Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:

Eramu kirjutas: Hea on seletada et näe, see osa on täiesti vale ja mõttetu jne, aga samas ühtegi asjalikku lahendust välja ka ei käi...

see ongi see fenomen: leia õige inimene ja maksa õige raha , siis saad õige tarkuse. kahjuks Eestis pead ise ennem sama asja selgeks õppima , et veenduda kas ikka said õige asja. foorumi vestluste põhjal ju maja endale keegi ei ehita

Jah, kahjuks on siiani jäänud selline mulje, et ka inimesed kes teevad seda tööd raha eest (projekteerjad näiteks) ei oska ise ka ühtegi mõistlikku põhjendust anda miks ning kuidas siis õigem teha oleks... Pannakse midagi kirja, sest "nii on ju teised ka teinud" või siis " nii ju tehaksegi" ise teadmata miks ning kas tegelikult ka õige on. Paber kannatab ju kõike

Tere. See pole mitte ainult mulje, vaid karm reaalsus. Ja sellel on sügavad süsteemsed põhjused, kus kogu ehitus (oskan hinnata piirdetarindite vaatevinklist) on suunatud nif-nifindusele. Neile, kes pole kursis sellise kirjandusliku kangelasega, siis tähendab see, et hoone on ilus ja tore kuni tulevad vähe karmmimad olud: päike, tuul, vihm, põhjavesi, rahe, külm, lumi, jää, uputus jm. Siis hakkab pihta aastakümneid vältav kapitaalremont, kusjuures esimesed 2-3 korral püütakse seda paika lappida silikooniga ja teibiga.
Seni kuni insneride liidud ja ühendused ei hakka vastu odavnänni (materjalid, lahendused, mõtteviis) levimisele Eestis ei muutu midagi. Näide: te võite osta Ehituskeskusse loengu , ostate insneride liidult täiendkoolituspunkte kuulajatele, mida on vaja insneride kvalfikatsioonitaseme tõestamiseks ja võite ajada seal loengul 6 tundi absoluutset kontrollimatut nif-nif-juttu!!
Insenrlolluse mälestusmärgi mahavõtmisega Vaidas ei ole lollused Eestis lõppenud. See on nagu vähkkasvaja ja seni pole märki, et keegi kavatseks mingit keemiat ega kiiritust teha. Kõrgkoolid tegelevad "huvitavamate" ja tulusamate eurorahade kulutamise projektidega kui ebahuvitava ehituskultuuri arendamisega.
See, kes aga tahab naf-naf lahendusi peab selleks ise endale kõik selgeks tegema, vastasel juhul on nif-nif-projekt 95 % tõenäosusega garanteeritud. Mõiste "tehniliselt õige" sõltub ka selle väljendaja isiklikust seisukohast, enamusele projekteerijatele, arhitektidele, tellijatele, insneridele on "õige" nif-nif majad. Arhitektuursete iluloojate visioonide elluviimiseks puudub enamasti vastav tehniline kompetents naf-naf tasemel. Tavasõnum iluloojatelt: ehitaja peab tagama superidee elluviimise! Riik ka on oma reguleerimatusega kaudselt kehtestanud, et "õige" on nif-nif-lahendused (nt praegu käsilolev hydroteema), kuigi kohati mõned dokumendid deklaratiivselt nõuavad naf-naf-i lahendust (nt 50 aastat eramu kestvust). Kas mõnda arhitekti või inseneri on võetud vastutusele kui 50 aastase püsivusnõudega uusehitisel hakkab 5-10 aasta pärast piirdetarindite kapremont. Selliseid hooneid on massiliselt aga ei tea ühtegi vastutajat. See on ehitusdzungel.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mul oli projektis ettenähtud horisontaalne hüdro taldmiku peale. Töö käigus otsustasin koos ehitajaga, et seda pole mõtet panna sest pinnavesi oli sel hetkel taldmiku pealispinnast nõks kõrgemal, vundamendiplokid nagunii servapidi vees. Hiljem selgus, et see oli erandlikult märg aeg ja suurema osa aastast on veetase siiski taldmiku ülaservast allpool. Oleks pidanud arhitekti soovitust järgima .

See kas talmikule on horisontaali hüdroisolatsiooni vaja sõltub ikka edasisest konstruktsioonist.
Kapilaarniiskust hakata vee all ja niiskes keskkonnas tõkestama näib mõttetu kui kasutada ainult mingit horisontaalset riba ja tarind on muudest külgedest avatud.

Tere.

Ise teeks vundamendi üldse Columbia plokist ja valaks õõnsused täis.

Toomas.

toomas kirjutas: Ise teeks vundamendi üldse Columbia plokist ja valaks õõnsused täis.

Ja kuidas see lause peaks teemaalgatajat aitama?
Et, siis fibo versus columbia ja võidab columbia kuna ei vaja hüdrot?

Tere.

Külaline kirjutas:

toomas kirjutas: Ise teeks vundamendi üldse Columbia plokist ja valaks õõnsused täis.

Ja kuidas see lause peaks teemaalgatajat aitama?
Et, siis fibo versus columbia ja võidab columbia kuna ei vaja hüdrot?

Mõlemad vajavad hüdrot. Minule meeldib Columbia rohkem. Columbia on tsementkivi. Fibo kergkruus ja tsement. Veeimavus Columbial väiksem.

Aiataga 10 aastat seisnud Fibod hakkavad kruusaks muutuma. Eks need ole ka buumiaegsed plokid.
Toomas.

toomas kirjutas:Tere.

Ise teeks vundamendi üldse Columbia plokist ja valaks õõnsused täis.

Toomas.

Tere Toomas.

Kas paneksid vert armatuurid ka sisse ja kui tihedalt ja kui jämedad ? Ja kui jämedaid horisontaalseid armatuurvardaid tuleks kasutada 24cm ploki puhul ning kui tihedalt 160cm kõrge vundamendi puhul ?

Tere.

Oleneb mis sinna peale tuleb, Nii kõrget vundamenti lambist ikka ei tee.
See küsimus on ikka konstruktori teema. Tuleb odavam, kui pärast hakata jamasid likvideerima.
Vaata tootja kodulehelt. Seal peaks kindlasti midagi olema.

Toomas.

mkubi kirjutas:Kas paneksid vert armatuurid ka sisse ja kui tihedalt ja kui jämedad ? Ja kui jämedaid horisontaalseid armatuurvardaid tuleks kasutada 24cm ploki puhul ning kui tihedalt 160cm kõrge vundamendi puhul ?

Vertikaal igasse neljandasse tühimikku,horisontaalne peale esimest/kolmandat ja viiendat.Need saad ära mahutada ploki keskel olevasse õõnsusse.Kõige ülemisse,sinu varjandi puhul kaheksanda peale kaks rida.Kui vööd ei tule,peab viimane rida olema sarrusplokk.

Tere.

Kas siis ei võiks juba olla esimene/ kolmas ja viies sarrusplokk?

Toomas.

toomas kirjutas:Kas siis ei võiks juba olla esimene/ kolmas ja viies sarrusplokk?

Võib küll,aga hind on kallim ja lähevad keskelt kergelt pooleks kuna sarruse sooned ulatuvad ploki keskele.Ostes on juba paljud plokid alusel katki.

Mõtlesin ka algul sarrusplokke kasutada hor armeerimiseks, kuid kindlam ja odavam variant on lihtsalt paari cm sügavused V-d relakaga lõigata, kuhu armatuur paigutada, et ladumisel ei segaks pealepantavaid plokke. 12mm armatuur on piisav ?