Palkmaja sissekolimine.

[lilleteet]

Tervitus. Mul peaks juuli kuuks maja karp valmis saama ja katuse ka peale ning kui midagi viltu ei lähe siis teoreetiliselt oleks võimalik enne talve sisse saada. Olen kuulnud jutte et ei soovitata kütmisega pihta hakkata nii vara sest palk hakkab ebavõrdselt kuivama ja võib palgi lõhki lüüa. Kas see väide peab paika?

[praktik]

Tervitus. Mul peaks juuli kuuks maja karp valmis saama ja katuse ka peale ning kui midagi viltu ei lähe siis teoreetiliselt oleks võimalik enne talve sisse saada. Olen kuulnud jutte et ei soovitata kütmisega pihta hakkata nii vara sest palk hakkab ebavõrdselt kuivama ja võib palgi lõhki lüüa. Kas see väide peab paika?

Tere,
Kütmisega võib küll varem peale hakata , kuid temperatuuri tuleb tõsta aeglaselt , st. jälgida nii niiskust kui ka temperatuuri.
Palju oleneb ka sellest , kas on tegu käsitsi tahutud ja eelkuivatamata palgiga või masintoodetud liimpalgiga näiteks. Viimase variandi puhul on riskid oluliselt väiksemad kui esimese puhul

[lilleteet]

Käsitööpalk ja eelkuivatamatta. Kui juulis püsti saab ja oktoobris kütma hakkata siis ega see vist head ei tee. Googeldasin väheke ringi ja mingi artikkel oli et targem on oodata vähemalt 6 kuud ja siis kütma hakata. Aga peab jälgima et temp. ei tõuseks üle 15 kraadi. Hing kibeleb kohe sisse kolima aga peab ikka vist uut kevadet ootama.

[Külaline]

Kui veel võimalik, siis ehita eelkuivatatud palgist. Sinetamine ja kiiremast kütmisest mõranemine on väiksed mured. Värske palgi kahanemine on suur. Erinevalt kahaneb tihedam ja hõredam puit. Seda juttu, et kõike arvestatakse saagimisel, ei maksa tõsiselt võtta. Kõike ei saa arvestada. Eelkuivatamata palk lihtsalt keerab ennast seinas ja hiljem ei jõua ära kütta.

[praktik]

Kui veel võimalik, siis ehita eelkuivatatud palgist. Sinetamine ja kiiremast kütmisest mõranemine on väiksed mured. Värske palgi kahanemine on suur. Erinevalt kahaneb tihedam ja hõredam puit. Seda juttu, et kõike arvestatakse saagimisel, ei maksa tõsiselt võtta. Kõike ei saa arvestada. Eelkuivatamata palk lihtsalt keerab ennast seinas ja hiljem ei jõua ära kütta.

Päris nii hull see asi ka ei ole . Ka eelkuivatamata palgi puhul võib oktoobris kütma hakata küll , sest loodetavasti on palk ikka tavel lõigatud , see tähendab et ta on jub oktoobriks 8-10 kuud kuivada saanud, Ei ta tõmba ära midagi , kui on korralik töö ja korrektne lahendus ija püstius ( salatappe piisavalt , vajalikud tenderpotid ja vajumisvarud , sein ja liited ning jätkud korrektsed.Ehitamise ogemus üle 10 aasta ning järelevalve osas veel suurem...
Eeldusel muidugi , et on tegu ümarpalgiga. Saetud (kandilise) palgi puhul muidugi ohud suuremad,

[Külaline]

Kui värske palk otsustab ennast seinas keerata, siis ta ka keerab.
Salatapid ega tenderlatid seda ära ei hoia, sellepärast tulebki varada ja tappida juba kuivanud (loe surnud) palk. Värskest palgist ei tohi palkmaja ehitada. Kes tegeleb järelevalvega, peaks seda teadma.

[praktik]

Kui värske palk otsustab ennast seinas keerata, siis ta ka keerab.
Salatapid ega tenderlatid seda ära ei hoia, sellepärast tulebki varada ja tappida juba kuivanud (loe surnud) palk. Värskest palgist ei tohi palkmaja ehitada. Kes tegeleb järelevalvega, peaks seda teadma.

Minu enam kui 15 aastase praktika jookul seda ei ole juhtunud , "võtmeid kätte" maju sai tehtud piisavalt.
Muidugi risk on alati olemas. Loodusliku palgi (käsitsi kooritud palgi) puhul vähendab väändumise riski see , et ei teki nii suuri lisapingeid kuivamisel nagu saetud palgi puhul , lisaks vähendab palgi väändumise riski ka see et palgil on loomulikud ebatasasused ja ka kõrgemal olevast konstruktsioonist tulev koormus. Kui palksein ei ole korralikult koormatud , siis on see risk suur . Ka saetud (tahutud) palgi puhul ma seda riski ei võtaks.
Värskest palgist tegid sageli maja ka meie esivanemad.

[isiklik kogemus]

Mul suht õudne kogemus eelkuivatamata palgist majaga. Pooleteistkordne, viilkatusega, alumine korruseosa palgist. 1,5 aastaga kuivas sisemine palksein u. 18cm madalamaks, palgid kuivasid lõhki ja kõveraks, ukse ja aknaavasid sai mitu korda kõrgemaks saetud (ei osanud arvata, et nii palju kokku kuivab), praktiliselt kõik varad puhusid tuult läbi, sarikad lõpuks mitte ei toetunud viimasele palgile, vaid viimane palgirida rippus sarikate otsas (katus toetus sisemisele karkassseinale)..... Mina soovitaks palgid eelkuivatada, väga suur võimalus on, et hiljem ei jõua kiiret sissekolimist ära kiruda.
P.S. See palkmaja tõesti hingas, lausa nii, et küttearved hingeldama võtsid.

[lilleteet]

Palk on lõigatud detsembris ja ümarpalk. Ehitaja on mitmele tuttavale palkmaju ehitanud ja nood ise rahul ja ise ei oska ka nagu kusagilt norida. Minu teada on nood kõik eelkuivatamatta puidust ehitatud. Kui tuleb pikk ja soe sügis siis ei oleks hullu aga kui viskab juba oktoobris-novembris -20 siis külmas majas ka elada ei tahaks.

[Külaline]

[Loodusliku palgi (käsitsi kooritud palgi) puhul vähendab väändumise riski see , et ei teki nii suuri lisapingeid kuivamisel nagu saetud palgi puhul , lisaks vähendab palgi väändumise riski ka see et palgil on loomulikud ebatasasused ja ka kõrgemal olevast konstruktsioonist tulev koormus. Kui palksein ei ole korralikult koormatud , siis on see risk suur . Ka saetud (tahutud) palgi puhul ma seda riski ei võtaks.
Värskest palgist tegid sageli maja ka meie esivanemad.[/quote]

Esivanemad elasid koopas. Ka ümarpalk on lõigatud varast. Vara tegemisega lõigatakse läbi osa puidukiudu, ning tekivad uued pinged. Kas ehitusjärelevalve teostamisel ei ole kokku puutunud väändunud palgiga.
Miks muutuvad värskest palgist tehtud majad tuultläbilaskvaks? Sellepärast, et puit on erineva tihedusega ja üks 30cm-ne palk kuivab 29cm peale, teine aga 29,5cm ja kolmas .... Sellest piisab, et vahed varades muutuvad ebatasaseks ja maja sooja ei pea. Mõistlikum on eelistada freesitud palkmaja, kuid ka siin ei peaks olema värske palk välistatud väändumiste tõttu.

[praktik]

[Loodusliku palgi (käsitsi kooritud palgi) puhul vähendab väändumise riski see , et ei teki nii suuri lisapingeid kuivamisel nagu saetud palgi puhul , lisaks vähendab palgi väändumise riski ka see et palgil on loomulikud ebatasasused ja ka kõrgemal olevast konstruktsioonist tulev koormus. Kui palksein ei ole korralikult koormatud , siis on see risk suur . Ka saetud (tahutud) palgi puhul ma seda riski ei võtaks.
Värskest palgist tegid sageli maja ka meie esivanemad.

Esivanemad elasid koopas. Ka ümarpalk on lõigatud varast. Vara tegemisega lõigatakse läbi osa puidukiudu, ning tekivad uued pinged. Kas ehitusjärelevalve teostamisel ei ole kokku puutunud väändunud palgiga.
Miks muutuvad värskest palgist tehtud majad tuultläbilaskvaks? Sellepärast, et puit on erineva tihedusega ja üks 30cm-ne palk kuivab 29cm peale, teine aga 29,5cm ja kolmas .... Sellest piisab, et vahed varades muutuvad ebatasaseks ja maja sooja ei pea. Mõistlikum on eelistada freesitud palkmaja, kuid ka siin ei peaks olema värske palk välistatud väändumiste tõttu.[/quote]
Jah,
Täiesti nõus selle väitega , et kõige parem on liimitud lamellidest palgist tehtud freespalkmaja , seal on kuivamise / vajumise riskid kõige väiksemad ja eelkuivatamata palgi puhul on need riskid kõige suuremad. Olen näinud väändunud palke küll , kuid siis on olnud alati ka muud põhjused - sein ei ole piisavalt koormatud , tenderlatid on olnud iiga peenikesed jne.Palgi vajumine esimesel korrusel on olnud ka üle 20 cm kuid selle vastu aitab ainult see , et teha teine korrus piisavalt jäik (karkasslahendusena ). Lisaks isepaisuvate tihendite kasutamine jne. Vara lõikamisel tekivad kindlasti uued pinged , kuid need on ümarpalgi puhul kõige väiksemad .Ka eelkivatatud palk kuivab ekspluatatsiooni käigus ja kindlasti vähem kui eelkuivatamata.

[Mel]

Mul suht õudne kogemus eelkuivatamata palgist majaga. Pooleteistkordne, viilkatusega, alumine korruseosa palgist. 1,5 aastaga kuivas sisemine palksein u. 18cm madalamaks, palgid kuivasid lõhki ja kõveraks, ukse ja aknaavasid sai mitu korda kõrgemaks saetud (ei osanud arvata, et nii palju kokku kuivab), praktiliselt kõik varad puhusid tuult läbi, sarikad lõpuks mitte ei toetunud viimasele palgile, vaid viimane palgirida rippus sarikate otsas (katus toetus sisemisele karkassseinale)..... Mina soovitaks palgid eelkuivatada, väga suur võimalus on, et hiljem ei jõua kiiret sissekolimist ära kiruda.
P.S. See palkmaja tõesti hingas, lausa nii, et küttearved hingeldama võtsid.

Siin on tegemist ilmselgelt valel ajal võetud palgiga ja ka ehitamisel ettenägematusega. See, et palkmaja vajub on ju ilmselge. Kas nüüd just 18cm -- see sõltub ka sellest kui kõrge seina peale see kokuvajumine tuli. 3m kõrguse seina peale oleks see isegi normaalne. Palju sõltub ka sellest kuidas meistrid varavad. Mul kogemus kahe maja ehitamisega. Esimene neist tehti männipalgist ja varad lõigati sisse sügavale nurka. See maja vajus hirmsate naksatuste saatel kokku päris ohtralt, kuna raskuse all hakkas vara laiali pressima. Teine maja tehti kuusest ja kumera põhjaga varadega. Selle puhul seesuguseid naksatusi, nagu eelmisel majal, ei esinenud ja ka kokku vajumine kuivamise käigus oli väiksem. Nüüdseks on sees elatud 10 aastat ja peale 7. pole enam maja vajunud Mägib küll vastavat aastaaegadele ikka edasi ja nii see peabki olema. Seda teeb ka liimpuit või mis iganes muu puitmaterjalist maja.
See, et palkseinte vahele ehitatakse karkassseinad arvestamata palgiosa vajumist, pole mingi uus rumalus -- selliseid mõttehiiglasi/spetsialiste olen ka enne kohanud. Ma ei tea kust sellised tulevad.
Koerakaeltapiga tekivad kindlasti kuivades praod tapi kohtadesse, mis tuleb hiljem üle toppida. Kindlasti on siin abiks ka teistes teemades mainitud PhermaCink toode.
Siinkohal pole kindlasti enamusele ümar käsitööpalgist maja tellijatele lahendus tellida lamellprussidest maja - -sel pole enam seda ürhset ehedust. Siis teekisn juba puitkarkassil villa/tuuletõkke/aurutõkke aj muude moodsate tehnoloogiatega maja ja voodertaks selle ehk siis "palgi imitatsioon" lauaga. Aga see pole ikka see...
Pakmaja on nagu elusorganism ja sellega tuleb arvestada. Kui seda ei suuda, siis ehita betoonist maja -- see on kena kõle ja surnud materjal.

[tõnu]

palkmaja puhul ei saa kõike päris sentimeetri ja laseri täpsusega! 5 cm siia-sinna ja hullu pole midagi, natukene viltu ja kõver käib asja juurde!

[mina ise]

tere

Kui puu maha saagida on ta samuti surnud, mõelge

[pikk88]

tere

Kui puu maha saagida on ta samuti surnud, mõelge

Mulle üks vana puussepp ütles, et puu on surnud alles siis, kui ta on korstnast läbi käinud. Mõtle...