Mitteeluruumi elama

[kaits42]

Tervist.

Kuna ma ise ei ole ehitusega väga sinapeal, siis ehk targemad annavad natuke mulle nõu.
Kätte on sattumas selline tore asi nagu ühe kortermaja keldris asuv tsiviilkaitsevarjend. Tegu on pea 60 ruutu pinnaga, kus on olemas ka WC ja kraanikausiruum. Ruum on mõnus ja soe, ja mina sellele mingit mõistlikku rakendust ei leia ja ära seda keegi nagu osta ka ei taha. Samas on mul jällegi aegajalt vaja linnas ööbida.Püsivalt elan kaugemal. Mõtlesin et teeks sellest siis elamiskõlbliku ruumi. Kuna aga 60 ruutu on minu enda jaoks liiga palju, siis enda mõte käis seda rada pidi et teeks selle ruumi pooleks, kus pooles elaksin ise ja pool siis annaksin üürile (mingit äri tegema ei hakka, aga enda tuttavaid ikka on sama ööbimisprobleemi ees kus mina, lisaks tulevikus endal järelkasv tahab linnas koolis käia, oleks kena koht kus olemas olla) Age et kahe ruumi peale oleks siis ühine WC.

Mis minu küsimused on.

Kas ma tohin seal elada? Eluruumiks seda registreerida ei saa, aga elada ei keela mul seal ju keegi?
Kas korteriühistu võib mulle miskit kaigast kodarasse visata, kui ma seal rahulikult elada soovin?
Kas ja kui suur kulu võib olla selle renoveerimine? Mingit disaini taga ei ajaks. Midagi lihtsat odavat ja korralikku. Põrand on kena, aga 2 äärmist lauda on ära mädanenud. Kas need asendada ja põrand ära lihvida või mingi põrandakate peale? Siis seinad + mingi vahesein, karkass+kips+ miski mürasummutus vahele. Lae kohta ei ole veel lahendust mõelnud, Lisaks wc ja pesuruum korda, genereerida mingi dusiruum.
Ehk siis ma ei oska sellele hinda arvestada. Kas peaksin lihtsalt kutsuma mehi vaatama ja küsima mis rahaga ära teeksid? Või saan ka ise enne arvestada.

Ehk siis äkki jagate natuke ideid ja ärge kohe liialt kriitilised olge.

Tänud ette!

Pildimaterjali ka:

http://www.upload.ee/image/4371599/DSC_0478.jpg

http://www.upload.ee/image/4371601/DSC_0479.jpg

http://www.upload.ee/image/4371604/DSC_0480.jpg

http://www.upload.ee/image/4371608/DSC_0482.jpg

[Külaline]

...Kätte on sattumas selline tore asi nagu ühe kortermaja keldris asuv tsiviilkaitsevarjend...

Eelmisel sajandil sündinuna ja mõnda tsiivilkaitse varjendit külastatuna, ei ole minu silmad veel kohanud maast laeni akendega tsiiviilkaitse varjendit. Eelmise riigikorra ajal sai igatsuguste jaburate põhjendustega igatsugu asju ehitada ja kõik olenes tutvustest. Olid ka tol ajal ämmadel öökapid.
Nüüd asjast. Kas see pind on vormistatud sinu nimele? Millegipärast kahtlen. Kui ei, siis hüpoteetilise ühistu liikmena oleks mul sulle palju küsimusi- kuidas on lahendatud kommunaalide(elekter-vesi-kanalisatsioon-maamaksud-ühistu üldkulud-ühistu remondifondi-jnejne) eest maksmine? Kui sa ei ole selle ühistu liige, siis, kellel on volitus anda see sinu kasutusse? Ja sa tahad seda pinda veel anda allüürile ilma teiste ühistuliikmete nõusolekuta? Millegipärast arvan, et ühistus leidub kindlasti mõni ärksama mõistusega liige, kes paneb sinu "geniaalsele ideele" veto.
Kui sa saad selle enda nimele "ateljeena" vormistada, siis vaevalt keegi tuleb nuhkima, et miks sa "ateljees" magad.

Hoiatus! Kui see pind asub Tallinnas, siis MuPo eest ei aita ka "tsiviilkaitse varjend".

Urmas

[Külaline]

Minu nimel veel pole, on ühe ligimese nimel kellega vastastikkuse kasusaamise eesmärgil maise varaga vahetust teeks. Tunnen huvi et kas on mõtet. Asi on ikkagi eraomandis ja aegajalt on see ka mõnele pisiettevõtetele olnud välja üüritud, kes seal siis ka erinevat äritegevust tegid. Korteriühistu on juba tundnud et asi peaks neile kuuluma ja on omanikult puhtamuidu seda ka endale küsinud. Omanik pole veel nõus olnud... Samas nagu siiani üürilistele pole ka kanna peale astutud korteriühistu poolt.
Kommunaalid on ju igatipidi mõõdetavad suurused ja nende maksmisest on kavatsus ikkagi osa võtta. Kuidas see mõõtmine täpselt käib... teen asja endale selgeks. Aga siiamaani on see toiminud ja hetkel omanik neid kommunaale ka maksab.
Mis aga asja nimetusse puutub, siis selle nime mulle hetkeomanik ütles. Mis tegusid selles ruumis tegelikult tehtud on, sellega ma kursis pole.
Teine asi, kui see ruum on minu oma, ja minu "geniaalne idee" on seal sees elada. Kas mõnel korteriühistu liikmel on mingi alus mulle mingit vetot panna?
Tallinnas see küll ei ole, aga minu meelest Tallinnas just ju pool Kalamaja elab keldrites. Ehk siis elamispinnaks ma nagunii seda registreerida ei saa ja ei taha ka.

Või ongi ainus lahendus see et kingiks selle korteriühistule heast südamest et nad saaksid oma jalgrattaid ja moosipurke seal hoida?

[Külaline]

Minu nimel veel pole, on ühe ligimese nimel kellega vastastikkuse kasusaamise eesmärgil maise varaga vahetust teeks...

Kui see on sinu oma ja senikaua kuni ühistu kodukorra reegleid ei rikuta, ei tohiks see olla kellegi asi, mida sa seal teed. Päev otsa kudusid või heegeldasid ja uni tuli peale ja viskasid viivuks puhkama ja nii 24/7/365. Muidugi ei pruugi see meeldida mõnele "eestlaslikult kadedale" valvsale ühistu liikmele ja ta võib kirjutada kuhu vaja. Ametivõimudele ju võid seletada näiteks, et oled "perevägivalla ohver" ja küll nad sind mõistavad.

Urmas

[Külaline]

Aitüma vastamast!

Aga ma mõtlengi et mis klausliga mujal inimesed nendes igasugustes "soklikorterites" elavad? Ma saan aru et mõni laieneb lihtsalt kuskile keldrisse või pööningule, aga see ei kehti ju kõigi puhul, ja igalühel kuskil sooja koha peal mingit tuttavat ka ei ole, kelle kaudu eluruumiks saaks registreerida. Aga ometi elavad inimesed ja pole häda midagi.

Ühiselureegleid austan ka mina ja oma tarbimised maksan ka kinni, et sellega probleeme ei tule, aga ma ise kardangi seda eestlaslikult kadedat KÜ liiget, kes tunneb end haavatuna et neile seda ruumi ei kingitud...aga no kurask... Kas nüüd on see ainult minu ahne mõtteviis aga no päris ilma rahata nagu asjast ka ei tahaks loobuda. Samas aga mis koht see on kuhu see KÜ liige saab kaevata? Mingit mupot kui sellist meil pole

[ping]

Seaduse mõistes pole küsimus mitte selles, et kus ööbid vaid et ei saa mitteeluruumi elukohana registreerida.
Registreeritud elukoha järgi laekuvad maksud, lasteaia/koolikohad, autokindlustuse tariif, jne...

[Külaline]

Jah, see on kõik selge ja saan aru ka et panga jaoks ei saa seda ka tagatiseks panna samuti end sisse kirjutada, jms. Põhielukoht on ikkagi mujal, ja see ei ole ka mingi näitaja.

[Külaline]

Jah, see on kõik selge ja saan aru ka et panga jaoks ei saa seda ka tagatiseks panna samuti ...

Miks ei saa? Ega siis ainult eluruume aktepteerita tagatisena, isegi metsa- ja põllumaad saab tagatisteks panna.

Urmas

[Külaline]

Ühesõnaga nagu ma aru saan et väga mingit seaduslikku alust ei ole, et ma seal elada ei võiks, kui ainult need et ma sinna sisse ei saa end kirjutada ja eluruumina registreerida ja igasugu arveid sinna saata.

[Külaline]

Ühesõnaga nagu ma aru saan et väga mingit seaduslikku alust ei ole, et ma seal elada ei võiks, kui ainult need et ma sinna sisse ei saa end kirjutada ja eluruumina registreerida ja igasugu arveid sinna saata.

Miks ei saa sinna arveid saata? Saab ikka, sest sina ju ütled aadressi, kuhu peavad kirjad-arved tulevad. Peaasi, et postiljoni jaoks oleks olemas kast, kuhu ta saab need toppida.

Urmas

[Külaline]

Ühesõnaga nagu kokkuvõttes ei ole siis probleemi. Igaks katsun KÜ esimehega ka asja kooskõlastada, et ega tal ei ole probleemi sellega.

Nüüd see hinnakalkulatsiooni teema. Lagi on sellistest huvitavatest betoonplaatidest, mis selle kõige parem ja odavam lahendus võiks olla? mingi ripplae lahendus? Ja põrand? Kas mõistlik oleks sinna mingi kate peale nuputada? PVC? Parkett?

[Külaline]

On üsnagi ettenägelik aegsasti pommivarjend soetada.
Kus neid jagatakse?

[Külaline]

Ühesõnaga nagu kokkuvõttes ei ole siis probleemi. Igaks katsun KÜ esimehega ka asja kooskõlastada, et ega tal ei ole probleemi sellega.

Nüüd see hinnakalkulatsiooni teema. Lagi on sellistest huvitavatest betoonplaatidest, mis selle kõige parem ja odavam lahendus võiks olla? mingi ripplae lahendus? Ja põrand? Kas mõistlik oleks sinna mingi kate peale nuputada? PVC? Parkett?

probleemid tekivad juhul, kui sellels ruumis peaks midagi juhtuma ja vaja on kindlustust vms juriidilist teemakäsitlust läbi viia, siis tekivad probleemid. Kõige odavam on lagi tegemata jätta, aga üldjuhul on odavam pahteldada ja värvida. Põrandaga oleneb, põranda tasasusest ja panna võib sinna kõike mida hing ihaldab, võib ka lihtsalt värvida, et tolmuvaba oleks jne.

[Külaline]

... Ja põrand? Kas mõistlik oleks sinna mingi kate peale nuputada? PVC? Parkett?

Põrandaga pead mõtlema kuidas teha, sest tundub, et akende poolse seina ääres jooksevad põranda all maja veetrassid(küte? vesi?) ja neile peaks avarii korral või traaside vahetuseks olema tagatud vaba juurdepääs ehk päris kinni vist ei saa ehitada.

probleemid tekivad juhul, kui sellels ruumis peaks midagi juhtuma ja vaja on kindlustust vms juriidilist teemakäsitlust läbi viia, siis tekivad probleemid...

Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaks kindlustuse tegemisega nimetatud ruumile tekkima probleemid. Kui pind on teemaalgataja nimel, heakorrastatud, kommunikatsioonide(vesi-elekter-kanalisatsioon) paigaldus vastab nõuetele, on paigaldatud ametlike firmade poolt, kes omavad vajalikke litsentse, kes annavad vajalikud aktid(elekter) jnejne, siis milles näeb külaline takistusi? Kindlustatakse ka keset põldu asuvat garaaži või üksiku järve ääres asuvat paadikuuri, 10 luku taga mitteseisvaid autosid varguste, vandalismi jms vastu(näiteks kasko) jnejne.

Urmas

[Külaline]

Veel. Külalisel paluks endale selgeks teha tagajärje ja põhjuse seos. Ma küll pole juhtunud kusagilt lugema, et mingi õnnetuse põhjuseks oleks olnud mitteeluruumis ööbimine. Õnnetusjuhtumite põhjused on tavaliselt ikka tehnosüsteemide valest paigaldusest, riketest või inimese hooletust käitumistest tingitud. Näiteks, mitte keegi ei keela hoida mitteeluruumis külmkappi ja selles toiduained ja kui külmkapist tekkinud lühise tõttu tulekahju tagajärjel kogu sisustus muutub kasutuskõlbmatuks ning kindlustus hakkab vastu, siis tulevad mängu juristid, kes teevad kindlustusele asja selgeks.

Urmas

[Külaline]

Veel. Külalisel paluks endale selgeks teha tagajärje ja põhjuse seos. Ma küll pole juhtunud kusagilt lugema, et mingi õnnetuse põhjuseks oleks olnud mitteeluruumis ööbimine. s

Õnnetuse põhjus ei pruugi olla ööbimine, võib olla ju väga erinevaid põhjuseid ja õnnetustel võib olla väga erinevaid tagajärgi (surm, töövõimetus, varaline kahju jne jne). Asja sihtotstarbeline kasutamine on üks mõiste mis peaks lambi põlema panema ja nagu näha on küsimused tekkinud. Kui asja ei kasutata sihtotstarbeliselt võivad sellisest tegevusest tekkida kolmandatel inimestel nõudeõigused (varalised, tegevuse lõpetamisele suunatud jne) ja omanikul vastutus (varaline, karistusõiguslik) jne. Naiivne on arvata, et kindlustusandja, korteriühistu kiuslik liige või riigiprokuratuur on kuidagi oma juriidilisi riske kehvalt maandamas, pigem ollakse ikkagi jõupositsioonil ja hea praktikaga. Täpsemalt saaks arutada, kui selle ruumi sihtotstarve on täpsustatud. Samas ei pea üldse kindlustama jne ja võib vähem muretseda. Ka kodututel on kuskil "kodu" ja ilmselt on soklikorrused ja keldrid meil üsna asustatud. Tõenäoliselt seal probleeme ei tekigi, kui just korteriühistust keegi kaebama ei hakka ja omandit puudutavad küsimused on selged ja ise ennast sedasi mugavalt tuntakse.

Aga remondi kohapealt võib tõeti ju vabalt välja elada lihtsalt materjale targalt valida. Kui on tegu varjendiga siis on eeldatud, et sinna ei saa kergelt sisse või on see välimise ohu eest kuidagi rohkem kaitstud, samas eluruumides on õnnetuste põhjused pigem sisemiste tegevuste tagajärjel ja siis on hoopiski oluline, et saaks kiirelt välja jne. Sinna midagi ehitades peakski esmalt mõtlema sellele kuidas need materjalid mida kasutatakse reageerivad tule -ja veekahjustustega, niiskusoludega, kui midagi põlema läheb vms kas siis on lootust sealt eluga välja tulla või sured kohe tekkivasse vingugaasi või upud une pealt ülemise korruse kustutusvette jne. Kui uputab, siis ilmselt on see viimane koht kuhu vesi pidama jääb ja ruum võib muutuda pikemaks ajaks kasutuskõlbmatuks.

Vaadates neid pilte tundub tavaline kortermaja keldrikorrus ja seal soovitakski seinad lihtsalt krohvida, küttesüsteemi osad (magistraaltorud) katta mingite avatavate paneelidega, laepaneelid lihtsalt pahteldada ja värvida, põrand tasaseks valada ja plaatida ja täiustada ruumi ventilatsioonisüsteemi, et piisav õhuvaehtus oleks tagatud. Võiks mõtelda ka sellele kuidas sealt kiirel akna kaudu välja saab ja võibolla vahetada aknad lihtsasti avatavate vastu, tulekustutid jne. Vannitoa tekitamisel on olulised seal hüdroisolatsioon ja korralik ventilatsioon.

Hinda saad arvestada ette ruutmeetri järgi materjal + tööraha . Erinevate tööliikide (värvimine, pahteldamine, krohvimine, põranda tasandamine, vaheseinte ehitus, akende vahetus jne jne) hinnad saad veebist otsida või otse ehitusettevõtete või inimeste käest küsida. Ise läheneksin asjale nii, et teeks väikse visandi kuidas ruumid jaotuvad , mõtleks välja milliseid materjale kasutaks ja siis pöörduks sellise joonise ja materjalivalikuga konkreetsemate pakkumiste saamiseks ehitajate poole.

[Külaline]

... Vaadates neid pilte tundub tavaline kortermaja keldrikorrus ...

Viimast pilti vaadates, siis mina küll ei ole veel kohanud praktiliselt maast laeni akendega keldrikorrust.

Urmas

[AadliEhitus]

Registreeri MTÜ! Ja ka ühistuga saaks kõik nii korda, ka neil on vaja sõjaajal kuhugi pugeda ja arved tulevad postkasti ilusti.

[Urmas]

Juhtusin ÕL-st lugema ühte vahvat artiklit, kus püütakse jokitada ja sealt jäi silma üks lause, mis vist lahendab teemaalgataja mured ja tundub olevat vägagi seaduslik nii, et ka KÜ ei saa midagi ette heita. Paar klikki ja oligi seadus käes.
Lause ise seadusest selline: "Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele."
Seadus, kus kohast pärit see lause https://www.riigiteataja.ee/akt/846015
Nüüd jääb üle tõlgendamine,et mis on see "muu omaette ruum".