Ehitusfoorum

Tere,

kas on kellegil teadmist, mis töörõhk on a la Mustamä paneelmaja tarbeveetorustikus ( näiteks 4 korrus)?



Tänud!

Tarbeveevõrgu normist: algrõhk on 2bar, iga järgnev korrus +0,4bar juurde. Tulekahju olukorras (Tln-s on kaks tulekahju tõenäosuslik) ...

Tarbeveel 10 bar, rõhulang 0,2 bar. Kestvus 2 tundi.

toomas, kust kohast selline metoodika (PN10 nimirõhuga torudele?)?
Rõhulang peabki olema, sest vee temperatuur muutub ja maht muutub, lisaks rõhu tõttu toru deformatsioonid. Äkki ikka lisatava vee kogus oluline?

http://www.hals.ee/public/files/Unipipe ... juhend.pdf

siin surveproovi teostuse näide.

Selline küsimus, et kas igale poole pimedad ette ja ühest otsast pressid vee sisse. Kuidas see vangi jäänud õhk sealt torust välja saab,et kõik ikka veega täituks?

Jürask kirjutas: ↑08 Dets 2017, 15:12 Selline küsimus, et kas igale poole pimedad ette ja ühest otsast pressid vee sisse. Kuidas see vangi jäänud õhk sealt torust välja saab,et kõik ikka veega täituks?

Aga miks sa pead surveproovi veega tegema? Kas esialgu lihtsalt pimedad ette ja ühte otsa kompressori variant ei sobi?

Urmas

Nagu nii rendist võtmine, siis teeks parem veega.

Tere.

Õhuga lollikindlam. Kui midagi järgi annab, pole uputust. Lihtsalt mõni järelvalve seda ei aktsepteeri. Vesi sisse ja 10 bar peale.
Ühes kohas Tallinnas kästi 12 sisse panna. Keeldusin. Jama oli ikka korralik.

Toomas.

12 bari on enamike torude puhul lubamatu surve ja sellest tulebki keelduda!

Ma mõtlen, et proovin ju veepidavust tööolukorras, mitte maximumi mis torule lubatud.

Kui eelpoolkirjutatult on töörõhk veetorus 2 bar+0,4xkorrus, siis Uponori soovitus on 1,5* max rõhk seda kontrollida. Ehk siis 4 korruse korral ~3,6*1,5= ca 5,5 bar.

Parandage kui eksin.

Tere.

Ma mõtlen, et proovin ju veepidavust tööolukorras, mitte maximumi mis torule lubatud.

Aga tee see järelvalvele selgeks.
Konkreetne näide survestamise kohta. Eritööde juht ütles; 6 bar ja 1 tund. Tehtud, pildid olemas. Järelvalve asja heaks ei kiitnud, aktile alla ei krjutanud. Tehke uuesti,10 bar ja 2 tundi. Tuli teha, ilma selleta arvet ei maksta.

Tohoh, kas mingile normile või standardile ka viitas selle 10bar osas? Soomlastel on RIL lihtne lause: tarbetut ülesurvestamist vältida. Eesti normis on uutel torudel lubatud kuni 6 bar (kui hüdr.löök juurde panna siis tulebki pea 10 täis).
Tegelikult peaks projekteerija panema katsetamise protseduuri projekti ja selle kohaselt peaks ka ehitusjärelevalve tegutsema.

Tere.

Kui võtad projekti seletuskirja lahti, siis seal on tavaliselt kirjas; Surveproov vastavalt tootja juhendile. Kui selle järgi tahad teha, siis saadetakse lihtsalt uksest välja. Teha tuleb nii, nagu tellija järelvalve soovib. Ta lihtsat vilistab selle juhendi peale.
Pidin sadevee püstakuid survestama 2 bar ja 2 tundi. Püstakud Uponor PN 10. See kuhu püstakud ühendati oli PN 6.

Toomas.

Kas Te teadjad ikka tootjate juhendeid lugenud olete?
Isegi sellel plasttorul on lubatud max katsetamise surve 15bar, lk 16.
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... a97S7Di_Ox
ping

Pex torud peavad ka suuremat survet reeglina, kui näiteks komposiittorud. See, et on 15 max või 10 max lubatud ei tähenda, et seda oleks mõistlik rakendada. Reeglina on survestamine trassi kasutusrõhk plus 2-4 bari. Kui paigaldada süsteemi, mis näeb ette survestamise 6 bari ja maks 10, siis järelvalve tuleb pikalt saata oma 12 nõudega. See on mõttetu torustiku koormamine ja eluea lühendamine. Tootja juhend on asi mida tuleb järgida.

Kas keegi selgitaks, kuidas amatöör saaks ise majasisese tarbevee torustiku surveproovi tehtud. Esmalt väljakaevatud teooria ja siis küsimused. Ärge kohe vast mutta tampige.

TEOORIA
1) Täita süsteem veega 24 h enne surveproovi. Õhk püüda välja saada. Rõhukatse kestab kokku 3 tundi. Sanitaartehnilised seadmed ning soojusvahetid (boilerid) peavad olema katsetatavast veetorustikust eraldatud sellisel viisil, et oleks kindlustatud nende kaitsmine surveproovil kasutatava rõhu eest.
2) Surveproovi alguses tekitada süsteemi 1,5-kordne töörõhk (maks 15 bar). Seda rõhku tuleks 30 min hoida, vajadusel alanenud rõhk tõsta ettenähtud tasemele. Saan aru, et seda tehakse torude venimise kompenseerimiseks. Kohalik veefirma hoiab mul 4 bar rõhku. Katse plaanin teha 10 bar juures.
3) Minutil 30 lõpetada rõhu stabiliseerimine ning jälgida, mis juhtub kuni minutini 60. Maksimaalselt on sellel ajavahemikul lubatud 0,6 bar rõhu langus.
4) Kahel järgneval tunnil (minutid 60-180) on lubatud maksimaalselt 0,2 bar langus.
5) Liitekohti tuleb viusuaalselt kontrollida kogu surveperioodi vältel.

KÜSIMUSED
1) Kas ma olen protseduurist õigesti aru saanud, on minu teooriakirjeldus õige?
2) Sooja tarbevee torustikule saan vee sisse lasta ja rõhku mõõta vaid nii, et vesi on ka kaugkütte soojussõlmes. Ma ei saa kuidagi täita nõuet, et tarbevee soojusvaheti peab rõhutestist välja jääma. Mida spetsialistid sellises olukorras teinud on? Mida hullu juhtub soojusvahetiga 10 bar juures?
3) Mul on elamises tulevaste veetarbijate kohtades seinas ½ tollised kannud. Millega neid surveprooviks sulgeda? Kas siseviimistluse tegemise ajal nende kaitseks sissekeeratud „punased/sinised plastkorgid“ on piisavad või hakkavad need lekkima ja minema lendama?
4) Mis seadmega survet tõestetakse? Saab seda rendifirmast laenata?
5) Miks surveproovi veega tehakse? Miks mitte õhuga? Torustiku täitmine ja õhu väljasaamine tõotab paras lödistamine tulla.

Ei saa aru mis need 1/2" kannud on.
Soojusvaheti lubatud rõhku soojusvaheti pealt või leia andmed. Alla 10 bar pole kindlasti näinud, tavaliselt on kaugküttel isegi üle 20 bar.
Survestuspumpa saab rentida küll, nii elektrilist kui käsipumpa.
Õhuga ei või teha sellise rõhu juures ohutuse eesmärgil.