Energiamärgise vastavus tegelikkusele

val
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 257
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas val » 20 Juun 2017, 09:41

Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:34
Kui energiamärgise mõttes on maja 2 kulu 10000kwh siis reaalne kulu on 5000kwh ja rahaline kulu 5000x0,13=650EUR
Õige jah. Lisaks see, et klass ei saa olla sama. Maja 2 peab olema 1 võrra madalamas klassis.
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:51
Täpsustan - toodab ja ekspordib...
Kuis kajastada tarnitu ja eksporditu vahet on siin: viewtopic.php?f=37&t=51594&start=75#p339252 Pane numbrid valemisse, et ka teised asjast aru saaks.
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:59
Tegelikult on kogu selle teema kokkuvõte see, et kui tellija soovib endale kuluoptimaalseid lahendusi siis ei saa vaadata ainult energiaklassi. Tuleb vaadata energiaklassi "taha" ja teha vastavad arvutused.
Mulle on täht esmaseks indikaatoriks piisav. Siin juba mainiti, et kinnisvara puhul on niikuinii 100 muud kriteeriumi (asukoht x3), parkimine, naabrid, jne jne. See on muidugi tõsi, et ühik märgi all eksitab. Samaslahendused oleksid lihtsad

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juun 2017, 10:10

val kirjutas:
20 Juun 2017, 09:41
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:34
Kui energiamärgise mõttes on maja 2 kulu 10000kwh siis reaalne kulu on 5000kwh ja rahaline kulu 5000x0,13=650EUR
Õige jah. Lisaks see, et klass ei saa olla sama. Maja 2 peab olema 1 võrra madalamas klassis.
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:51
Täpsustan - toodab ja ekspordib...
Kuis kajastada tarnitu ja eksporditu vahet on siin: viewtopic.php?f=37&t=51594&start=75#p339252 Pane numbrid valemisse, et ka teised asjast aru saaks.
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:59
Tegelikult on kogu selle teema kokkuvõte see, et kui tellija soovib endale kuluoptimaalseid lahendusi siis ei saa vaadata ainult energiaklassi. Tuleb vaadata energiaklassi "taha" ja teha vastavad arvutused.
Mulle on täht esmaseks indikaatoriks piisav. Siin juba mainiti, et kinnisvara puhul on niikuinii 100 muud kriteeriumi (asukoht x3), parkimine, naabrid, jne jne. See on muidugi tõsi, et ühik märgi all eksitab. Samaslahendused oleksid lihtsad
Maja 2 ei ole madalamas klassis sest on eeldus, et energiamärgise mõttes on mõlema hoone energiakulu täpselt sama e 10000 kwh so täpselt sama ETA või KEK.

Lihtsustatult - kui arvutatakse märgise mõttes energiakulu siis reaalsest summaarsest tarbimisest arvestatakse maha lokaalne taastuvenergia. Nt hoone tarbib reaalselt 10000kwh elektrienergiat / toodab päikesepaneelidega 3000kwh energiat / siis energiamärgise mõistes on energiatarve (10000-3000)x2=14000kwh. So märgise mõttes maja tarbib vähem energiat kui reaalselt / maksta tuleb siiski reaalse tarbimise järgi...

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juun 2017, 10:17

Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 10:10
val kirjutas:
20 Juun 2017, 09:41
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:34
Kui energiamärgise mõttes on maja 2 kulu 10000kwh siis reaalne kulu on 5000kwh ja rahaline kulu 5000x0,13=650EUR
Õige jah. Lisaks see, et klass ei saa olla sama. Maja 2 peab olema 1 võrra madalamas klassis.
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:51
Täpsustan - toodab ja ekspordib...
Kuis kajastada tarnitu ja eksporditu vahet on siin: viewtopic.php?f=37&t=51594&start=75#p339252 Pane numbrid valemisse, et ka teised asjast aru saaks.
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 08:59
Tegelikult on kogu selle teema kokkuvõte see, et kui tellija soovib endale kuluoptimaalseid lahendusi siis ei saa vaadata ainult energiaklassi. Tuleb vaadata energiaklassi "taha" ja teha vastavad arvutused.
Mulle on täht esmaseks indikaatoriks piisav. Siin juba mainiti, et kinnisvara puhul on niikuinii 100 muud kriteeriumi (asukoht x3), parkimine, naabrid, jne jne. See on muidugi tõsi, et ühik märgi all eksitab. Samaslahendused oleksid lihtsad
Maja 2 ei ole madalamas klassis sest on eeldus, et energiamärgise mõttes on mõlema hoone energiakulu täpselt sama e 10000 kwh so täpselt sama ETA või KEK.

Lihtsustatult - kui arvutatakse märgise mõttes energiakulu siis reaalsest summaarsest tarbimisest arvestatakse maha lokaalne taastuvenergia. Nt hoone tarbib reaalselt 10000kwh elektrienergiat / toodab päikesepaneelidega 3000kwh energiat / siis energiamärgise mõistes on energiatarve (10000-3000)x2=14000kwh. So märgise mõttes maja tarbib vähem energiat kui reaalselt / maksta tuleb siiski reaalse tarbimise järgi...
Mõte siis selles, et maksta ei saa 10000-3000 kwh energia eest vaid maksta tuleb 10000 kwh eest.

pingviin
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas pingviin » 20 Juun 2017, 11:00

val kirjutas:
20 Juun 2017, 02:55
Külaline kirjutas:
19 Juun 2017, 23:16
Või võtame sellise näite. Maja 1 gaasiküttega / Maja 2 soojuspumbaga COP 3,3 .. energiakulud 10000 kwh ehk täpselt sama ETA või KEK ja märgis. Maja 1 reaalne energiakulu ikka 10000 kwh ehk ca 1000 m3 gaasi. Maja 2 reaalne energiakulu on 10000x2/3,3=6060 kWh elektrit
Maja 2 reaalne peaks olema siiski 10000/3,3=3030 kwh. x2 on kaalutud. Nagu ütled, siis märk (täht) sama. Olgu isegi 1 võrra erinev, see on arusaadav, aga mis juhtudel on võimalik pingviini jutt ?
pingviin kirjutas:
18 Juun 2017, 13:14
...Kulud soojusenergiale on aga risti vastupidi, D märgisega majas maksavad elanikud üle poole vähem kui A märgisega majas.
ETA järgi on kortermaja D 151, A 100. See on kaalutud energiakulu korrutatud ühega järgnevast: 0,75, 0,9; 1,0; 2,0.
  • 1. Odavaim kütus peaks olema puit, seega oli D tegelik 151/0,75=201. Pelleti kwh hind 0,038 € x 201 = 7,6.
    2. Kalleim on otseelektriküte, seega oli A tegelik 100/2=50. Elektri kwh hind 0,13€ x 50 = 6,5.
Teoorias võimatu - 7,6 ei ole 2 korda vähem kui 6,5. Kas pingviin mõtles korrutada eta arvu elektihinnaga ? See annaks tulemuseks D 20 A 13 ehk ikka vale. Kas jama jutt või mis nipiga peaks olema siiski võimalik ?
Ok! Tegelikult ma muidugi täpselt ei tea kas maja nr.2 saaks A märgise. Tarbimisandmete järgi, ilma peeneid arvutusi tegemata, eeldasin. Võibolla eeldasin liiga optimistlikult.
Samas kui maja1 toodab-tarbib pumpadega aastas 300 MWh ja maja2 ostab kaugküttest 270 MWh, köetav pind sama ja arvestades, et majal1 ETA 97, siis peaks ju maja2 saama igal juhul märgiseks vähemalt B.
Soojusenergia maksumus pole jah viimasel aastal päris poole väiksem enam, sest kaugkütte hind on langenud, hetkel 80 eur/MWh, pumpadega tuli viimati 42 eur/MWh
Kuid aastal 2014 -2015 oli kaugküte 98 eur/MWh , pumbad ikka 40 euro kanti.
Muide elektri hind pole meil kunagi üle 0,010 sendi kwh eest olnud, pigem 0,09 ja seda ikka koos kõigi maksudega.
Pealegi arvestame me kütte hinna sisse nii pumpade tarbitud elektri, kui ka ventilatsioonile ja soojussõlmele kulunud elektri. Soojussõlmes näiteks 6 tsirkulatsioonipumpa.
Igatahes maksis aastal 2016 maja1 soojusenergia ( küte + soe vesi)
eest 23 000 ja maja2 maksis 13 000.
Seega jah, viimastel aastatel päris poole vähem me ei maksa.

val
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 257
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas val » 20 Juun 2017, 11:32

Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 10:10
Maja 2 ei ole madalamas klassis sest on eeldus, et energiamärgise mõttes on mõlema hoone energiakulu täpselt sama e 10000 kwh so täpselt sama ETA või KEK.
Eks siin tõesti keeruline aru saada mida keegi mõtleb reaalse kulu või tarbimise all, aga jätkuvalt julgen väita, et halvem märgise klass peegeldab enamasti ka suuremat reaalst kulu. Mitte alati, aga enamasti ja nii on ka sinu näites (20000 kWh ja 7500 kWh).

Ps. proovi tsiteerida üksikut lõiku mitte kogu tektsi ja veel mitmeid kordi järjest nagu teed. Sedasi ei ole teema loetav.
pingviin kirjutas:
20 Juun 2017, 11:00
...ma muidugi täpselt ei tea kas maja nr.2 saaks A märgise. ... aastal 2016 maja1 soojusenergia ( küte + soe vesi) eest 23 000 ja maja2 maksis 13 000.
Siit tuleb välja, et A maksis poole vähem. Varem väitsid, et D maksab A majast poole vähem ?

pingviin
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas pingviin » 20 Juun 2017, 11:56

val kirjutas:
20 Juun 2017, 11:32
Külaline kirjutas:
20 Juun 2017, 10:10
Maja 2 ei ole madalamas klassis sest on eeldus, et energiamärgise mõttes on mõlema hoone energiakulu täpselt sama e 10000 kwh so täpselt sama ETA või KEK.
Eks siin tõesti keeruline aru saada mida keegi mõtleb reaalse kulu või tarbimise all, aga jätkuvalt julgen väita, et halvem märgise klass peegeldab enamasti ka suuremat reaalst kulu. Mitte alati, aga enamasti ja nii on ka sinu näites (20000 kWh ja 7500 kWh).

Ps. proovi tsiteerida üksikut lõiku mitte kogu tektsi ja veel mitmeid kordi järjest nagu teed. Sedasi ei ole teema loetav.
pingviin kirjutas:
20 Juun 2017, 11:00
...ma muidugi täpselt ei tea kas maja nr.2 saaks A märgise. ... aastal 2016 maja1 soojusenergia ( küte + soe vesi) eest 23 000 ja maja2 maksis 13 000.
Siit tuleb välja, et A maksis poole vähem. Varem väitsid, et D maksab A majast poole vähem ?

Vabandust!

Mul lõpuks omal ka juba majad segamini.
Soojuspumpadega maja ( D märgis) maksis 13000

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juun 2017, 12:09

Näites oli antud võrdne ETA või KEK so energiatarbimine energiamärgise mõistes erinevate kütteliikide korral.
Maja 1 saab sel juhul tarbida reaalselt ca 1000m3 gaasi
Maja 2 saab sel juhul tarbida ca 5000 kwh elektrit
Maja 1 kulu EUR on ca 390
Maja 2 kulu EUR on ca 650
ETA või KEK võrdne / kulud EUR erinevad

Reaalsete tarbimistega oleks asi ligikaudu nii...
Meil on vaja 1000kwh
Energiamärgise mõistes Maja 1 tarbibki 10000kwh
Maja 2 soojuspumba COP 3,3 - tarbib seega 10000/3,3 ja energiamärgise mõistes korrutame 2 ja saame 6060
Energiamärgise mõistes on Maja 2 oluliselt parem kui maja 1
Maja 1 kulu EUR on ca 390 EUR
Maja 2 kulu EUR on samuti ca 390 EUR
ETA või KEK erinev / kulud EUR võrdsed

Arvutused ligikaudsed...

val
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 257
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas val » 20 Juun 2017, 17:29

Esimeses näites eeldad sama soojusvajaduse 100000 kwh korral võrdset eta arvu. Nii ei saa tegelikkuses olla. Üks või teine peab erinema.

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juun 2017, 19:29

val kirjutas:
20 Juun 2017, 17:29
Esimeses näites eeldad sama soojusvajaduse 100000 kwh korral võrdset eta arvu. Nii ei saa tegelikkuses olla. Üks või teine peab erinema.
Näites ma oletan, et ETA on võrdne / tarbimine energiamärgise mõttes ca 10000kwh.
Sellele vastav reaalne gaasikulu on ca 1000m3 ja elektrikulu ca 5000kwh.

Näited ei ilmesta tegelikult midagi muud kui seda, et energiaklassi järgi ei saa midagi teada tavatarbija jaoks.
Tunnistan - kindlasti on juhtumeid kus parem energiaklass tagab ta väiksema reaalse energiakulu ja väiksemad arved. Kuid see pole reegel ja ainult energiaklassi järgi otsustades oled valel teel.
Nagu korduvalt mainitud tuleb vaadata "energiklassi taha" ja teha vastavad arvutused.
Siis saab otsustada hoone kuluoptimaalsuse üle...

Jutt TJA kodulehelt "Erinevad energiaklassid näitavad, kui palju hoone tarbib energiat aastas ehk kui energiatõhus on hoone." on lihtsalt vale...
Samuti jutt MKM kodulehelt "Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved."

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juun 2017, 19:44

Sellistel näidetel või mõtetel on veel üks pluss.
Nt saab erinevaid sisendhindu kasutades võrrelda erinevaid kütteliike
Nt (NB! arvestamata kulusid süsteemi väljaehitamiseks) on gaasiga toodetud kwh nind ca 0,039 EUR
Soojuspumbaga toodetud kwh hind on el. kwh hind jagatud COP - el. kwh hind on ca 0,13 EUR
Lihtne arvestus näitab, et soojuspumba COP peab olema min 0,13/0,039=3,33 et arved EUR oleksid samad.
Kuid nagu eelpool näidatud siis need võrdsed energiakulud ei tähenda seda, et energiaklass oleks sama...
Analoogseid arvutusi võib teha mitmeid ja täpselt selliseid, et leida endale vajalikud numbrid...
Kui tarbijale on kõige olulisem energiaklass siis saab kütteliigi valida selle järgi / aga äkki on mõnel tähtsad hoopis reaalsed energiakulud ja arved EUR-des - siis on mõistlik vbl mõni teine kütteliik jne, jne

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline