Maakelder!?

Ando
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 61
Liitunud: 08 Aug 2006, 12:35

Maakelder!?

Lugemata postitus Postitas Ando »

Mure just laega.Vaja vana sademete kaitseks ehitatud eterniitkatus maha lõhkuda ja soojustuseks olnud saepuru jms.kõnts minema.On ehk kogemusi mõnel meistrimehel koobaste taastamisega?
Oma aruga oleksin asja betoonlaeni puhtaks ajanud ja isoleerinud eps(perim.)plaatidega,vuugid täitnud vahuga ja lisaks katnud ehituskilega.Edasi juba pinnas ja mättad peale.Aga kui palju on piisav eps paksus? Kas ehitada ka drenaaz?
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline
külaline

Maakelder

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mul on täpselt sama projekt käsil. Eterniitjubedus maha lõhutud, ümbrus lahti kaevatud. On plaanis panna kiht eps-i ja kahekordne kile peale. Alla serva ümber perimeetri panen drenaazhitorud.
Minu "probleem" on see et ma kipun keldri asemel liiga tihti "saun" ütlema :)
Kuidas teadjamad kommenteerivad sellise konstruktsiooni käitumist saunana ? Mõtlesin sissepoole teha laudvooderdise (distantsiga). Seestpoolt soojustamise mõte väga ei meeldi, ilma selleta ei küta seda vist jälle iial soojaks ? Ja kui sissepoole teha soojustus, kas välisel on siis mõtet ? Paneks lihtsalt kihi liiva, kiled peale ja mättad selga ?

Arvamusi ?
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

kuna katusest eraldub kõige rohkem sooja, siis jätaksin selle välise soojustuse alles. sisse on tõesti vaja villa panna, muidu hakkab kivi sooja salvestama ja kütad vigaseks ennast enne kui higi lahti saad.
Külaline
külaline

Re: Maakelder!?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Leidsin mingi vana teema, lisaks veidi oma tegemistest/muredest.

Möödunud sügisel sai olude sunnil hakatud endisesse maakeldrisse (ehitatud 1990, 60 m2, juurikate ja kartulite hoidmiseks) ehitama tööruumi. Kelder iseenesest korralik, katus(eterniit) peab ilusti, seinad 50 cm paksusest vundamendiplokist, lagi betoonpaneelidest, lae peal 20-30 cm soojustust klaasvilla ja saepuru näol. Mullavallid ulatuvad räästa alla välja.

Sai ühte seina suurem ukseauk sisse lõhutud, ruum seest korda tehtud (puhastatud, tasandusvalu, värv, elekter jms) Algul hoidsin paar kuud sooja sees 6 kw puhuriga, nädal tagasi paigaldati Nocria 14 seeria soojuspump. Keldris temp ilma kütmata alla +5 ei lange. Lootsin saada pumbaga ruumi soojaks ja kuivaks. Soojaks sain aga niiskusest pole siiani lahti saanud.

Temp reguleeritud 20.C peale, pump võtab keskmiselt 1200W elektrit. Aeg- ajalt hoian läbi vahelae katusele minevaid ventilatsiooniavasid lahti ja päeval soojema ilmaga välisust praokil, siis langeb niisku 80-85% juurde, kui õhuavad sulgeda on mõne tunni pärast jälle 100%. Kui vahepeal sulailmad olid, läksid põranda-seina nurgad märjaks ja ühest nurgast hakkas ka kergelt vett sisse imbuma. Mingit uputust siiski ei ole, mäletan juba varasemast ajast kui hoonet ikka keldrina kasutati, et kevadel otseselt vett sisse ei tulnud, mõned nurgad ikka veidi märjad olid.

Nüüd küsimus, et kas ja kuidas mul oleks võimalik see õhk seal sees kuivemaks saad. Kogu aeg ei tahaks venti lahti hoida, mis ma sest õhust ikka kütan. Kust see niiskus üldse tuleb? Seinad on ju tohutult massiivsed ja ehk on need veel ise piisavalt niisked varasemast ajast.

Suvel on plaanis vähemalt kahest küljest muld eemaldada, teha seinale-taldmikule hüdroisolatsioon+100 mm peno+ osaline viimistlus ning siis osa mullast tagasi tagasi panna (dekoratiivsel eesmärgil). Kas peaks veel midagi silmas pidama?
Kas võib loota et selliselt soojustatuna hakkab päris hästi sooja pidama, paksud kiviseinad peaks ju hakkama sooja akumuleerima. Sissepoole soojustust paigaldada ei taha.

Kelder asub ümbritseva maapinna suhtes küll veidi kõrgema koha peal kuid põrand on maapinnast siiski 30-40 cm madalamal. Drenaazi ei tahaks tegema hakata kuna siis tuleb hirmus palju üles kaevata ja lisakulutus on see samuti. Katuselt tulev vihmavesi on juba praegu osaliselt juhitud rennidesse ja sealt edasi keldrist kaugemale. Renne on plaanis lisada.

Info ja kogemuste eest tänud juba ette!

V.
Külaline
külaline

Re: Maakelder!?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kapillaarne niiskus tõuseb maapinnast seintesse. Lisaks sadevesi läbi mulla, mis vastu seinu. See kõik kuivab sisse välja ja jääbki selles ruumis niiskust reguleerima. Lisaks põrandatest tõusev niiskus. Ventilatsiooniavasi peaksid ikka alati laht hoidma. See ainuke tee kuidas lihtsamini õhuniiskust alandada. Kuna kelder on ehitatud tervenisti maa peale, siis ilmselt pole kõige kuivem pinnas, mis seda niiskuse liikumist soodustab. Ehitates pole lihtsalt keldri seinu isoleeritud pinnasest(vundamendist) ja nüüd seda teha on juba väga kulukas.

taastaja
Külaline
külaline

Re: Maakelder!?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Aitäh, väga kasulik info!
Pole ise nende kiviehitistega väga palju kokku puutunud ja seega veidi võõras teema see. Puiduga veidi lihtsam.

Arvan et pinnas siiski liialt niiske ei ole, asukoht on paarisaja meetri raadiuses kõige kõrgem. Vigane ehituskvaliteet ja seinade isoleerimata jätmine taldmikust on ilmselt peamine põhjus niiskuse tekkeks.

Kui nüüd aga muld seinte vastust eemadada, teha hüdroisolatsioon ja soojustus siis peaks ehk asja paremaks saama. Kas tasuks teha ka horisontaalne soojustus ja veetõke taldmiku (umbes 40 cm praegusest maapinnast allpool) tasapinnast 1-1,5 m laiusega. Ehk pääseb niimoodi vähem sadevett ehitise alla ja lähedusse...
Külaline
külaline

Re: Maakelder!?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Otsese e alla voolava vee eest isolatsioon ju kaitseb, aga see tuleb alt ikka kaarega tagasi. Näiteks väljast kinni kaetud soklitel on niiskus tõusnud ka kõrgemale kiviseinte sisse ja hakanud seal lammutama. Kardan, et nähtud vaev ja kulu ei vääri seda ja erilist muutust sisekliimas ei toimu. Teine asi oleks siis, kui pinnas laseks ülevalt tuleva vee sidmata läbi. Aga ega siiski see alati kindel pole. Üldiselt tuleks ikka tark mees otsida kes oskaks mingitki nõu anda , kui kindlat tulemust soovid.

taastaja
Külaline
külaline

Re: Maakelder!?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Nonii, veidi aega möödunud, mõtteid ja raha kogutud et see paar postitust ülevalpool mainitud maakeldri hüdroisolatisoon ja soojustus ära teha.

Järgmisel nädalal tuleb kopp ja kaevab keldriümbruse lahti nii sügavalt et saaksin paigaldada ka drenaazitoru. Seejärel mõtlesin teha seintele ja taldmikuservale hüdroisolatsiooni katuse SBS rullmaterjaliga. Kuna sõber neid katuseid paigaldab siis on see lihtsalt ilmselt kõige odavam ja mugavam variant. Tõmbaks ikka kohe korraliku pigikihi peale et asi tõesti veekindel saaks.

Seejärel plaanis sein katta EPS 120Perimeeter 100 mm plaadiga, (see juba ostetud ja ootab õue peal hunnikus)ning seinte ülemised osad mis mullavallist välja jäävad, võrguga krohvida ja värvida.

Kogu selle asja juures on aga kaks küsimust: Kas EPS-i saab SBS külge vahu või liimiga kinnitada (tüübleid ei tahaks kasutada kuna siis ju hüdrotõke läheb auklikuks)
ja kuidas peaks EPS-i katma väljastpoolt enne kui mullavallid seina vastu tagasi ajan? Kas piisab näiteks topeltkilest või peaks ikkagi kasutama mummulist mis kaitseks penot otsese mullast tuleva vee ja ehk ka mehaaniliste vigastuste eest.?

Kui oluline on drenaazitoru paigaldada võimalikult taldmiku äärt mööda? Mul nimelt keldri välisseinas mitu nurka sees ja see aukudega toru ju nii hästi ei paindu nagu kummivoolik.

Suviste tugevate äiksevihmadega lööb keldri alumised plokiread ikka veidi aja pärast seestpoolt märjaks ja põrand tõmbub ka tumedaks ning hakkab ühest nurgast ka vett sisse imbuma. Tundub et täielikku vee põranda kaudu sisseimbumist takistab maha kantud tihe isevalguva tasandussegu kiht mis vett läbi ei taha lasta. Mõned kohad kus tasandusvalu sees on vigastus või defekt, lähevad niiskeks. Võib-olla tuleb ka järgmisel aastal kogu senine olematu kvaliteediga põrand välja lõhkuda ja valada uus ja korralik koos kilega selle all.
See mul nagunii selline väike hobiprojekt, eks jõudumööda saab sellega tegeleda.

Praegu aga jah, päevakorral kahe välisseina hüdrotõke ja soojustus-viimistlus.

Tänud juba ette kõigile tarkadele vastajatele!
V.
Vasta