palkmajade omanikud paluks Teie abi

[Madis777]

Tere,

olen mänginud palkmaja ehitamise mõttega viimased pool aastat ja lähiajal tuleb lõplik otsus vastu võtta, olen lugenud päris palju palkmajade kohta ja vestelnud nii ehitajate kui mõne omanikuga, kuid AGASID on ikka palju. Plaan siis käsitööpalkist, kas ümar või lafett pole veel kindel. Pool sõpradest räägib, et palk on oma aja ära elanud ning ei sobi enam tänapäeva, kunagi oli ju koobas ka lahe Teised jälle rõhuvad maalähedusele ja unikaalsusele ning väidavad, et penoplasti sees elamine ei ole kindlasti parem. Palkmaja meeldib välimuselt mulle väga, aga kardan selle sobivust meie kliimasse, ei tahaks küll järgmised 30 aastat igapäevaselt meeletutes kogustes puid ahju ajada ja talvel hirmuga ilmateadet vaadata. Seda tasakaalu praktilisuse ja välise ilu vahel on raske leida.

Äkki kõikvõimas internet aitab saada kogemusi palkmajade elanikelt endilt, oleks Teile mõned küsimused:

1. Öelge nüüd ausalt palju pidi kütma selle aasta kõvade sügistuulte ajal et majas 21 kraadi oleks ?
2. Palju talve peale keskmiselt kütteenergiat kulub (kas siis puid või elektrit jne)?
3. Kui saaksite maja uuesti ehitada kas teeksite ikka ilma soojustuseta palgist?
4. Kas tellisite maja mõnest tuntud firmast (hobbiton, vipson jne) või ostsite palgid ise ja lasite mõnel oskustega härral valmis teha?
5. Millist küttesüsteemi kasutate?



Ootan huviga vastuseid

[Külaline]

Pole päris õige inimene kõigile sinu küsimusele ammendavalt vastama.
Hetkel ei ela ise palkmajas, aga plaanin vanuigi kah midagi ehitada.
Küttesüsteemi seisukohalt plaanin igal juhul paigaldada mikrotootja (täis ?)paketi 11(?) kW päikesepaneele. Need maksaksid täna 11 000 € ja toodavad aastas 11 000 kWh elektrienergiat.
Ehk ehitus läheb 11 000 kallimaks. Aga mul lihtsalt on professionaalne huvi selle asja vastu.
Pm. võib alustada ka väiksemast paketist... esmalt ühefaasiline 3,6 kW.

Juba tegutsevate paneelide tootluse jaotust kuude ja päevade lõikes saab näha näiteks siit:

http://www.taastuvenergia.ee/paikesepan ... innal.html

Muidugi on nende jaoks vaja seda vaba hektarit, minul on see olemas.

Kütma hakkab ilmselt maasoojuspump, mille COP-iga saab siis need elektritootlused läbi korrutatud. Aga suvise ületoodangu eest saab ehk ikka miski kopika, mille eest siis talvist elektrit osta. PV elektri kokkuostutingimused võivad kindlasti muutuda, kuid samas areneb ka akutehnoloogia, ehk omatoodetut saab tulevikus paremini ära kasutada.

Selge see, et neli talvekuud peab ka halge ahju ajama, aga teha seda paar kuud on lõbu (8 kuud oleks ilmselt nüri).

Mul on isiklik kogemus Õismäe paneelikast Nõmme palkmajja kolimisest. Esimesel hommikul ärgata oli super värske tunne... Hiljem enam ei mäleta, ju siis heaga harjub ruttu

Selle Nõmme 30-ndate palkmaja esimese korruse 80 m2 korter on praegu õhk/vesi soojuspumba küttel. Aastane koguelektrikulu sellele korterile on seal u 8500-9500 kWh aastas. Pliiti ja kaminat köetakse küll ka. Maja on soojustamata ja praegune elanik armastab sooja tuba. Aknad- uksed 30-ndatest. Voodrilaud/palk/saepuruplaat. Suur soojakadu käib ilmselt liivatäitega lae kaudu, sest teise korruse korteri elanikul on väga mugav, kütab üle päeva.

Arvan, et palgi üheülbalisuse vältimiseks on vaja head sisekujundust...

Minul see vast ei jää ainukeseks elukohaks... linnamaja jab kah alles.

[Šamaan]

Tere,

olen mänginud palkmaja ehitamise mõttega viimased pool aastat ja lähiajal tuleb lõplik otsus vastu võtta, olen lugenud päris palju palkmajade kohta ja vestelnud nii ehitajate kui mõne omanikuga, kuid AGASID on ikka palju. Plaan siis käsitööpalkist, kas ümar või lafett pole veel kindel. Pool sõpradest räägib, et palk on oma aja ära elanud ning ei sobi enam tänapäeva, kunagi oli ju koobas ka lahe Teised jälle rõhuvad maalähedusele ja unikaalsusele ning väidavad, et penoplasti sees elamine ei ole kindlasti parem. Palkmaja meeldib välimuselt mulle väga, aga kardan selle sobivust meie kliimasse, ei tahaks küll järgmised 30 aastat igapäevaselt meeletutes kogustes puid ahju ajada ja talvel hirmuga ilmateadet vaadata. Seda tasakaalu praktilisuse ja välise ilu vahel on raske leida.

Äkki kõikvõimas internet aitab saada kogemusi palkmajade elanikelt endilt, oleks Teile mõned küsimused:

1. Öelge nüüd ausalt palju pidi kütma selle aasta kõvade sügistuulte ajal et majas 21 kraadi oleks ?
2. Palju talve peale keskmiselt kütteenergiat kulub (kas siis puid või elektrit jne)?
3. Kui saaksite maja uuesti ehitada kas teeksite ikka ilma soojustuseta palgist?
4. Kas tellisite maja mõnest tuntud firmast (hobbiton, vipson jne) või ostsite palgid ise ja lasite mõnel oskustega härral valmis teha?
5. Millist küttesüsteemi kasutate?



Ootan huviga vastuseid

Tere!

[Šamaan]

Tere,

olen mänginud palkmaja ehitamise mõttega viimased pool aastat ja lähiajal tuleb lõplik otsus vastu võtta, olen lugenud päris palju palkmajade kohta ja vestelnud nii ehitajate kui mõne omanikuga, kuid AGASID on ikka palju. Plaan siis käsitööpalkist, kas ümar või lafett pole veel kindel. Pool sõpradest räägib, et palk on oma aja ära elanud ning ei sobi enam tänapäeva, kunagi oli ju koobas ka lahe Teised jälle rõhuvad maalähedusele ja unikaalsusele ning väidavad, et penoplasti sees elamine ei ole kindlasti parem. Palkmaja meeldib välimuselt mulle väga, aga kardan selle sobivust meie kliimasse, ei tahaks küll järgmised 30 aastat igapäevaselt meeletutes kogustes puid ahju ajada ja talvel hirmuga ilmateadet vaadata. Seda tasakaalu praktilisuse ja välise ilu vahel on raske leida.

Äkki kõikvõimas internet aitab saada kogemusi palkmajade elanikelt endilt, oleks Teile mõned küsimused:

1. Öelge nüüd ausalt palju pidi kütma selle aasta kõvade sügistuulte ajal et majas 21 kraadi oleks ?
2. Palju talve peale keskmiselt kütteenergiat kulub (kas siis puid või elektrit jne)?
3. Kui saaksite maja uuesti ehitada kas teeksite ikka ilma soojustuseta palgist?
4. Kas tellisite maja mõnest tuntud firmast (hobbiton, vipson jne) või ostsite palgid ise ja lasite mõnel oskustega härral valmis teha?
5. Millist küttesüsteemi kasutate?



Ootan huviga vastuseid

Tere!

Elan ise väikeses palkmajas juba aastaid ja olen väga õnnelik! Palkmaja lasin ehitada endale sellepärast, et see sobib minu elustiiliga ja mul on krunt 3,5 ha metsa sees. Palkmaja ehitusalune (vundamendi) pind on 6,2X10,2 ja 1.5 korrust. All korrusel on suur tuba/köök, saun ja esik, üleval on kaks tuba ja rõdu. Maja on 20 cm freespalgist, katusematerjaliks on kivi, katuse soojustust on 20 cm villa, puitpakettaknad. Maja ehitas mulle oma enda sugulane, kes teab hästi palkmajade ehitus nippe! Siiamaani ei ole ma küll suutnud leida kohta, kust tuul läbi puhuks, nagu mõned palkmaja omanikud kurdavad! Küttekehadeks on korralik kaminahi, pliit koos soojamüüriga ja saunaahi. Kuna elan ise küttepuude sees, mida jätkub mitmele põlvkonnale, siis ei näe ma muud kütte vajadust! Enne elasin ahiküttega 3-me toal. korteris ja aastane küttepuude kulu oli 7-10 m3, siis nüüd palkmajas elades on see praktiliselt sama.
Sellised inimesed keda palgi välimus võib ära tüüdata või kes plaanivad palgi kinni katta või soojustada, neile kindlasti ei soovita palkmaja! Esmalt tuleb endale ikka selgeks teha mis sulle meeldib ja mida sa tahad!!! Palgi paksusest nii palju, et olgu see palk nii paks kui tahes, aga kui on ikka kehvasti ehitatud nii, et tuul läbi puhub siis ei ole sellest palgi paksusest tolku! Kindlasti ei tasu palkmaja liialt suurt ehitada, sest iga ruutmeeter nõuab rohkem kütet ja pärast ei pruugi sa oma eite seal ülessegi leida!

Lugupidamisega.

[Külaline]

... ja pärast ei pruugi sa oma eite seal ülessegi leida!

see ju boonus, kui vahepeal mõne teise eide sealt leiad , vaheldus palkseinale ja ahjukütmisele

[Šamaan]

... ja pärast ei pruugi sa oma eite seal ülessegi leida!

see ju boonus, kui vahepeal mõne teise eide sealt leiad , vaheldus palkseinale ja ahjukütmisele

just nimelt boonus, sellist romantikat ikka radika ääres, tapeeti vahtides ei saa!

[madis 777]

90 m2 maja aastane küte 10 ruumi puudega pole tegelikult paha...

Minu esialgne küttemise plaan palkmajale oleks põrandaküte esimesel korrusel, mida peaks toitma puitgaasikatel ja kindlasti suur kamin koos pliidi ja soojamüüriga, teine korrus on veel lahtine, pole suutnud midagi väga head välja mõelda.

On targematel kommentaare kütteplaani või teise korruse küttelahenduse kohta?

Madis

[Vehonen]

Tere.

Palun mitte segamini ajada freespalkmaja ja käsitööpalkmaja.Freesmaja võiks tegelikult nimetada puitmajaks.Mahasaetud külgedega ümarpalk ei ole freespalk.
Kui juba palkmaja tahad siis tee endale selgeks mis on mis.
Pole mingi probleem ehitada vaheseinad misiganes materjalist,plaatida märgruume jne.
Oluline kogu ettevõtmise juures on leida korralik ehitaja.Kahjuks neid on vähe,kes tahavad teha sulle korraliku maja.Palkmaja puhul on paraku nii,et saab ehitada valesti aga visuaalselt korrektselt sest probleemid tekivad aastate pärast seoses kuivamise ja vajumisega.Mainin siin ära,et kui vajad hinnangut mõne ehitaja tööle või lihtsalt nõuannet,siis võta minuga ühendust:palkmaja69@gmail.com.Teen seda tasuta ja sellepärast,et tulevikus oleks vähem neid,kes palkmajas pettuvad.

[vliivson]

Ise olen lasknud teisele korrusele ehitada metallkestaga ahju, et maja mängimise tõttu mõrasid ei tekiks ahjule. Samas kui on olemas kindel pind kuhu ehitada ja mis ei mängi sul pärast siis on täitsa hea lahendus kaminahi(suurusega 1,5*1m), mis kütab ka külma talvega ära vabalt 80m2 põrandapinda. Samas on naabritel palkmajas ülemisel korrusel vaid üks väike malmkamin mis on ühendatud kahe toa vahelisse pisikesse soojamüüri ja kütab ka kõik ära.

[Šamaan]

Tere.

Palun mitte segamini ajada freespalkmaja ja käsitööpalkmaja.Freesmaja võiks tegelikult nimetada puitmajaks.Mahasaetud külgedega ümarpalk ei ole freespalk.
Kui juba palkmaja tahad siis tee endale selgeks mis on mis.

Väga segane jutt!? Mis mõttes freesmaja võib nimetada puitmajaks??? Kas tegemist on tahutud-, ümar-, frees- või käsitööpalgiga on ikkagi kõigil juhtudel tegemist palkmajadega, mis on valmistatud puidust!