toru ümbruse täitmine

[w.k]

Tere!

Plaanin oma korteris korstnajala kipskrohviga (MP75) katta, aga tekkis paar küsimust:

* korstnajala ja uksepiida vahelises nurgas on miski äravoolutoru, mis suures ulatuses siiani vana krohvi sees. Kusagil 70cm osas aga oli vana (lubi?)krohv nii pude, et tuli kerge veenmise peale maha. Alul mõtlesin, et ehk sobib täitmiseks seesama kipskrohv, aga a) ei tea kui paksu kihi seda korraga võib panna b) ehk on paremaid ideid millega seda toru ümbrust täita, nii et asi ka vastu peaks. Olukorrast pilt:
https://www.dropbox.com/s/7zbq24kmupz98 ... 0.jpg?dl=0

* kui korstnajalast (ka näha pildil) pigi pole läbi pugema hakanud, kas siis on vaja pinda millegiga turgutada, et kipskrohv püsima jääks? Või peaks selline pind olema piisaval hää nakkuvusega niigi?

* Üleminekutel kivilt puidule plaanisin panna krohvi alla metallvõrgu (19mm silm). Kuidas seda oleks kõige parem seina kinnitada?

Tänud ette!

Kõike hääd,

Gunnar

[Külaline]

Kas see toru on kasutuses?
Tundub nagu oleks läbi ajanud ja selletõttu ka täite lagundanud?

[w.k]

Minu korterist läheb toru läbi ainult õhutuse pärast, minu juures (viimane korrus) mingit äravoolu sinna ei lähe.

Pildilt paistev niiskus tuleb sellest, et niisutasin pindu enne krohvimist, aga siis tuli mõte ikka enne targemailt nõu küsida ning tegin pildi ja postitasin küsimuse.

Kõike hääd,
Gunnar

[Urmas]

Ära muretse, rooste lööb ka uue täite mingi aja pärast toru küljest lahti. Kas kipsplaati ei anna sinna organiseerida?

[Andresto]

Tere! ... tekkis paar küsimust: ... on miski äravoolutoru, ... Gunnar

See miski äravoolutoru saab olla mis: Katuslaelt vee äravool, aga nii vanad majad, neile veel katuslagesid ei ehitatud. See mood tuli 60-te teisel poolel. Pööningul oli ja vedeleb siiani isoleeritud paak, millesse vett pumbati ja vabavooluga kortereisse suundus. Paagi ülevoolu toru - olen näinud.

Minu korterist läheb toru läbi ainult õhutuse pärast, minu juures (viimane korrus) mingit äravoolu sinna ei lähe. Gunnar

Õhutuse toru hoopis! Mida õhutab? Keldrit, pole loogiline. Õhutas kunagi kuivkäimla kasti, mis vannitoa v. peldiku akna all õues, millest luugiga osa õues ja ülejäänu keldris. Kasti laest suundus toru just sinna, kus ta läbi korterite katusele suundus. Loogiline. Kanalisatsiooni tuulutus, oleks samuti loogiline, kui Sa teaksid, kus asuvad Sul WC, valamud vann... See, et Sa sinna torru, midagi ühendatuna ei näe, ei tähenda midagi. Ühendused võivad olla põranda- või naabri lae all.
Enne, kui tahad häid vastuseid, tee enesele selgeks, mis ülesannet toru tegelikult kandis ja kas see ülesanne on tal ka täna. Andres

[w.k]

Ära muretse, rooste lööb ka uue täite mingi aja pärast toru küljest lahti. Kas kipsplaati ei anna sinna organiseerida?

Et paneks sinna prussi ja korstnajala vahele sellise riba toru peale ja ei täidakski? Iseenesest mõeldav, kui:
a) oleks hää idee selle riba kinnitamiseks
b) oleks selline riba võtta (terve plaadi ostmine selle jaoks tundub nagu liiast)

Kuidas Sa, Urmas, selle riba sinna kinnitaksid?

Tänuga,

Gunnar

[w.k]

Kanalisatsiooni tuulutus, oleks samuti loogiline, kui Sa teaksid, kus asuvad Sul WC, valamud vann... See, et Sa sinna torru, midagi ühendatuna ei näe, ei tähenda midagi. Ühendused võivad olla põranda- või naabri lae all.
Enne, kui tahad häid vastuseid, tee enesele selgeks, mis ülesannet toru tegelikult kandis ja kas see ülesanne on tal ka täna.

Jah, see on kanalisatsioonitoru, mille ots avaneb pööningule katuse alla, funktsiooniga tagada õhu pealevool, et vesi saaks ladusamalt kraanikausist ära voolata. Tuulutus või õhutus, kuidas iganes selle täpsem nimetus ka on. Minu korter on maja ainuke katusealune korter, alumistes korterites on selle koha peal köök, oletan, et tegu on nende äravooluga.

Kas see kirjeldus annab paremad lähteandmed, kuidas see toru ümbrus viisakaks vormida?

Kõike hääd,

Gunnar

[fgh]

Kipsplaat pole hea oma kartongi pärast, see toru võib olla niiske talvel. Pigem kata toru pind ehitusvahuga ja krohvi üle. Piisava armeeringu ja kihi paksuse korral pragu ei tule.

[Urmas]

No tee siis minu ja fgh ideede kompott- osta üks tahvel 25 või 50mm EPS-i, lõika parajad tükid, et läheksid tihkelt vahele, taguse lased vahtu täis ja pärast krohvid seinaga tasapinda.

[Andresto]

Tere! Plaanin oma korteris korstnajalga krohvida...
* korstnajala ja uksepiida vahelises nurgas on miski äravoolutoru,... Olukorrast pilt:
https://www.dropbox.com/s/7zbq24kmupz98 ... 0.jpg?dl=0
* kui korstnajalast (ka näha pildil) pigi pole läbi pugema hakanud...

Kas keegi näeb pildil korstent v. selle "jalga" - mina ei näe!? Oletan siis, et korsten asub teistpool toru ja puitseina. Paigutust kivi- ja puitseina suhtes ikka ei näe. Oletan siis, et kanalitoru on ühtlasi katikuks, ohutuskujaks puitseina ja korstna vahel. Oletus ei maksa teadagi tuhkagi.

Jah, see on kanalisatsioonitoru, mille ots avaneb pööningule. ... Minu korter on maja ainuke katusealune korter, alumistes korterites on selle koha peal köök,...
Kas see kirjeldus annab paremad lähteandmed, kuidas see toru ümbrus viisakaks vormida? Gunnar

Mind need kirjeldused ei aitaks, vastupidi: Kas korstnaga on alumistel ja ka Sinu korteril, mingid küttekehad taga? Kindlasti on. Minul häiretuli juba põleb. Kui kõik need vahed ja praod vahtu täis lödistada siis nad ei pruugi "ilmselt" süttida, aga mida nad eritavad, mingi teatud temp. saavutades.
Oma aruga mõtlesin nii: Puhastad toru lahtisest osadest ja tolmust, krundid, et ei tolmaks, viskad praod täis lubits. krohvi. Loodid paika roovid ja katad kogu seina kipspl. Kiviseinale võid liimida, kruvida plekkvinkli vm. profiili, millele kruvid kipspl. Põrandaliistu kohale ja lae alla (toru juurde sisenurgas) paigaldad väiksemad ventrestid, toru ja kipspl vahe tuulutamiseks. Peaks torust olema kuulda alumiste WC´s käimist siis toru millegi sobivaga isoleerida. Pööningule avaneva kanalitoru isoleerid. Andres

[Külaline]

Mind need kirjeldused ei aitaks, vastupidi: Kas korstnaga on alumistel ja ka Sinu korteril, mingid küttekehad taga? Kindlasti on. Minul häiretuli juba põleb. Kui kõik need vahed ja praod vahtu täis lödistada siis nad ei pruugi "ilmselt" süttida, aga mida nad eritavad, mingi teatud temp. saavutades.
Oma aruga mõtlesin nii: Puhastad toru lahtisest osadest ja tolmust, krundid, et ei tolmaks, viskad praod täis lubits. krohvi. Loodid paika roovid ja katad kogu seina kipspl. Kiviseinale võid liimida, kruvida plekkvinkli vm. profiili, millele kruvid kipspl. Põrandaliistu kohale ja lae alla (toru juurde sisenurgas) paigaldad väiksemad ventrestid, toru ja kipspl vahe tuulutamiseks. Peaks torust olema kuulda alumiste WC´s käimist siis toru millegi sobivaga isoleerida. Pööningule avaneva kanalitoru isoleerid. Andres

No enam keerulisemalt teha ei saa?
Tegelt saab! küsid KOV-st projekteerimistingimused, mille alusel saab juba tellida renoveerimisprojekti.
Ehitusluba, ehituse alustamise teatis ja kuna on tegemist tervistkahjustavate eritöödega, siis kogu elanikonna evakueerimine saja meetri raadiusest.
Lühidalt, see roostes malmtoru peitmine võiv maksma minna aastapalga kui kuulad viimast postitajat.
Kutsu kohale keegi asjalik meistrimees ja probleem saab lahendatud lihtsamalt.

[Fgh]

Kui see silikaadist peletis on korsten ja see pragu ohutuskujas, siia tõesti, vaht ja eps võiks olla välistatud ja kasutada oleks mõistlikum kivivilla või muud mittepõlevat materjali toru isoleerimiseks.

[w.k]

Kas keegi näeb pildil korstent v. selle "jalga" - mina ei näe!?
...
Oletan siis, et kanalitoru on ühtlasi katikuks, ohutuskujaks puitseina ja korstna vahel. Oletus ei maksa teadagi tuhkagi.

Oletus peab paika, see halli telliskivimüüri jupp, mis pildil paistab, on korstnajalg. Ohutuskuja (uus termin minu varamus) sees on kõnalune malmtoru. Pudedaks muutunud osa koosnes mingist lubjakrohvi moodi ollusest, säilinud osa seest paistab välja ka punase tellise juppe. Vabandust, kui pilt ei olnud piisavalt selge ja illustreeriv.

Mind need kirjeldused ei aitaks, vastupidi: Kas korstnaga on alumistel ja ka Sinu korteril, mingid küttekehad taga? Kindlasti on.

Hetkel on ainult minul, teised selle korstna potentsiaalsed kasutajad on küttekehad välja lõhkunud. Mis ei tähenda, et nii see igavesti jääbki.

Eelistan vahtu vältida ka muudel juhtudel, aga korstna kõrval eriti.

Plaanis on nii korstnajalg kui pildile jäänud nurk katta kipskrohviga, ses mõttes ei tunne puudust ka kipsplaadist.

Millega sellist malmtoru kruntima peaks?

Kui keegi oskab kosta, kui paksu kihina seda MP75 panna võib, siis ma prooviks ikka selle augu täita tellisejuppide ja kipskrohviga. Või oleks parem telliseid täiteks panna lubimördiga?

Kõike hääd,

Gunnar

[w.k]

Kui see silikaadist peletis on korsten ja see pragu ohutuskujas, siia tõesti, vaht ja eps võiks olla välistatud ja kasutada oleks mõistlikum kivivilla või muud mittepõlevat materjali toru isoleerimiseks.

Jah, see on korsten, kuigi tegemist pole silikaadi, vaid mingi muu (jubeda) tellisega. Ses 20ndate lõpu Kalamaja majas on sama tellist kasutatud ka trepikoja ehitamisel.

Kõike hääd,

Gunnar

[Külaline]

Käi all külas ära vaata mis selle toruga tehakse. Kui kanali tuulutus siis viska välja ja vii alumise korruse inimesele vaakumklapp.

Kui vahe tühi siis seal hea ahjuroopi hoida, kui tahad alles jätta osta tahkem kivivilla plaat ja krohvi peale.

[Urmas]

Korstna külge L-liist(30x30) betoonikruvidega või metalltüüblitega("krokodillid")+kruvi ja tuletõkke kipsplaadi riba külge. Plaadiriba taha võid ju ka villa panna.

[Elentino]

Krundi ära Ferrex-i või rostex-iga ja täida MP75 või Goldbandiga. kuni 5cm saad korraga täita. Võid mitmes kihis täita. võid ka plaadiliimiga mingi soovitavalt tulekindla plaadi peale liimida. Ei näe siin küll mingit muud probleemi, kui et rooste võib ajapikku välja kumama hakata.

[Külaline]

Korstna külge L-liist(30x30) betoonikruvidega

KRT. need kruvid kuuluvad sinna selgeltnägijate nägemuste pädevusse, koos krokodillide ja ninasarvikutega.
Sinu soovitatud kompott ei tee sulle au.

[Urmas]

KRT. need kruvid kuuluvad sinna selgeltnägijate nägemuste pädevusse, koos krokodillide ja ninasarvikutega.
Sinu soovitatud kompott ei tee sulle au.

Paned lolli paika, tema on ikka kohatu! (tõetera Maalehest)

Ja sinu nägemus, kuidas seda probleemi lahendada oleks kuidas? Siinse foorumi teemadel pole lugenud ühtegi asjalikku soovitust või nõuannet. Mitte ühtegi!

[Andresto]

Gunnarile: See tellis, millest laotud koridoride seinad (ohutuse pärast) ja korstnadki ja mitte vaid kalamajas, võib siiski olla silikaat. Silikaattellist hakati Tallinnas pressima juba jupp aega enne EW, no kusagil tsaariajal. Kust august kaevati komponendid: liiv ja lubi, ma ei tea. See, et naabrid oma ahjud välja viskasid ja millegi muuga asendasid, on kalamajas tavaline. Mõnel ilmselt gaasiboiler v. katlad sooja andmas, mõnel isegi see korstnasse ühendatud, kui läbi seina oli ebamugavam. Peaks tulema järgmine masu (ptüi, ptüi..) siis küll leitakse mida kiiruga "bullerjan" korstnasse ühendada.
Arvasin juba pildilt, et maja sõjaeelne väljalase: kanalkatoru muhvikuju ja pelli massiivsus reetsid. Usun, et püstak iseenesest kestaks veel ja veel, oli ju tollane malm märksa kvaliteetsem, kui nõukaaegne. See on vaid uskumine, mitte garantii. Suurem teema on torusse sisenevate 50mm kalalitorudega (valamud, dushid...). Andres

[Külaline]

Paned lolli paika, tema on ikka kohatu! (tõetera Maalehest)
Ja sinu nägemus, kuidas seda probleemi lahendada oleks kuidas? Siinse foorumi teemadel pole lugenud ühtegi asjalikku soovitust või nõuannet. Mitte ühtegi!

Loll on juba paigas, loll ei peaselleks Maalehte tsiteerima!
Käesolevas teemas on kõlanud juba mitu asjaliku soovitust, aga paraku mitte sinu poolt!

[Urmas]

Käesolevas teemas on kõlanud juba mitu asjaliku soovitust, aga paraku mitte sinu poolt!

Ja milline neist oli kõige asjalikum? Tahan kah targaks saada!

[Külaline]

Tahan kah targaks saada!

Arvan, et selle saamisega oled lootusetult hiljaks jäänud.

[w.k]

Gunnarile: See tellis, millest laotud koridoride seinad (ohutuse pärast) ja korstnadki ja mitte vaid kalamajas, võib siiski olla silikaat. Silikaattellist hakati Tallinnas pressima juba jupp aega enne EW, no kusagil tsaariajal.

Jah, see kõlab tõenäoliselt, kuigi tegu pole sellise tavalise poorse valge silikaadiga. Pigem sinakashall ja tihedam, aga ka üsna rabe.

Mõnel ilmselt gaasiboiler v. katlad sooja andmas, mõnel isegi see korstnasse ühendatud, kui läbi seina oli ebamugavam. Peaks tulema järgmine masu (ptüi, ptüi..) siis küll leitakse mida kiiruga "bullerjan" korstnasse ühendada.

Kõigil gaasikatlad, korralikult välja ühendatud. Aga jah, sellele ei maksa loota, et korstnaid kasutusele enam kunagi ei võeta.

Arvasin juba pildilt, et maja sõjaeelne väljalase: kanalkatoru muhvikuju ja pelli massiivsus reetsid. Usun, et püstak iseenesest kestaks veel ja veel, oli ju tollane malm märksa kvaliteetsem, kui nõukaaegne. See on vaid uskumine, mitte garantii. Suurem teema on torusse sisenevate 50mm kalalitorudega (valamud, dushid...).

Nagu ka eelnevalt mainisin, on alumiste naabrite köögivalamud selle toru taga. Jämedam malmtoru (WCd ja dušid) jookseb hoopis teiselt poolt.

Lahendasin lõpuks koha plaadiga, mida vist nimetatakse Aeroci kergbetooniks, vmt. Lõikasin parajad tükid, toru muhvi koha õõnestasin parajaks ja panin plokiliimiga paika.

Siin on pilt kuivast proovist:
https://www.dropbox.com/s/vrd56ae4id8jd ... 5.jpg?dl=0

Toru külge midagi ei liiminud, loodan et rooste läbi tulema ei hakka, kui kontakt on olematu...

Kõike hääd,

Gunnar