakistus = "mida tegelikult ei olegi" või "on väga suur" ei ütle midagi.
Veeauruläbilaskvus:
"Seda mõistet aitab paremini selgitada difusioonitakistuskonstant. Veeauru difusiooni all mõeldakse veeauru liikumist läbi tahke ehitusaine.See materialikonstant näitab mitu korda on antud materjali difusioonitakistus suurem kui sama paksul seisval õhukihil."
Allikas: http://www.reiden.ee/plaat/tehniline/
Õhul =1 - selle kohta võiks nimetada teiepoolt öeldut: "(mida tegelikult ei olegi)"
puidul =150-250 selle kohta võiks nimetada teiepoolt öeldut:"mis on väga suur"
Eps 60F Fassaad =20-40
Eps 200F Põrand =40-100

Nende andmete põhjal hingab puit halvemini fassadi penoplastist min 3,75 - max 12,5 korda.
Põhimõtteliselt penoplastist on teil õigus - penoplastist ei hingagi läbi, sellest ka tema parem tuulepidavus võrreldes villaga, millest hingab kergelt läbi kui suu ees hoida. (Ärge järgi proovige)
AA kirjutas: ja kui sa enda pakutud versiooni teed, siis pole ju mõtet üldse peno panna kui sa tema taga tuulutuser teed. peno on ju soojustus, aga kui sa taga õhu liikuma lased, siis pole sellest penost ju tolku.
Samal arvamusel.
Sama arvamus ka jaaniga.
Peno/vill Tep plaadist ~4korda soojem.
Umbes 40cm tep plaati võrdub 10cm peno/villa
Kiku
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 62
Liitunud: 25 Dets 2005, 13:40
Asukoht: Tartu

Lugemata postitus Postitas Kiku »

Ei saa aru miks ei tohi peno taga tuulutust olla?
Kui ma õieti aru sain, on Maku poolt pakutud konstruktsioon: palk, tep, krohv, peno, tuulutus, voodrilaud. Kui tuulutus jääb siseseinast ja penost väljapoole võib ta ju seal olla? Kui tuulutus jääks siseseina ja peno vahele siis poleks sellel jah mõtet.
Raulka
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 203
Liitunud: 19 Apr 2005, 16:25
Asukoht: Pärnu

Lugemata postitus Postitas Raulka »

Kiku kirjutas:Kui tuulutus jääb siseseinast ja penost väljapoole võib ta ju seal olla? Kui tuulutus jääks siseseina ja peno vahele siis poleks sellel jah mõtet.
Õigus. Ka parem väljendada, et kihid näiteks seest välja või siseseinast väljapoole. Millegi all, peal, ees võib võtta mõlemat pidi kui hoolikalt ei loe.
Teineasi on kuidas tep plaat on äärtest tuulepidav, et tuul tep plaadi seest läbi ei käiks.
Vasta