Keskküttesüsteem oma voolul(loomulik tsirkl.)

vanad postitused
harts@
külaline

Keskküttesüsteem oma voolul(loomulik tsirkl.)

Lugemata postitus Postitas harts@ » 19 Apr 2005, 00:53

Kas keegi on ehitanud omavoolse küttesüsteemi, milles ei ole pumpasid? Puidu kütel katel ja malm radiaatorid. Maja on kahe kordne ja süsteem toimib normaalselt. On plaanis katla kohale paigaldada 1,5 kanti veemahutusega soojus akumulaator. Katla tervise huvides panna vahele ka termostaat kalpp(kolme tee ventiil). Olen joonistanud skeemi , kus algul soojeneb katla vesi kuni 60 kraadi ja siis avaneb kolmikklapp ja soojeneb jubakogu maja kontuur. Kahjuks ka samal ajal peab katel kütma üles 1,5 kanti vett, miss viib katlas temperatuuri alla. Kas keegi oskab soovitada õige skeemi leidmist, kus esimeseks soojeneb katel,teiseks akumulaatorm ja kolmandaks kogu maja torustik.

Prim
külaline

Lugemata postitus Postitas Prim » 19 Apr 2005, 17:05

Väljapakutud kütmise järjekord ei tundu loogiline. Kui katel juba soe on, peaks sooja vee suunama maja kütmiseks ja kui radikad soojad on võib akumuleerima hakata. Ilmselt pead radikaringi üldise termostaadi vahele leiutama, mis vastavalt toatemperatuuri tõusule sooja akumulaatorisse suunab.

harts@
külaline

lisaveepaak

Lugemata postitus Postitas harts@ » 22 Apr 2005, 00:05

Tänan teid vastuse eest. On loogiline , et kütmise (soojakandja liikumise teekond) on tõesti esmaks katel soojaks , siis radiaatorite ring ja lõpuks lisaveepaak(akumulaator). Pumbaga süsteemi puhul on asi lihtne -2 pumpa tagasilöögi klapp ja 2 kolmikventiili. Säilitamaks pumpadeta süsteemi on märksa raskem. Ostsin ühe 2 tolli läbimõõduga kolme tee ventiili, mis maksis ilma mootorita 1000 krooni ringis. Kuna radiaatorid ja ak. paak on katlaga paraleelselt ühendatud, tuleb see kolmikreg. klapp panna kas peale või tagasivoolu trassile katla ringi peale. Katla vajaliku temperatuuri taseme saavutamisel klapp sulgeb katla ringi ja avab sujuvalt radiaatorite ringi. Saavutades tubades vajaliku temperatuuri , peaks hakkama avanema lisavee paagi ring. Ilmselt tuleb osta veel üks termostaadiga kahe tee ventiil ak. paagi ringi peale? Ak. paagiks on alumiiniumist kalja vaat. Ilmselt tuleb torude ühendamiseks nõutavatesse kohdadesse avad sisse lõigata ja kahe metallääriku ja poltidega väljaviigud teha. Argoon keevitus osutub liialt kalliks ja tülikaks. Alumiinium vajab veel lisaks head soojusisolatsiooni kihti. Oleks tore , kui saaks veel ideid vahetada.

Prim
külaline

Lugemata postitus Postitas Prim » 25 Apr 2005, 17:39

Kui kasutate ilma mootorita klappi, peaks see viimane termostaat asetsema (elu)toas, mitte katlaruumis- ümberlülitus peab toimuma toatemperatuuri pealt. Ilmselt oleks elektroonilise reguleerimise ehitamine lihtsam, vastavad kulutused tuleb endal kokku lüüa. Endale on põrandakütte ehitamisel plaanis väike juhtimismoodul ka mängu võtta, mis võimaldaks ööpäevas eri reziime rakendada ja andureid kasutada.

harts
külaline

Lugemata postitus Postitas harts » 26 Apr 2005, 00:34

hr. prim, tänan teidvestluse eest!

Nüüd hakkan tegutsema -sügiseks peab valmis olema I korrus.

Kasutaja avatar
Tupsik
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 308
Liitunud: 16 Juul 2005, 12:35

Lugemata postitus Postitas Tupsik » 16 Juul 2005, 13:24

Soovitan ikkagi pumbad vahele panna.
Esiteks, igasugune termostaat torustikus eeldab survega tulevat vett, kuna termostaat ei avane koheselt, vaid ava suureneb vastavalt temperatuuri tõusuga.

Teiseks, kolmikventiil eeldab paratamatult pumba kasutamist, kuna on järjekordne takistus vee teel.

Teatavasti tahab isevoolusüsteem ilma takistusteta teekonda, mille alguses peavad olema oluliselt jämedamad torud.
Kindlasti leiad mõne vana ehitaja, kes selliseid süsteeme ehitanud ja ka sulle sobiva välja arvestab. (torude jämedused eri lõikudel jne.)

Kui aga arvestada tänapäevaseid jämedate torude ja liitmike hinda, siis tuleb kordades odavam ehitada pumpadega süsteemi.

Ja see 40W tarbimist tsirkulatsioonipumbalt ei anna ka märgatavat rahalist kokkuhoidu, et ilma pumpadeta asja aretada.

Lõpptulemus on see, et kui ehitad oma kangust ajades, paned pumbad hiljem vahele nagunii.

Pealegi, kui tahad uuele katlale ka garantiid, eeldab see nõuetekohast paigaldust.

P.S. Tahaks muide näha, mitu päeva peab kütma 1500 liitrist akumulatsioonipaaki isetsirkulatsiooniga, ilma katelt keema ajamata .

Kasutaja avatar
Tupsik
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 308
Liitunud: 16 Juul 2005, 12:35

Lugemata postitus Postitas Tupsik » 18 Juul 2005, 17:21

Tuleb tunnistada, et asi on isegi võimalik. :oops: Vähemalt ühte töötavat ja toimivat süsteemi nüüd tean, kus pole ühtegi pumpa ja on akumulatsioonipaak. Maja asub Läänemaal.

Kodanik, kes selle projekteeris pidi momendil tegema selliseid küttesüsteemide arvutusi rootsi maakirikute jaoks, ainult jooniste järgi ja kohale minemata.

Ehk suudab ta siis ka teemaalgatajat aidata, kui viimasel piisavalt raha on ja joonised elektroonilisel kujul olemas.

Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 30 Aug 2005, 16:24

Kui tahta kõikide soovide rahuldamist siis tekib probleem vabaringluse nõrgast voolujõust.
Olen ise neid kontuure konstrueerinud ja arvutanud seega on järgmised probleemid:
1. kui tahta mugavust toas siis tahavad radiaatorid ette termostaati. Kahjuks on vabaringlusel nõrk voolujõud ja nimetatud termostaadid peavad olema väga väikese takistusega. eestis pole oma silmaga veel neid müügil näinud, kuid üks tuttav teadis, et kuskil siiski on. Head õnne otsimisel. Kui teha ilma termostaatidetta, kaotad mugavuses.
2. Akumulatsiooni paak vajab sinu juhtumil termostaati. Kui aga panna ilma siis on nagu massiivne ahi - kütad kaua enne kui soojaks läheb kui aga on soe siis on kaua. Aga hea lahendus oleks nii, et kütte alguses lastakse vesi algul vaid radikatesse, kui tuba piisavalt soe siis võetakse kasutusele akumulatsioonipaak. asja seeb teha odavalt hästi vaid käsitsijuhtimisega vabavoolusüsteemis.

Kui olin tutvunud kõigi hindadega siis jõudsin järeldusele:
1. Tsirkulatsioonipump maksab sedavõrd vähe, et odavam on see küttekontuuri lisada. Siis saab radikate ees kasutada termostaate, mis tagavad igas ruumis just vajaliku sooja.
2. Küttesüsteem ehitada kahetorulisena (kõik seadmed on paralleelis).
3. Akumulatsioonipaagi ees on termostaatne klapp, mis lükkab viimase sisse, kui kogu küttesüsteemi vesi on ületanud 60 kraadi. see hoiab ära katla tahmumise.
4. Kõik radikad on varustatud termostaatidega v.a. üks lühisringiks. Kaval on lühisringiks kasutada sooja tarbevee paaki.

Kogu süsteem on äärmiselt paindlik ja täisautomaatne, kusjuures on kasutatud odavaid lahendusi. Hind on taskukohane igale. samuti on tagatud katla tahmamise vastane kaitse ja radikad lähevad kohe küttes soojaks. Samuti saab automaatse katla korral rakendada vajadusel öist temperatuuri madaldamist või kauem majas ära olles. selleks tuli vaid üks relee lisada koos ühe termoanduriga.

unnie
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 25
Liitunud: 25 Sept 2005, 16:03

Külmavareselt Kalvisele.

Lugemata postitus Postitas unnie » 30 Sept 2005, 20:00

Kalvis kirjutas:Kui tahta kõikide soovide rahuldamist siis tekib probleem vabaringluse nõrgast voolujõust.
Olen ise neid kontuure konstrueerinud ja arvutanud seega on järgmised probleemid:
1. kui tahta mugavust toas siis tahavad radiaatorid ette termostaati. Kahjuks on vabaringlusel nõrk voolujõud ja nimetatud termostaadid peavad olema väga väikese takistusega. eestis pole oma silmaga veel neid müügil näinud, kuid üks tuttav teadis, et kuskil siiski on. Head õnne otsimisel. Kui teha ilma termostaatidetta, kaotad mugavuses.
2. Akumulatsiooni paak vajab sinu juhtumil termostaati. Kui aga panna ilma siis on nagu massiivne ahi - kütad kaua enne kui soojaks läheb kui aga on soe siis on kaua. Aga hea lahendus oleks nii, et kütte alguses lastakse vesi algul vaid radikatesse, kui tuba piisavalt soe siis võetakse kasutusele akumulatsioonipaak. asja seeb teha odavalt hästi vaid käsitsijuhtimisega vabavoolusüsteemis.

Kui olin tutvunud kõigi hindadega siis jõudsin järeldusele:
1. Tsirkulatsioonipump maksab sedavõrd vähe, et odavam on see küttekontuuri lisada. Siis saab radikate ees kasutada termostaate, mis tagavad igas ruumis just vajaliku sooja.
2. Küttesüsteem ehitada kahetorulisena (kõik seadmed on paralleelis).
3. Akumulatsioonipaagi ees on termostaatne klapp, mis lükkab viimase sisse, kui kogu küttesüsteemi vesi on ületanud 60 kraadi. see hoiab ära katla tahmumise.
4. Kõik radikad on varustatud termostaatidega v.a. üks lühisringiks. Kaval on lühisringiks kasutada sooja tarbevee paaki.

Kogu süsteem on äärmiselt paindlik ja täisautomaatne, kusjuures on kasutatud odavaid lahendusi. Hind on taskukohane igale. samuti on tagatud katla tahmamise vastane kaitse ja radikad lähevad kohe küttes soojaks. Samuti saab automaatse katla korral rakendada vajadusel öist temperatuuri madaldamist või kauem majas ära olles. selleks tuli vaid üks relee lisada koos ühe termoanduriga.
Milline on taskukohane hind? Meilt küsitud al.70000.- + 10-12m2 suurune ruum nn katlamajale on küll veidi paljuvõitu 2-kordsele vaikesele majale.
Pakkuge välja odavam ehitaja. unnie @hot.ee. Võtan telefoni teel ühendust.

Kalvis
külaline

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 03 Okt 2005, 13:36

Niimoodi pole võimalik sulle hinnapakkumist teha. Ma ei tea, kas sul on vesipõrandaküte või radiaatoritega, kas on vaja teha koos siseviimistlusega või ilma. Tahad sa osa töid ise teha (hind on siis odavam) või eelistad võtmed kätte juhtumit. Mis kütteliik jne.
Hoone suurus pole keskkütte puhul eriti oluline vaid konkreetse juhtumi lahendus.

xil
külaline

Lugemata postitus Postitas xil » 29 Dets 2005, 22:24

Mingi hämamine spets. termostaatidest jne.
Mul on tavalised odavad termostaadid, 500mm al.radikad 1-1,2 ribi toa m2 kohta, tsentraaltorud p-a-p 26mm, harutorud p-a-p 20mm, pump on ka süsteemis olemas aga siiamaani pole seda tarvis olnud sisse lülida.

Vasta