taldmiku vajadus?

Külaline
külaline

taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere,
Kas on väga halb mõte valada monoliitne betoonvundament ilma taldmikuta. Ehk siis kooriks pinnase (minu puhul siis u30cm. seejärel kaevaks väikese kopaga 30-40cm laiuse kraavi 1-1,2m sügavusele, mingit kildu ei hakkaks tampima vaid jätaks nii nagu on, maapinnale siis saalungid sokliosale. KOgu selle krempli valaks betoooni täis.
Miks nii mõtlesin, on see, et peaks üpris kiire lahendus olema, ja teoreetiliselt tugevam ka kui fibo.
Sirvides väikemajade raamatut siis selline lahendus täitsa olemas ja kuna mulle tuleb 1kordne puitkarkassmaja millele selle sama raamatu järgi sobivad ka 40x40 postid, siis mõtlesin, et poleks vast paha mõte.
Pinnaseks on selline mereäärele omane, liivasegune muld u30cm, siis tuleb puhas liiv.
Vundamendile valaks peale armeeritud betoonplaadi, mis teeb asja raskemaks (keskele ka kandev vundament) Ära jätaks igasugu vertikaalsed hüdrod, teeks ainult terve plaadi ulatuses horisontaalse. Kuna fibo ilma hüdrota on maa sees kahtlane, siis peaks olema isegi kokkuhoiu koht.Olemas ka projekt, kuid seal ikkagi fibo, koos soojustuse ja hüdroga.
Mida arvate sellisest lahendusest kus taldmikku ei kasutaks. Betooni kulu oleks umbes 50m3
Tänan
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Selles samas raamatus ja ka siin foorumis on juttu olnud isegi sellisest vundamendist kus kraavid tihendatakse liiva ja maakividega ning alles siis valatakse betoonvöö. Eks pinnasest kõik sõltub, kuid karkassmaja üpris kerge. Tänapäeva trend hoopis peno peale ehitamine. Subjektiivne arvamus on küll selline et sinu tehtud vundament on kindlam kui plasti peal olevad. Killustiku vajadusest talla all samuti eriti aru ei saa, kuigi enamasti pannakse. Uuri natuke teadjamatelt kas armeerida ka oleks vaja.
Edu
Hardi
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Prill »

mul pätsu aegne palkmaja, sokli osa on tahutud maakivi seguga ~30cm, maapinnast allpool on seguga tahumata maakivi ja seda segu on seal sümboolselt, kivide lahtiurgitsemine ei ole mingi probleem. ja nende maakivide all on ~15-20cm lahtisi peenemaid kive. Pinnas 0n 30cm mulda, allpoolt kõik kruus.
Maja nagu vajunud pole.
Vahtplasti peale ehitamine on ju samuti inseneride poolt läbi mõeldud ja projektiga kinnitatud, mis nagu väidetavalt peaks probleemide tekkimist oluliselt vähendama.
Aga mis selle vahtplastiga saaks üldse juhtuda, kui aastakümnetega, siis loodetavasti vajumine ühtlane ja ei põhjusta hoonele nähtavaid probleeme. Teine teema on, kui kaua üldse ühe maja eluiga peaks olema. Enamik maju ei vasta ka täna tänapäeva nõutele ei ruumilahenduse, kommunikatsioonide ega üldse millegi poolest - ometi elatakse. Ka tänapäeva tippmajad võivad 50-60 aasta pärast olla vaatamata parimatele materjalidele ja tehnikale selleks ajaks mõnes mõttes amortiseerunud ja ei vasta kaasaja vajadustele.
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Siis tuleb puidust" kuur" liivasele pinnasele ja alla 50 m3 betooni! Natuke valus on mõelda selle suhte peale :cry:
Kui see pinnas just vesiliiv ei juhtu olema, siis koori muld ära ja tassi süvend kas liiva, kruus, kildu triiki täis ja vala plaat selle peale. See siis ongi selle kerge maja taldmik ;)

taastaja
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kes on enne midagi ehitanud, see teab, et järgnevaid töid on siis hea teostada, kui eelnevad on teostatud korralikult.
Kui teha monoliitsest betoonist vundament, siis tuleks ikka kaevata korralikult lai kraav, paigaldada täpsed raketised ja betoon londiga sisse.
Samas, mõistlik on mõelda ka optimaalsuse seisukohast, kui tugev ja kestev vundament on ikkagi optimaalne puitkarkass majale.
teemaalgataja
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas teemaalgataja »

Tegin vähe enne arvutamist. Kui teha fibost koos taldmikuplokkidega siis kujuneks hind umbes nii. Taldmikuplokk 840.-, Fibo5 300mm 2500.- müürisegu 300.-, vöö betoon 580, vöö ja ploki armatuur 200, taldmikuploki betoon 170, bi armatuur 100 kokku 4700. See siis materjal ehituskaup24 hindadega. Bauhofi projektimüük tegi umbes sama hinna.
Kui betoonis teha siis 40cm kraav täita pluss maapealne osa, ehk siis vundamendi kõrgus 1,5m, millest1,1m maa alune ja 40 cm sokkel ehk siis 45m3 betooni 5400. Sinna juurde siis saalungid maa pealsele osale ja armatuur sisse, 2000 saab hakkama. kokku 7000ja natuke peale.
Fibot vist ei tohi niisama maa sisse jätta, ehk siis sinna lisanduvad krohvi ja hüdro teema, betooni võib niisama jätta. taldmikuplokk tahab saada siledat pinda, betooni puhul pole see nii oluline.Teine on muidugi tööaeg ja raha, mis fibo puhul mahukam. kopa hind mõlema puhul sarnane,
Selleks kaalusingi alternatiivina betoonvundamenti.
Taldmiku küsimus tuli sellest, et taldmiku plokk on 490 lai ja kraav teha 400. siis erilist vahet pole. muidugi kannataks kraavi veel kitsama teha, Eeldab muidugi korralikku kopatööd. Ehk siis rahaliselt polegi nii suur erinevus.
Ahjaa vundamendi pikkus koos vahevundamendiga 80m.
kruvi keerja
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas kruvi keerja »

Kui keldrit ei tule, siis on soodsam rajada madalvundament, ning see ära soojustada. Hoiab kokku kaevetöödelt ning ka materjalidellt. Aega ka hoiab kokku.
kas 30 cm. on ilmtingimatta vajalik paksus vundamendile plokkidest lahenduse puhul?
Kui pikk see vundamendi lint tuleb? 80-100 m? päris aiamajake pole
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ega ta just aiamajake pole jah, ikka elada tahaks sees:) Aga vundamendi välismõõtudelt tuleb ca150m2. Koos kandva vaheseina all oleva vundamendiga tuleb 80m. Vahesein selleks et põrandaplaat tuleb kandev ja toetub äärtest ja vaheseinale, ehk siis 2 plaati ja vaheseinas on katkestus, sel juhul saab armeerida ühes kihis ja sille ka väiksem. Sisetööna hiljem ujuv õhem betoonplaat koos küttega. vahesein ka seepärast 300mm, et oleks piisavalt toetatud plaat.
Madalvundamendi puhul kardan kõige rohkem, et kuidas see peno seal pinnasel käitub näiteks paarikümne aasta pärast.Muidu ta lihtsam on jah, lihtne on ka Lplokkidest kogu asi teha, Aga see ka ainult peno peal.
kruvi keeraja
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas kruvi keeraja »

Kui sa kardad peno vundamendi all, siis tegelikult madalvundamendi puhul, seda sinna panema ei peagi, piisab perimeetri soojustamisest. Soojustus laotatakse maa sisse, umbes meetri laiuselt ümber vundamendi.
Lisaks EPS plaatidele, saab lasutada ka XPS plaate (styrofoam, finnfoam näiteks)
seda ajas vastupidamise teemat on siin foorumis ka arutatud, mingid lingid isegi olid mingitele katsetele/uurimutele.
Kõige sobilikuma lahenduse leiad ikkagi projekteeriaga asja arutades.
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tänan vastuste eest.
Eks ma projekteerijaga arutasin ka. Tema joonistas fibo vundamendi koos ujuva põrandaga selle keskele. Foorumit uurides on jah palju vastasseise ja erinevaid arvamusi, samuti kirutakse insenere, kes lähevad optimaatorite vooluga kaasa.Seda head ja õiget lahendust raske leida.
Tegelikult ümberringi siin tehakse päris palju madalaid vundamente. Väiteks on et pole mõtet nii sügavale minna, kuna on liiv ja põhjavesi tuleb kevadel umbes meetri või vähema pealt vastu, Ning, et maapind ei külmu siin iialgi nii sügavalt. Ega ta külmu tõesti. mõnikümmend cm ehk.
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Prill »

Kui kuiv pinnas läbi külmub, ei ole sellest midagi ja ei tarvitse külmumise piirist isegi aru saada. Külmumisel tekitab ohtu vesi pinnases, mis külmudes paisub ja hakkab maapinda ning sellel olevaid ehtisi rajatisi kergitama. Las kergitab, ainult õnnetuseks ei kipu läbikülmumine ja kerked olema ühtlased ja samaaegsed, mis väljendub vundamentide-seinte puhul pingete ja pragude tekkes.
Selles ma kahtlen, kas Eestis on sellist pinnast, mis külmub ka karmima pakasega ainult mõnikümmend sentimeetrit läbi - kui selline pinnas eksisteerib on sellel suur sanss tõhususes konkureerida paljude soojustusmaterjalidega :)
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ega tänapäevaste talvedega see pinnas arvatavasti väga sügavalt küll läbi ei külmu, kurat seda teab mis aastate pärast juhtub, arvan, et selleks peakski väikese varuga need vundamendid rajama.
Ega ma muidugi päris kindel ka pole et mingi 50mm peno lappimine vundamendi äärde väga palju aitaks, aga nende madalate vundamentidega muidugi nii tehakse.
igatahes päris huvitav lugemine siin foorumis
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Enne kui asud õhinal oma ideed teostama, pead ikkagi minema optimaatori (jne) inseneri-projekteerija jutule ja laskma oma projekt ümber teha. Ehk siis sinu erisoovid ja targad ideed peavad kajastuma projektis. Sest asi selles, et ehitama peab ikkagi projekti järgi.
Projekt muidugi peab olema selline, mille järgi saab ehitada.
Ja kui sa tellid vähemalt põhiprojekti staadiumis projekti, siis on seal kirjas ka kvaliteedinõuded, sh nõutavad mõõtmete tolerantsid jne. Neid kvaliteeditolerantse sinu meetodiga ehitades pole kindlasti võimalik tagada. Kui ehitad ise, siis võid ilmselt sellist jama teha, projektist kõrvale kalduda jne.
Kahtlen, kas ükski päris projekteerija ja päris ehitaja tänaseid euronõudeid ja kehtivaid seadusi arvesse võttes nõustuvad sellist ideed teostama.
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 14 Sept 2017, 02:38 Kahtlen, kas ükski päris projekteerija ja päris ehitaja tänaseid euronõudeid ja kehtivaid seadusi arvesse võttes nõustuvad sellist ideed teostama.
palju kära, vähe villa . mehed teevad ükskõik mida peaasi, et raha saaks :) just paar teemat tagasi jätsid hüdro panemata jne :D

Eks ka minu jutt kvalitseerub nüüd vahuks ja teema solkimiseks :) , kui sa muud ei oska kirjutada, kui viidet projekti vajadusele, siis jäta kirjutamata, sest kõik teavad seda juba.

See foorum vajaks suurelt ja punaselt teksti ennem "sisesta nuppu":

"Kui viitad projektile, siis me teame seda juba, et projekti on vaja ja küsime küsimusi selleks, et saada selgust asjadest mida me ei mõista."


"Kui sa viitad projekteerijale, pädevale insenerile, siis koos kontaktandmetega, et saaks kohe selle targa inimesega ühendust võtta, raha maksta ja mured lahendada."
Käsn
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Käsn »

Kui maapind kannatab niimoodi kraavi kaevata, et nõlvad jäävad püsima, siis ei tohiks probleemi olla. Maapealsele osale tee tugev saalung, muidu võib valamise ajal laiali vajuda.Betooni mark vali c25/30. Arvesta armatuuri kaitsekihi paksuseks igal pool vähemalt 5 cm.
Võiksida uurida firmade pakkumisi, kes tulevad paigaldavad spetsiaalsed moodul raketised. Täitsa võimalik ,et hind polegi väga hull, hoiad kokku lauamaterjali pealt ja fibo ladumise hind +hilisem viimistlemine , krohvimine jms. Fibo minu arvamuse kohaselt pole üldse mingi materjal, millest vundament teha. Ma ei teeks isegi seinu sellest, vaid kolumbiast. Või siis laseks seinad samamoodi monoliitsest betoonist valada.
Uuri veel rahulikult pakkumisi, kalkuleeri ja arvesta. Aga mingil juhul ära hakka koonerdama .See tuleb kuskilt hiljem kaarega tagasi. Sa teed seda endale ja mitte müügiks. Optimaatorid on vene ajas kinni, kus igas raamatus rõhutati kokkuhoidu, sest materjali polnud saada. Tänasel päeval ei ole see teema. Sa võid üritada igalt poolt ökonoomitada, aga kui pärast kokku lööd, palju sai võitsid, siis tuleb kokkuhoiuks mõni tuhat euri.
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 13 Sept 2017, 14:06..........................................................................................................................
Tegelikult ümberringi siin tehakse päris palju madalaid vundamente. Väiteks on et pole mõtet nii sügavale minna, kuna on liiv ja põhjavesi tuleb kevadel umbes meetri või vähema pealt vastu, Ning, et maapind ei külmu siin iialgi nii sügavalt. Ega ta külmu tõesti. mõnikümmend cm ehk.
Tuletan meelde asukohta millele vaja ehitada. See põhjavesi on ilmselt lumesula üleminekuvesi, mis paari nädalaga ära vajub.
Mis külmakerke oht siin esineb? Plaadi valamisel pole vaja isegi mingeid mõtetuid horisontaalseid soojustusi otse maapinna peale rajada ega midagi...
Kui, aga keegi arvab, et see liivapinnas meetrike allpool rohkem kannab, siis muidugi vaja lint plaadile alla rajada.

taastaja
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tore, et tuleb ka nõuandeid, mitte ainult vastuseid a´la pöördu projekteerija juurde. Loogiline, et lõpuks tulebki sinna pöördud, aga foorumis saaks ennast ka harida ja asjadega natuke kurssi viia, siis on võimalik projekteerida ka asju arutada, mitte ei ole lamba näoga laua taga ja kõigega nõus olla:)
Kusjuures nagu taastaja kirjutas, et pole horisontaalset penot pinnale vaja, siis tean, et mul sõbral maja mis tehtud 70ndate algul, ning valatudki sisuliselt maapinnale ja tema majal pole küll täheldada vundamendis ega seintes ühtegi pragu, vähemalt silmaga küll ei näe, uksed aknad käivad samuti hästi, võibolla on temal lihtsalt vedanud,
Aga kui kraavi täisvalamisest rääkida, siis tõesti masso raamatus selline variant täitsa olemas. Ise arvan et teoreetiliselt ongi võimalik nii teha, aga kui on puhas liiv ja väga täpne kraav, siis kardan, et väike vääratus kraavi kaldal ja võib käik sisse variseda?. ehk peaks mingite plaatidega kindlustama.
Külaline
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Et siis arvad, et liiv ei kanna ja betoon kannab? Et liiv tuleb vundamendi kraavis asendada betooniga mille alla jääb sama liiv! Liiv kannab edukalt ka siis, kui rajad selle vundamendi saalungi ka kohe mullast kooritud liivale.
Mu enda viimasel majal nii head alust polnud. Asub samuti mere kaldal ( kõvem laine lööb lausa vastu maja seina) ja oli täidetud pinnas, vedel savi meeter allpool. Kopp kaevas kitsa vundamendi kraavi savini ja selles olnud musta pinnase asendasin kividega mille vahed lasksin veega liiva täis. Betoonist vöö valasin alles maapinnale. Seega tõstsin maja ümbrust ka u 40 cm. Vööle tuli hüdrobutüüli peale sokkel. Siis 2 kordne 8.4 x 10 m puitkarkass tare. Esimese korruse siseseinad on tellistest laotud. Pragusi veel pole leidnud ei siseseintes ega sokli paekivi kumbis .....aga küll nad jõuavad :D

taastaja
projektivend
külaline

Re: taldmiku vajadus?

Lugemata postitus Postitas projektivend »

Olen vundamente ja koos nendega vundamendikraave rajanud ja näinud oma elu jooksul kümneid ja vast ehk ühel korral nähtud nii ideaalset pinnast, mis selle õpetuse järgi töö teostamiseks ehk enam vähem oleks sobinud.
Maa sisemuses kohtab puude juuri väiksemaid ja suuremaid kive või kipub hakkama varisema. Raamatu õpetus rääkis labidaga kaevamisest. Kes viitsib tänapäeval labidaga nii palju tööd teha?
Aga kopaga? Ei usu. Suhtun sellesse raamatutarkusesse skeptiliselt.
Võta parem suurem kopp kaeva korralikult lai kraav, milles mahud normaalselt raketist paigaldama, saad korraliku sirge ja täpse vundamendi, millele hea edasi ehitada. Ja mis peatähtis - töö ikka vastavalt projektile. Igasugu pusserdamisega kaugele ei jõua.
Projekti usku praktik.
Vasta