Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Prill kirjutas: 13 Juun 2017, 11:43 ... kus euroopal endal sisuliselt energiakandjad ehk maavarad puuduvad, kõik tuleb sisse osta, mis pikemas perspektiivis aina kasvava energiakulukusega tähendab raha andmist teistele. Ainuke loogiline järeldus kulutusi piirata, on piirata tarbimist, kasutada energiat säästlikumalt, kuidas seda kõige süsteemsemalt teha, kuidas mõõta lihtsalt ja tarbijale piisavalt selgelt ja ka mõistliku mõõtmiskuluga, kas soetatav teler, külmik tolmuimeja või maja on energiakulukas või on vähemenergiakulukas. Üks variant on mõõta iga jumala teler kuni hooneni pärast valmimist üle ja anda suhteliselt täpne energiakulu hinnang - teine variant on üldistada, teha teatud reeglid, mis viitaksid indikatsioonina toote energiakulukusele. Kuigi igal üksikul juhul võib see olla ebatäpne, siis arvestades euroopa suurust räägime kümnetest miljonitest telekatest-külmikutest-tolmuimejatest ja majadest, mis suures strateegilises pildis võivad anda märkimisväärse kokkuhoiu, kaasmõjudega ka paremale keskkonnale ja lõpuks miljoneid tonne vähem energiakandjaid väljast sisse osta.


Edasi võib mõelda, kui see energiamärgis on ebatäpne kasutu üks järjekordne euroopa bürokraatide vaimusünnitis, siis kuidas lahendaksid-leevendaksid euroopa energiakandjate defitsiiti sina. ... Meile võib sakslaste-venelaste nord-streami diilid tunduda jälgid ja maotud aga sakslased suurema tööstusriigina peavad väga selgelt jälgima kas neil jätkub energiat end püsti hoida, ka kus energiat võtta kui omal pole - tulebki süsteemselt kokku hoida. Mis oleks energiamärgisele parem ja teostatav alternatiiv?
See ei haaku energiamärgise teemaga kuid EL üritab väljamõeldud pseudoprobleemi lahendada täiesti valesti, kehtestades igasuguseid administratiivseid piiranguid (N:tolmuimejate võimsus). Esiteks unustatakse ära milles on üldse probleem - Miks on üldse vaja energiatarbimist piirata??? OK, kui selleks süüdlaseks on CO2 heide siis kõige efektiivsem oleks räige aktsiis CO2 tekitavatele kütustele - elektrijaamade korstnasse või küttearvestusse on imelihtne vastavaid seadmeid paigaldada. Sama lugu autokütustele - nende aktsiis on CO2 põhine (seejuures läheks ka maagaas aktsiisi alla!). Mida rohkem laristad (elektrit, sõidad räige kütusekuluga maasturiga, maja soojustus olematu), seda rohkem maksad. Kuid selle asemel on mingi tasuta kvootide jagamine, idiootsed väljamõeldistega piirangud jne.

Energiamärgises peaks olema tavaline maja soojakadude arvutus/mõõtmine. Välja tuleks rookida kõik arvutust moonutavad nõuded.
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Energiamärgises peaks olema tavaline maja soojakadude arvutus/mõõtmine. Välja tuleks rookida kõik arvutust moonutavad nõuded.

Just seda meelt olen minagi...
Või olgu ta üldse olemata - praegusel kujul on ta eksitav
Või defineerida täpselt...
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Energiamärgises peaks olema tavaline maja soojakadude arvutus/mõõtmine. Välja tuleks rookida kõik arvutust moonutavad nõuded.

Just seda meelt olen minagi...
Või olgu ta üldse olemata - praegusel kujul on ta eksitav
Või defineerida täpselt...
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas val »

Märgise kaotamine oleks meile tüüpiline rumalus. Siin on näited mõne teise riigi märgisest Nt inglastel ja mitmel teisel on energiaklass ilma ühikuta ja selgitus, et see ei näita reaalset energiakasutust. Tundub, et enamasti ühele lehele on mahutatud nii kaalutud klass kui aastased erikasutuse andmed.
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

val kirjutas: 15 Juun 2017, 22:31 Märgise kaotamine oleks meile tüüpiline rumalus. Siin on näited mõne teise riigi märgisest Nt inglastel ja mitmel teisel on energiaklass ilma ühikuta ja selgitus, et see ei näita reaalset energiakasutust. Tundub, et enamasti ühele lehele on mahutatud nii kaalutud klass kui aastased erikasutuse andmed.
See pole minu arvates päris nii - rumalus ma mõtlen...
Kui märgis kajastab infot adekvaatselt / on üheselt arusaadav ja mõistetav sellele kellele see mõeldud on (antud juhul pean silmas tavakodanikku) ja aitab nüüd objektiivse info põhjal teha kodanikul oma istu / finantseeringu vms otsust siis on märgis onal kohal ja igati vajalik ning abiks.
Kui aga vastupidi, et märgis kannab mingit poliitilist eesmärki ja tegelikult eksitab kodanikku on otsuste langetamisel siis selline märgis olgu parem olemata...
Märgisel võiks olla energiaklass; mis iseloomustab hoone keskkonnamõju ("praegune täht") Lisaks peaks kohustulikuna olema kirjas kogu hoone energiakulu (mitte erikasutus vaid kogu energiakulu). Lisainfona peaks olema antud energiakulu segmentide kaupa - so küte / soe vesi / ventilatsioon / jahutus / tarbeelekter ning taastuvenergia allika olemasolul selle toodang. Ning loomulikult energiaallikas (eraldi küte / soe vesi / ventilatsioon / jahutus)
Edasi on arvutus suhteliselt lihtne...
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Külaline kirjutas: 16 Juun 2017, 22:06 Märgisel võiks olla energiaklass; mis iseloomustab hoone keskkonnamõju ("praegune täht") Lisaks peaks kohustulikuna olema kirjas kogu hoone energiakulu (mitte erikasutus vaid kogu energiakulu).
Seda on pea võimatu tegelikkuses leida. Korra varem seda on siin foorumis refereeritud.
N:savi panduna maja seina on keskkonnasõbralik, sama savi tellisena on millegipärast keskkonnavaenulik.
Meil ei ole ühtset ja selget sellise metoodika arvutamise reeglitki ja vaidlused oleksid kordades suuremad kui praegune teema.
Peamine on info, millest maja on ehitatud ja las see olla projektis või müügiinfos kirjas.
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

val kirjutas: 15 Juun 2017, 22:31 Nt inglastel ja mitmel teisel on energiaklass ilma ühikuta ja selgitus, et see ei näita reaalset energiakasutust. Tundub, et enamasti ühele lehele on mahutatud nii kaalutud klass kui aastased erikasutuse andmed.
Eks lollidele tulebki seletada pidevalt;

Et auto kütusekulu nii asfaldil, poris või lumes on erinev.
(Mul on USA auto. Vaadates viimase 4 aasta andmeid siis kütusekulu 100km kohta on lõpmatu suur aga tegelik kütusekulu viimase 4 aasta kohta on alla 1 liitri. Auto seisab garaažis ja käivitatud ainult prooviks.)

Et külmkapi, mille ust aasta jooksul kordagi ei avata, energiatarve erineb oluliselt selle külmiku energiatarbest kuhu iga päev pannakse sisse ja võetakse välja kimp sooja õlut. Täht näitab külmiku energiatarbe erinevust ainult sellisel juhul kui külmiku ust ei avata, kui külmikut kasutada sihipäraselt ja iga päev sinna midagi sissepanna ja välja võtta siis energiatarve oleneb sissepantava ja väljavõetava kauba temperatuuride vahest ja sellele tuleb liita juurde see energia mida külmik tarbib siis kui sama aja jooksul kapi ust ei avataks.

Et lesides diivanil telekataga ja nosides iga päev, kahekordne päeva kalorinorm, läheb inimene rasva.

Kui inimese kujutlusvõime ei suuda sellistest asjadest aru saada siis võib seda seletada palju tahad, noogutab peaga kaasa, aga aru ikka ei saa.
ping
:hello:
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Eespool mainitud jutt oli siiski mõeldud energiakasutuse kohta.
Jutt ei käi ehitusmaterjalidest...
Ja ilmselgelt käib jutt standardtingimustest so tarbimine on hoonetel ühtlustatud.
Eelkõige on mõte selles, et kWh on kWh nii toodetuna gaasiga või elektriga või halupuudega aga samuti ka päiksesepaneelidega või tuulega.
Ja hoone energiatarbes peab olema sees kõik ühtemoodi mitte eelistades üht teisele...
pingviin
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas pingviin »

Viimane kommentaar võtab teema hästi kokku, energiamärgis peaks siiski näitama ehitise energiatarbimist ja kui tahetakse eelistada üht kütteliiki teisele siis olgu selleks oma märgis.
Meil kõrvuti kaks ühesugust renoveeritud korrusmaja, ühele saime just märgise D ja sedagi napilt, teine saaks arvatavasti A.
Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Miks tahetakse mõõdulindiga mõõta liitreid? Mõõdulindi abil saab küll väljendada liitreid aga liitrite mõõtmiseks on teised vahendid.

Kui vastav seadus kirjeldab, et mis asi on energiamärgis ja kuidas seda arvutada ja see märgis vastab nendele tingimustele siis ju pettust pole ja ta täidab tema loojate poolt talle antud otstarvet. Kas see otstarve meile meeldib või mitte ei oma antud juhul tähtsust. Meil on mingil määral vabadus, et kas seda kasutada või mitte.
Ei maksa ühelt asjalt oodata omadusi mille jaoks ta loodud ei ole.

Energiamärgis ei sisalda ühegi seadme (külmik, telekas, pesumasin, jne.) ei soetus- ega ekspluatatsioonimaksumust.
Kas see on kellegi jaoks uudis?

Kui meil on vaja mõõdupuud mingi seadme või hoone või tegevuse kuluökonoomsuse arvutamiseks siis selleks tuleb luua vastav mõõtühik (näiteks: kulu EURi 4 inimese kohta aasta jooksul antud eluruumis) ja luua selle mõõtmiseks vastav joonlaud.

Sellist joonlauda on majapidamismasinate jaoks ka vaja.
(Miks maksta ühe, 10 aastase elueaga seadme eest, 400eur rohkem kui see keerulisem seade säästab aastas arvutuslikult ainult 20 eur?)
ping
:hello:
admin
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 124
Liitunud: 11 Veebr 2016, 19:45
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas admin »

Miks sinu arvates on poliitiline skaala parem mõõtmisviis, kui kWh, EUR või muu sarnane stabiilsem ühik?
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Juun 2017, 15:59 Miks tahetakse mõõdulindiga mõõta liitreid? Mõõdulindi abil saab küll väljendada liitreid aga liitrite mõõtmiseks on teised vahendid.

Kui vastav seadus kirjeldab, et mis asi on energiamärgis ja kuidas seda arvutada ja see märgis vastab nendele tingimustele siis ju pettust pole ja ta täidab tema loojate poolt talle antud otstarvet. Kas see otstarve meile meeldib või mitte ei oma antud juhul tähtsust. Meil on mingil määral vabadus, et kas seda kasutada või mitte.
Ei maksa ühelt asjalt oodata omadusi mille jaoks ta loodud ei ole.

Energiamärgis ei sisalda ühegi seadme (külmik, telekas, pesumasin, jne.) ei soetus- ega ekspluatatsioonimaksumust.
Kas see on kellegi jaoks uudis?

Kui meil on vaja mõõdupuud mingi seadme või hoone või tegevuse kuluökonoomsuse arvutamiseks siis selleks tuleb luua vastav mõõtühik (näiteks: kulu EURi 4 inimese kohta aasta jooksul antud eluruumis) ja luua selle mõõtmiseks vastav joonlaud.

Sellist joonlauda on majapidamismasinate jaoks ka vaja.
(Miks maksta ühe, 10 aastase elueaga seadme eest, 400eur rohkem kui see keerulisem seade säästab aastas arvutuslikult ainult 20 eur?)
ping
:hello:
Energiamärgist kirjeldavad 99% (sh riiklikud institutsioonid) kui midagi sellist, mis näitab hoone energiakulu.
Ja sellest järelduks justkui, et A energiaklassiga hoone energiakulu on väiksem kui D energiaklassiga hoonel.
Tegelikkuses ei pruugi see sugugi nii olla...
EUR-sse oskab tavatarbija ka ise arvutada kui on olemas reaalsed ja korrektsed andmed mida märgiselt võtta.
Ma ei mõista milleks teab tarbijat eksitama / mis võiks olla selle vastu, et anda korrektsed numbrid...
Et äkki tarbija hakkab mõistma ja see ei lähe enam kokku poliitiliste eesmärkidega?
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Eelmise kommentaari jätkuks...
Võib-olla tõesti selle foorumi külastajad saavad aru kuidas energiaklassist "tagurpidi" arvutades endale vajalikud numbrid teada saada - kuigi tegelikult nii mõnedki kommentaarid näitavad, et tegelikult ikka ei saa...
Aga nö tavakodanikule tänavalt pole see sugugi arusaadav. Ikka päris tihti tule kokku puutuda Tellijatega kes ütlevad sisuliselt - teeme ikka A või B klassi maja - siis on energiavajadus väike ja kulud energiale väiksed.
Ja kui püüad siis seletada, et selline seos puudub on vastus sisuliselt - kuidas siis nii, vt sealt ja sealt või sealt - igal pool on ju nii kirjas, et mida parem "täht" seda väiksem kulu...
Ja eelmises kommentaaris mainitud, et ei saa aru miks ei võiks esitada korrektseid numbreid - tegelikult ikka saan... See on puhas poliitiline surve...
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kui see on poliitika siis on see "ostetud" poliitika.
Kõik taandub rahale - see on globaalne äri.
Peaks ju olema arusaadav, et kellele see kasulik on.
Kes saab aru, saab seda oma kasuks kasutada, kes ei mõista see maksab.
Kui tahab A klassi maja siis küsid, et kas võimalused katavad soovid?
:hello:
ping
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas val »

pingviin kirjutas: 18 Juun 2017, 13:14...Meil kõrvuti kaks ühesugust renoveeritud korrusmaja, ühele saime just märgise D ja sedagi napilt, teine saaks arvatavasti A. Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
Tundub huvitav näide. Renoveerimiste korral antakse märgis arvutuse alusel. Kas on võimalik puust-ja-punaseks välja tuua kustkohast täpsemalt see vahe tuleb või on ehk anda mõlema hoone energiaarvutused ?
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kinnisvara puhul maksavad siiski esmalt asukoht, asukoht ja veelkord asukoht....
pingviin
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas pingviin »

val kirjutas: 19 Juun 2017, 17:27
pingviin kirjutas: 18 Juun 2017, 13:14...Meil kõrvuti kaks ühesugust renoveeritud korrusmaja, ühele saime just märgise D ja sedagi napilt, teine saaks arvatavasti A. Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
Tundub huvitav näide. Renoveerimiste korral antakse märgis arvutuse alusel. Kas on võimalik puust-ja-punaseks välja tuua kustkohast täpsemalt see vahe tuleb või on ehk anda mõlema hoone energiaarvutused ?
Vahe tuleb sellest, et üks maja viis läbi kompleksse renoveerimise ja kasutab maja kütteks ning tarbevee soojendamiseks soojuspumpasid, mis omakorda kasutavad ventilatsiooni heitõhku.
Soojuspumbad katavad 80% maja soojusenergia vajadusest ja kaugküttest ostame 20%.
Soojuspumpadega toodetud soojusenergia maksumus on alati olnud vähemalt poole odavam ( 38- 42 eur/MWh), kaugkütte poolt tarnitava soojusenergia maksumusest ( hetkel 82 eur/MWh).
Energiamärgiseks saime D, KEK - 176, ETA - 97
Teine maja ventilatsioonist ei hoolinud ja kogu soojusenergia saab kaugküttest.
Kuigi nad ei ole veel energiamärgist tellinud, siis teades nende tarbimisandmeid olen kindel. et saavad vähemalt B, pigem siiski A.
Vastuvõtmisel pidi olema seadusemuudatus mille järgi hakatakse kaugkütte koefitsendiks arvestama 0,75 kui kasutatakse taastuvaid kütuseid.
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Soojuspumbad tarbivad otsese sisendina elektrit so kaalumistegur 2 / kui kaugkütte kaalumistegur on 0,75 siis oletades nt aastaseks tarbimiseks 10000 kwh oleks ühe maja arvutuslik kulu energiamärgise mõistes 20000 kWh ja teise maja arvutuslik kulu 7500 kWh - olenemata sellest, et tegelik reaalne kulu nii kWh kui EUR on täpselt sama.
Vastavalt saab siis oleks ühe maja märgis viletsam kui teise maja oma.
Oletades kWh hinnaks ca 0,13 EUR oleks kulu EUR-des mõlemal majal 1300 EUR.
Aga maja energiamärgised on sootuks erinevad...
Selleks, et maja ETA või KEK (ehk märgis) oleksid võrdsed peaks soojuspumba keskmine COP olema 2/0,75=2,67
Siis oleksid energiamärgise mõistes arvutuslikud energiakulud võrdsed.
Aga rahaliselt oleksid ühe maja kulud ikka 1300 EUR / teise maja kulud oleksid 1300/2,67=487EUR
Aga mõlemal majal on täpselt sama märgis...
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Või võtame sellise näite.
Maja 1 gaasiküttega / Maja 2 soojuspumbaga COP 3,3
Olgu nüüd energiamärgise mõistes mõlema energiakulud 10000 kwh ehk täpselt sama ETA või KEK ja märgis.
Maja 1 reaalne energiakulu ikka 10000 kwh ehk ca 1000 m3 gaasi
Maja 2 reaalne energiakulu on 10000x2/3,3=6060 kWh elektrit
Rahaliselt:
Maja 1 1000x0,39=390 EUR
Maja 2 6060x0,13=788 EUR
Energiamärgis on täpselt sama...
Näiteid või tuua igasuguseid ja erinevates variatsioonides...

Mida siis energiamärgis näitab tavatarbijale?
Või mis kasu sellest on tavatarbijale?
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Juun 2017, 22:17 Soojuspumbad tarbivad otsese sisendina elektrit so kaalumistegur 2 / kui kaugkütte kaalumistegur on 0,75 siis oletades nt aastaseks tarbimiseks 10000 kwh oleks ühe maja arvutuslik kulu energiamärgise mõistes 20000 kWh ja teise maja arvutuslik kulu 7500 kWh - olenemata sellest, et tegelik reaalne kulu nii kWh kui EUR on täpselt sama.
Vastavalt saab siis oleks ühe maja märgis viletsam kui teise maja oma.
Oletades kWh hinnaks ca 0,13 EUR oleks kulu EUR-des mõlemal majal 1300 EUR.
Aga maja energiamärgised on sootuks erinevad...
Selleks, et maja ETA või KEK (ehk märgis) oleksid võrdsed peaks soojuspumba keskmine COP olema 2/0,75=2,67
Siis oleksid energiamärgise mõistes arvutuslikud energiakulud võrdsed.
Aga rahaliselt oleksid ühe maja kulud ikka 1300 EUR / teise maja kulud oleksid 1300/2,67=487EUR
Aga mõlemal majal on täpselt sama märgis...
Vabandan eksituse pärast...
Reaalse tarbimise juures 10000 kWh kulu EUR pole siiski sama kui MWh hind on 82 EUR.
Ühe maja kulu oleks jah 1300 EUR teise maja kulu aga 820 EUR.
Energiamärgise mõistes oleks siis ühe kulu 20000 kWh ja teise kulu 7500 kWh.
Kui aga tahta mõlemale energiamärgise mõistes üht energiakulu 10000 kWh siis:
Soojuspumbaga elektrikulu peaks olema 10000/2=5000 kWh
Kaugküttega kulu peaks olema 10000/0,75=13333 kWh
Kulud EUR soojuspumbaga 5000x0,13=650 EUR
Kulud kaugküttega 13333x0,082=1093 EUR
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas val »

Külaline kirjutas: 19 Juun 2017, 23:16 Või võtame sellise näite. Maja 1 gaasiküttega / Maja 2 soojuspumbaga COP 3,3 .. energiakulud 10000 kwh ehk täpselt sama ETA või KEK ja märgis. Maja 1 reaalne energiakulu ikka 10000 kwh ehk ca 1000 m3 gaasi. Maja 2 reaalne energiakulu on 10000x2/3,3=6060 kWh elektrit
Maja 2 reaalne peaks olema siiski 10000/3,3=3030 kwh. x2 on kaalutud. Nagu ütled, siis märk (täht) sama. Olgu isegi 1 võrra erinev, see on arusaadav, aga mis juhtudel on võimalik pingviini jutt ?
pingviin kirjutas: 18 Juun 2017, 13:14...Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
ETA järgi on kortermaja D 151, A 100. See on kaalutud energiakulu korrutatud ühega järgnevast: 0,75, 0,9; 1,0; 2,0.
  • 1. Odavaim kütus peaks olema puit, seega oli D tegelik 151/0,75=201. Pelleti kwh hind 0,038 € x 201 = 7,6.
    2. Kalleim on otseelektriküte, seega oli A tegelik 100/2=50. Elektri kwh hind 0,13€ x 50 = 6,5.
Teoorias võimatu - 7,6 ei ole 2 korda vähem kui 6,5. Kas pingviin mõtles korrutada eta arvu elektihinnaga ? See annaks tulemuseks D 20 A 13 ehk ikka vale. Kas jama jutt või mis nipiga peaks olema siiski võimalik ?
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Juun 2017, 23:16 Või võtame sellise näite.
Maja 1 gaasiküttega / Maja 2 soojuspumbaga COP 3,3
Olgu nüüd energiamärgise mõistes mõlema energiakulud 10000 kwh ehk täpselt sama ETA või KEK ja märgis.
Maja 1 reaalne energiakulu ikka 10000 kwh ehk ca 1000 m3 gaasi
Maja 2 reaalne energiakulu on 10000x2/3,3=6060 kWh elektrit
Rahaliselt:
Maja 1 1000x0,39=390 EUR
Maja 2 6060x0,13=788 EUR
Energiamärgis on täpselt sama...
Näiteid või tuua igasuguseid ja erinevates variatsioonides...

Mida siis energiamärgis näitab tavatarbijale?
Või mis kasu sellest on tavatarbijale?
Kui energiamärgise mõttes on maja 2 kulu 10000kwh siis reaalne kulu on 5000kwh ja rahaline kulu 5000x0,13=650EUR
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

val kirjutas: 20 Juun 2017, 02:55
Külaline kirjutas: 19 Juun 2017, 23:16 Või võtame sellise näite. Maja 1 gaasiküttega / Maja 2 soojuspumbaga COP 3,3 .. energiakulud 10000 kwh ehk täpselt sama ETA või KEK ja märgis. Maja 1 reaalne energiakulu ikka 10000 kwh ehk ca 1000 m3 gaasi. Maja 2 reaalne energiakulu on 10000x2/3,3=6060 kWh elektrit
Maja 2 reaalne peaks olema siiski 10000/3,3=3030 kwh. x2 on kaalutud. Nagu ütled, siis märk (täht) sama. Olgu isegi 1 võrra erinev, see on arusaadav, aga mis juhtudel on võimalik pingviini jutt ?
pingviin kirjutas: 18 Juun 2017, 13:14...Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
ETA järgi on kortermaja D 151, A 100. See on kaalutud energiakulu korrutatud ühega järgnevast: 0,75, 0,9; 1,0; 2,0.
  • 1. Odavaim kütus peaks olema puit, seega oli D tegelik 151/0,75=201. Pelleti kwh hind 0,038 € x 201 = 7,6.
    2. Kalleim on otseelektriküte, seega oli A tegelik 100/2=50. Elektri kwh hind 0,13€ x 50 = 6,5.
Teoorias võimatu - 7,6 ei ole 2 korda vähem kui 6,5. Kas pingviin mõtles korrutada eta arvu elektihinnaga ? See annaks tulemuseks D 20 A 13 ehk ikka vale. Kas jama jutt või mis nipiga peaks olema siiski võimalik ?
See on võimalik kui A maja toodab midagi - nt päikesepaneelid...
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Juun 2017, 08:43
val kirjutas: 20 Juun 2017, 02:55
Külaline kirjutas: 19 Juun 2017, 23:16 Või võtame sellise näite. Maja 1 gaasiküttega / Maja 2 soojuspumbaga COP 3,3 .. energiakulud 10000 kwh ehk täpselt sama ETA või KEK ja märgis. Maja 1 reaalne energiakulu ikka 10000 kwh ehk ca 1000 m3 gaasi. Maja 2 reaalne energiakulu on 10000x2/3,3=6060 kWh elektrit
Maja 2 reaalne peaks olema siiski 10000/3,3=3030 kwh. x2 on kaalutud. Nagu ütled, siis märk (täht) sama. Olgu isegi 1 võrra erinev, see on arusaadav, aga mis juhtudel on võimalik pingviini jutt ?
pingviin kirjutas: 18 Juun 2017, 13:14...Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
ETA järgi on kortermaja D 151, A 100. See on kaalutud energiakulu korrutatud ühega järgnevast: 0,75, 0,9; 1,0; 2,0.
  • 1. Odavaim kütus peaks olema puit, seega oli D tegelik 151/0,75=201. Pelleti kwh hind 0,038 € x 201 = 7,6.
    2. Kalleim on otseelektriküte, seega oli A tegelik 100/2=50. Elektri kwh hind 0,13€ x 50 = 6,5.
Teoorias võimatu - 7,6 ei ole 2 korda vähem kui 6,5. Kas pingviin mõtles korrutada eta arvu elektihinnaga ? See annaks tulemuseks D 20 A 13 ehk ikka vale. Kas jama jutt või mis nipiga peaks olema siiski võimalik ?
See on võimalik kui A maja toodab midagi - nt päikesepaneelid...
Täpsustan - toodab ja ekspordib...
Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tegelikult on kogu selle teema kokkuvõte see, et kui tellija soovib endale kuluoptimaalseid lahendusi siis ei saa vaadata ainult energiaklassi. Tuleb vaadata energiaklassi "taha" ja teha vastavad arvutused.
Energiaklassi järgi ei saa teha järeldusi, et ühe hoone energiatarve ja kulud energiale on väiksemad või suuremad kui teisel.
Nagu mainitud - ilmselt selle foorumi külastajatel on mingi ettekujutus kuidas manipuleeritakse energiaklassiga.
Kuid nn "tavakodanikul tänavalt" see ettekujutus puudub ja enamusel on täielik väärarusaam.
Ja see väärarusaam on tekkinud sellest, et energiaklassi defineeritakse praegu valesti ja seda tehakse teadlikult eksitades poliitiliste eesmärkide saavutamiseks
Vasta