Energiaklassi sõrmedel arvutus
Energiaklassi sõrmedel arvutus
Tahaks hinnata umbkaudselt renoveeritud eramu saavutatud energiaklassi, seda reaalsete kulude järgi. Võtan (ennustan) aasta elektriarve ja liidan sellele Daikini õhk-vesi soojuspumba antava "toodetud energia" numbrid, seal on küte ja vee soojendus koos. Seda on talvel umbes samapalju kui elektri KWh-sid, millest ma järeldaksin et COP on umbes 2. Saadud kogukulu numbri jagan ruutmeetrite arvuga, ja saan näiteks 170, järeldan et klass on D. On see kuidagi umbes sinnakanti, kui ametlikult energiaauditi keerukate analüüside ja arvutuste abil võiks eeldada?
-
- külaline
Re: Energiaklassi sõrmedel arvutus
Tere. Selleks, et saada poliitilist tunnustust või poliitilist ata-ata on vaja kogukuluga teha veel korrutustehe x 2. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Re: Energiaklassi sõrmedel arvutus
Poliitika mind ei huvita, huvitab et kas tehtud soojustus oli nii hea et lahendus ja tegija oleks sõpradele soovitust väärt, või kehvapoolne pigem, ja teoorias energiaklass võiks anda mingi numbri selleks. Miks just x 2? Reaalne elektriarve on 170-st ikka 2x vähem, sest soojuspump annab niipalju sealt vähemaks. Kas selle väiksema peaks x 2 korrutama (mida ma juba tegin soojuspumba andmete põhjal), või siis selle kogu tekkinud energia x 2? Või peaks võtma kogu tekitatud (seega hoones vaja läinud) energia koefitsendiga x 0.75, sest tegu on soojuspumbaga kütteallikana; ja kui oleks elekter otse, siis tõesti x 2?Külaline kirjutas: ↑30 Mär 2018, 18:05Tere. Selleks, et saada poliitilist tunnustust või poliitilist ata-ata on vaja kogukuluga teha veel korrutustehe x 2. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Muidugi, päeva lõpuks maksab igakuine taskust minev summa, ja seda saab lihtsa kontoväljavõttega teada.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 7417
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 153 korda
Re: Energiaklassi sõrmedel arvutus
Selleks saab palju lihtsamini - teed kiire soojusarvutuse.
Q=UxAxdT, kus U on U arv - vaatad netist tuntud soojustusmaterjalidele
A väliseina pindala
dT välis ja sisetemperatuuri vahe, tavaliselt 40 C
Q on soojuskadu vattides. Viimast saab küttehooaja energiakuluks teisendada kui on teada küttehooaja keskmine välistemperatuur (kraadpäevad). Sisult on seesama ka otse mõõdetud energiakulu.
Raskusi on algajal siiski seda lihtsat valemit õigesti kasutada kuid näiteks naabrimehega võrreldes on siiski võimalik kindlaks teha kas on naabrist parem või viletsam.
Energiamärgise arvutamine ei anna sulle mitte midagi (kuigi ka seda saaks selle arvutusest edasi teha).
Q=UxAxdT, kus U on U arv - vaatad netist tuntud soojustusmaterjalidele
A väliseina pindala
dT välis ja sisetemperatuuri vahe, tavaliselt 40 C
Q on soojuskadu vattides. Viimast saab küttehooaja energiakuluks teisendada kui on teada küttehooaja keskmine välistemperatuur (kraadpäevad). Sisult on seesama ka otse mõõdetud energiakulu.
Raskusi on algajal siiski seda lihtsat valemit õigesti kasutada kuid näiteks naabrimehega võrreldes on siiski võimalik kindlaks teha kas on naabrist parem või viletsam.
Energiamärgise arvutamine ei anna sulle mitte midagi (kuigi ka seda saaks selle arvutusest edasi teha).