Energiamärgise vastavus tegelikkusele

huvitatu
külaline

Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas huvitatu » 09 Juul 2015, 10:06

Tere.Tekkis selline küsimus,kuna omal ka maja ehitus käsil.Kas energiamärgises välja arvutatud energia kulu vastab hilisemale tarbimisele.Pean eelkõige silmas kulu küttele ja soojale veele.Ehk oskavad inimesed kes juba mõnda aega sees elavad kommenteerida.

aero
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 409
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 18 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas aero » 09 Juul 2015, 11:55

Muidugi mitte. Arvutamine käib kindlate reeglite, valemite ja koefitsientide järgi. Kuidas peaks selline arvutus teadma su pereliikmete arvu, vanust, nende duši all / vannis viibimise sagedust ja aega, teie ventseadme tegelikku režiimi, teie akende avamise harjumusi, teie maja ehituskvaliteeti, rõhupidavust jne ?? Meie arvutuslik energiamärgis näiteks eeldab, et suvel kulub üksjagu energiat maja jahutamiseks. Tegelikkuses sõltub kas juulipäike särab aknasse või on puud/markiis/välised lamellid... varjamas. Meie tegelikud kulud on seni vähemalt 30% väiksemad kui arvutus.

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 13 Juul 2015, 19:34

v-olla aitaks tegeliku soojapidavuse leida , kui nädal aega talvel -10 °C juures elada tavalist elu, aga kütta ainult elektriga ning siis seda elektrikulu mõõta.... ?

Saaks miski keskmise energiakulu.... temperatruurierinevuse kraadi kohta...
:scratch:

insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas insener22 » 30 Mai 2016, 22:57

Tere

Tegelen projekteerimisega juba 10 aastat ja selgitan alati ka oma klientidele väga lihtsustatud näitega asja.
Ütleme, et saame otse tulemuse 100 kwh/m2 kohta.
Siis tuleb see tulemus vastavalt kütte liigilise läbi korrutada.
puukütte puhul 100x0,75=75
Puhas elekter 100x2=200
Maaküte 100x2 (jagatud kasutegur, näiteks cop 4) on 50
Ja kui sul on kombineeritud, siis võib see veelgi rohkem kõikuda, sõltuvalt, kumba sa päris elus rohkem kasutad.
Kui veel küsimusi, siis visahing@hotmail,com saan ka otse vastata.

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 31 Mai 2016, 07:28

Tere. Energiamärgis ei väljenda energiakulu vaid on aumärk selle eest, et kodanik on usinalt täitnud euro-eesti direktiivi. Otseses majandusarvutuses pole energiamärgisega midagi pihta hakata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 31 Mai 2016, 16:40

Külaline kirjutas:Otseses majandusarvutuses pole energiamärgisega midagi pihta hakata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Aga müügiargumendina see "diplom" väänab hinnale korralikult otsa! :)

Urmas

insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas insener22 » 31 Mai 2016, 16:47

Eks ta ikka midagi näitab ka kui keskkonna sõbralik maja on. Kui ikka tulemus alla 120, siis võib arvestada, et soojapidavus seintel vastavalt normidele ja kasutatakse ka soojusttagastavat ventilatsiooni.

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6347
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 114 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 31 Mai 2016, 16:52

Blondiini unenägu.
Mul on A klassi maja, kuid need lollakad EE-st ei saa aru, et nullenergiaga maja tähendab automaatselt nullist elektriarvet.
Mul on A klassi pesumasin, kuid kuna pesu on peale pesemist must siis pesen mitu korda.
Mul on A klassi elektripliit. Õigupoolest pole eelmisega võrreldes elektrit vähem kulunud kuid müüja väitis et tegu on väga bro tootega.
Mul on A klassi külmkapp. Ainult toit hallitab ja rikneb pidevalt, mistõttu tuleb shopata iga päev et külmkappi riknenud toidule uus asemele osta.

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 01 Juun 2016, 08:09

Tere. "Kui ikka tulemus alla 120, siis võib arvestada, et soojapidavus seintel vastavalt normidele ja kasutatakse ka soojusttagastavat ventilatsiooni"! Juhanil on energiamärgisega 120 maja , kus on maja maaküttel, ehk tema tegelik energiavajadus on 240 kW/m2a . Peetril on täpselt samasugune elektriküttel maja, tema energiavajadus on sama ehk 240 kW/m2a, aga märgis on tal 480. Märgiste numbrite vahe (ärme räägi kW/m2a, mis on nonsens füüsikalises tähenduses) 4-kordne, aga majad on täpselt samasuguste soojapidavusparameetritega ja tarve on identne. Kui aga võrrelda märgise numbreid, siis Juhanil on soojapidavus vastavalt normidele ja Peetril ei ole soojapidavus vastavalt normidele!?! Soojapidavuse normid räägivad füüsikalistest suurustest (U), mitte "diplomijärgsetest" numbritest. Majandus-energiaarvutuse pudru. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

insener22
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 207
Liitunud: 11 Mär 2005, 15:11
Asukoht: Tallinn
On tänatud: 5 korda

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas insener22 » 01 Juun 2016, 11:22

Eks ta ongi selline "euro nõude" pigem täitmine. Kõik õige Alar, minu jutu mõte oli tava kodanikule tuua lihtsalt näide, et kui majad on võrdsed, siis selle ilusa värvilise paberi tulemuse määrab suuresti kaalumistegur, millega kogu kompott läbi korrutatakse.

Külaline
külaline

Re: Energiamärgise vastavus tegelikkusele

Lugemata postitus Postitas Külaline » 14 Juun 2016, 10:00

Mina saan nii aru, et teen omale maja ja suure kuuri, mille katusele laon täislaksu 15 kWp päikesepaneele. Toodetud elektri eest laekub raha spets pangaarvele ja sealt arvelt võtan raha talvel elektriarve maksmiseks.

Kui aasta lõikes jääb pangaarve nulli, siis on nullenergiamaja, kui plussi, siis on plussenergiamaja. Või peaks maja asemel ütlema plussenergiatalu, sest kuur on ju kah ? Või pädeb see "maja" termin vaid sellise rehetare taolise moodustise korral, kus kütmata kuuril ja majal on üks ühine katus?

Siin sellel nullenergiamajal on ponnistatud paneelid kõik katusele ja pidavat üksteist varjama..
http://www.taastuvenergia.ee/paikesepan ... katus.html
tootlus selle võrra väiksem, kui oleks maja k=orvale maha pannud, saaks rohkem energiat, aga maja poleks enam "null"

Kas tuulik peab olema vähemalt ühe poldiga otse räästas kinni, et see kuuluks maja juurde? Või piisab kui vaid üks tuulikumasti tõmmits on maja vundamendi küljes?

Erinevalt edukast Eestist rikas Luksemburgi riik pole oma taastuvenergia eesmärkidega eriti kaugele jõudnud, aga nad ei muretse eriti - 2020-ni on veel aega ja lugesin, et selleks aastaks nad ostavad omale osaluse ühes suuremas Põhjamere meretuulepargis ning kõik on jokk...

Investeerid ise kah 1000 € kuhugi Aafrika PV parki, ja oledki energiapositiivne..

:jooma

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline