Akende paigaldus

[Külaline]

http://www.tervemaja.ee/client/common-d ... System.pdf

Leidsin ka midagi. Ilus materjal, aga ikkagi reklaam ja kohati tundub, et seda ehitusfüüsikatki on liialt räigelt oma toote kasuks tõlgendatud.

taastaja

[Külaline]

Ilusad värvilised joonised ja graafikud ! Kunas jõuavad meie projekteerijad, eelarvestajad, objektijuhid, tellijad (rahaliselt) ja seejärel ka ehitajad selleni, et antud juhiseid praktikas 100% (mitte 80 ega 90%) rakendada.

[Hiid]

kordan veelkord, nii võib olla lihtsam teha, ilusam välja näha või mis iganes. Aga nii ei ole tehniliselt korrektne Tegelikult käib sinna kohta hüdrotõkke materjal, mis liimitakse ühte serva pidi akna külge ja teist serva pidi siseseina külge. Kõik, kes te kipsi aknavahele topite, ei tea sellest asjast ööd ega mütsigi

Tere! Ärge nüüd tülli minge! See materjal, millest sa räägid, on ilmselt pro clima CONTEGA FC spets.liimteip, mis liimitakse ümber akna ja ukse lengi, vahetult enne paigaldamist ja teibi teine serv peale akna ja ukse paigaldamist, ava külge! Teip on polüesterfliis, varustatud sisemise membraaniga ja tagab õhutiheda paigalduse. Teibi lahtised otsad, liimitakse õhutihedalt pro clima DUPLEX`ga. Selline väike kodutöö siis! No üks on küll kindel: tulgu nüüd see põsk kipsist, puidust, krohvituna... põse ehitajal, pole sinna enam midagi teha, kui seal see õhutihe materjal puudub (enamikel juhtudel)! On see, aga paigaldatud siis põseehitaja kohustus on need põsed valmistada nii, et ei kahjustaks seda õhutihedat teipi. Ärge mulle nüüd küll andke!!! Andres

Selle postitusega on kõik öeldud.
Ka vastus Manowarile. Aga kus ma su sõnu väänasin?

[Külaline]

Aega on, tegin ka pisut kodutööd. Fenestra on vist üpris tuntud nimi ja nende koduka paigaldusjuhendi kolmandal lk-l selline lause - PALEDE VIIMISTLEMISEL KIPSPLAADIGA TULEB PLAADI SERV
PAIGALDADA LENGI SERVA TAHA, ET OLEKS TAGATUD VAJADUSEL VABA LIGIPÄÄS AKNA HINGEDELE
Ühtteist lugemist seal veel.
Teen veel kodutööd edasi

[Andresto]

Tere! Eks igal erineval juhul, tuleb kõigi erinevate materjalitootjate juhiseid jälgida ja need siis omavahel ning õieti kokku sobitada! Akna v. uksepõske, mida hiljem plaaditakse, ei saagi ehk kipsplaadiga ehitada, peab näit. krohvima, et hingedele oleks juurdepääs. Minu meelest selle pro clima teipi, pole keelatud ka nii lengile paigaldada, et kipsplaati oleks võimalik mõni millike, lengi taga lasta. Leiab õige lahenduse, aga see peab ikka kindlalt õige olema! Andres

[Manowar]

kordan veelkord, nii võib olla lihtsam teha, ilusam välja näha või mis iganes. Aga nii ei ole tehniliselt korrektne Tegelikult käib sinna kohta hüdrotõkke materjal, mis liimitakse ühte serva pidi akna külge ja teist serva pidi siseseina külge. Kõik, kes te kipsi aknavahele topite, ei tea sellest asjast ööd ega mütsigi

Tere! Ärge nüüd tülli minge! See materjal, millest sa räägid, on ilmselt pro clima CONTEGA FC spets.liimteip, mis liimitakse ümber akna ja ukse lengi, vahetult enne paigaldamist ja teibi teine serv peale akna ja ukse paigaldamist, ava külge! Teip on polüesterfliis, varustatud sisemise membraaniga ja tagab õhutiheda paigalduse. Teibi lahtised otsad, liimitakse õhutihedalt pro clima DUPLEX`ga. Selline väike kodutöö siis! No üks on küll kindel: tulgu nüüd see põsk kipsist, puidust, krohvituna... põse ehitajal, pole sinna enam midagi teha, kui seal see õhutihe materjal puudub (enamikel juhtudel)! On see, aga paigaldatud siis põseehitaja kohustus on need põsed valmistada nii, et ei kahjustaks seda õhutihedat teipi. Ärge mulle nüüd küll andke!!! Andres

Selle postitusega on kõik öeldud.
Ka vastus Manowarile. Aga kus ma su sõnu väänasin?

Justnimelt, selle postitusega on kõik öeldud, aga lugeda sa(Hiid) ikkagi ei oska "põse ehitajal pole sinna enam midagi teha, kui seal see õhutihe materjal puudub" see pole põse ehitaja, viimistleja rida ammugi, kui seal antud materjal puudub.

Hiid kirjutas:
"Manowar räägib hoopis palkmajadest, mis mädanevat tänu aurutõkkele".

Rääkisin puitkonstruktsioonidest, mida vanasti isoleeriti mittehingavate(tõrvapapp) materjalidega ja 15 aastaga on antud konstruktsioon läbi mädanenud, ning vajas väljavahetamist ja võrdlesin seda palkmajaga, mis teadupärast on puidust ehitatud ja mis igasuguse isolatsioonita toimivad suurepäraselt terve sajandi ja enam!

[Hiid]

sa kirjutad ju sõnasõnalt:

Vaadake ntx. vanu puitkonstruktsioone, mis on kunagi kaetud tõrvapapiga, papi alt võid leida ainult mädanenud puidu riismeid

Vahe seisneb selles, et teadmatusest katsid inimesed palkmaju tõrvapapiga väljastpoolt, need majad, mis 15aastaga mädanevad, teemas aga käsitletakse aurutõket, mis käib sissepoole...
Seetõttu on see tõrvapapi jutt antud kontekstis asjasse puutumatu.

[Külaline]

Ega enam hästi aru pole saada, miks aknapaigaldaja ja pärast selle viimistleja vaheline arusaamatus vanadele konstruktsioonidele üle kandus. Minu teada ja praktilise kogemuse najal võin väita, et tõrvapapp pole kujutanud endast küll mingit ohtu vanematele puitmajadele, ükskõik millisel poolel. Vana on muidugi siin suhteline mõiste. 15 aastat vanades ehitistes pole tõenäoliselt enam kasutatud tõrvapappi vaid ilmselt bituumeniga immutatud ja kaetud toodet. Selle nahka on ka palju puithooneid kahjuks läinud. Siin on järjekordne näide sellest, kui miskit väliselt sarnast toodet nimetatakse ühe nimega ja praktikas selle toote sarnase kasutuse korral võib tulemus väga kurvaks kujuneda.

taastaja

[kapuuts]

Lugesin küll siin postitusi ja püüdsin aru saada aga väheke jääb ikkagi mõistust puudu.
Paigaldasin akna ja kips seinas aga kuidas täpselt antud olukorras kõige parem kipspõskesid teha? Akna küljepealt puitkonstruktsioonist on tunda külma. Kas paigaldada lihtsalt villaribad puidu ja kipsi vahele või nagu siin juttu on olnud,et see spets kile materjal või midagi muud? Ette tänades!

[Hiid]

mis sein see selline üldse on? Kui sein läbi puhub, siis ei aita see villariba seal ka miskit...

[kapuuts]

Päris sajaprotsendiliselt ei saa öelda mis seinaga tegu kuna pole seda päris lahanud..aga niipalju tean või arvan ,et soome papp(?)risti löödud laud,puitkonstruktsioon 100mm(arvatavasti saepuru vahel) ja silikaatvooder.Maja siis 70ndate lõpp ehitatud. Aga see selleks... Mul on niiguinii plaan maja tulevikus väljaspoolt korralikult ära soojustada. Silikaat maha,korralik vill,tuuletõke ja laudis asemele, niiet hetkel oleks vaja seestpoolt võimalikult korralikult tuule,külma kindlaks teha kui võimalik.

[lMaxl]

Õhutihedaks peaks selle akna paig. tegema, see vaht seal perspektiivis õhutihe ei saa. See, et seina kips lõigatakse ava konstr. tasa ja hiljem seinaga/aknaga 90 kraadi paig. põse kips lengi peale ei taha sattuda on päris tihti esinev (pildilt on näha, et läheb napiks 2-5mm võtab eest tagasi aga tihti on vahe suurem). Põskede kaldu paig, et vältida põsekipsi esiserva välja toomist, olen penost lõiganud vajalikud kaldpinnad, et põse tagune saaks monoliitselt soojustatud ja rihiks ka kipsi aknalengi peale. Kui muidugi suurema nurgaga aknapale vastuvõetav, vanemates hoonetes kus aknaavad suht. väikesed annab suurema kaldega pale tunduavalt parema päevavalguse hajumise.

Max
Puutööd

[Külaline]

Ega enam hästi aru pole saada, miks aknapaigaldaja ja pärast selle viimistleja vaheline arusaamatus vanadele konstruktsioonidele üle kandus. Minu teada ja praktilise kogemuse najal võin väita, et tõrvapapp pole kujutanud endast küll mingit ohtu vanematele puitmajadele, ükskõik millisel poolel. Vana on muidugi siin suhteline mõiste. 15 aastat vanades ehitistes pole tõenäoliselt enam kasutatud tõrvapappi vaid ilmselt bituumeniga immutatud ja kaetud toodet. Selle nahka on ka palju puithooneid kahjuks läinud. Siin on järjekordne näide sellest, kui miskit väliselt sarnast toodet nimetatakse ühe nimega ja praktikas selle toote sarnase kasutuse korral võib tulemus väga kurvaks kujuneda.

taastaja

.... ?