Plaatvundamendi lahendus

Hardis
külaline

Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Hardis » 18 Juul 2017, 11:09

Tere,
Ehitamisele tuleb 1 kordne puitkarkassmaja 130 m2, kivikatus.
Aga nüüd on vundamendi lahendusel tulnud väikesed kahtlused, paluksin teilt nõuandeid
Nimelt mul projektis L plokkidest plaatvundament. Ehk siis kinnitambitud alusele eps 200 Lplokid, põrand keskel 200 mm eps100, selle peal 100 mm armeeritud betoon. Edasi hüdroisolatsioon kogu plaadile millele 100mm eps ja 70 mm küttetoruga armeeritud betoon.
Mure aga selles, et olen 2 firmalt pakkumisi küsinud ja need ütlesid et ei näe teisel betoonikihil mingit mõtet. Uurisin netist ka tootjate lehti ning tõesti reiden ja finnfoam jms näitavad 1 kihti. Kuidas peaksin käituma, kas nõudma ehitajalt ikka nii nagu projektis kirjas või tegema tootja näpunäidete järgi ja nii naguehitajad soovitasid. Hetkel lihtsalt kahtlused,sest nii projekteerijad,ehitajad kui ka tootjad ju oma ala spetsialistid. Kõik nõuanded teretulnud, tänan ette.
Hardi

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 12:02

Tere. EPS maja raskuse all vajub kokku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 13:20

EPS kindlasti deformeerub - kuid see iseenesest pole probleem.
Ka nö tavaolukorras pinnas vundamendi all deformeerub (vajub) ja see pole ka probleem.
Oluline on, et deformatsioonide üldsuurused ja erinevused oleks lubatud piirides.
Samuti on oluline, et ei ületataks EPS-le lubatavaid pingeid.
Usutavasti on projekteerimisel seda arvesse võetud ja vastavad arvutused tehtud.

Antud juhul tekitab hoopis küsimusi 100mm plaatvundamendi paksus.
Minimaalne kaitsekiht antud tingimustes on 35mm ja see tähendab, et armatuur jääb sisuliselt plaadi keskele.
Plaadi keskel olev armatuur aga hästi ei tööta.
Lisaks on lähtuvalt pingejaotusest kohati vaja armeerida kahes kihis.
Teadmata täpsemalt plaatvundamendi arvutusskeemi arvan siiski, et 100mm on vähe selleks, et plaat töötaks nii nagu plaatvundament töötama peaks.

Pealmine betoonikiht on siin igati mõistlik / see pole kandev vaid nö konstruktiivne.
Alumisele kandvale kihile saab teha hea hüdroisolatsiooni / pealmisesse pannakse vaid konstruktiivne armatuur ja küttetorustik.
Võimalusel on igati mõistlik vältida küttetorustiku paigaldamist kandvasse konstruktsiooni.

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 13:34

Vaatasin et oli jah 100mm,seda siis põranda keskel. Äärtes on rohkem 300, samuti kandva vaheseina all, seal ka armatuuri rohkem, armatuur on 10mm ja 150x150 silmaga. Äärtes ja vaheseinas ning kamina all 14 ja seda 2 kihis. Vaatasin tootja kodulehti ja seal enamvähem sama lugu ainult enamasti soovitati 8 mm rauda. Kas epsi võiks asendada xpsiga.
Tänudega
Lauri

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 13:39

Külaline kirjutas:
18 Juul 2017, 13:34
Vaatasin et oli jah 100mm,seda siis põranda keskel. Äärtes on rohkem 300, samuti kandva vaheseina all, seal ka armatuuri rohkem, armatuur on 10mm ja 150x150 silmaga. Äärtes ja vaheseinas ning kamina all 14 ja seda 2 kihis. Vaatasin tootja kodulehti ja seal enamvähem sama lugu ainult enamasti soovitati 8 mm rauda. Kas epsi võiks asendada xpsiga.
Tänudega
Lauri
See on juba teine jutt...
Põranda keskel on koormusolukord natuke teine ja seal on 100mm arusaadav...
Kodulehelt pole mõtet vaadata armatuuri ega betooni paksust - iga olukord on erinev ja ühest lahendust ei ole.
Samuti ei näe mõtet EPS asendada XPS
Nagu mainitud - usutavasti on projekteerija kõik läbi arvutanud ja lahendus on OK - kindlasti usaldaksin antud olukorras projekteerijat rohkem kui kodulehti või ehitaja arvamust...

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 14:04

Tänud vastamast. Kodulehtedelt lihtsalt vaatasin lahendusi sest kahtlema pani ehitusfirrmade jutt,et pole vaja peale ujuvat kihti küttega,et lahendada võiks ühe plaadiga kus küte sees juba. Samas see 7 cm pole teab nüüd suur lisakulu,mingi 9 m3. Armatuur seal on projekti järgi 6 mm, lisaks muidugi hüdro ka.
Tänudega
Hardi
Enne viskas teise nime alla, mul uus välismaa telefon ja sellel mingi spelling peal, jube keeruline on kui kirjutan ühe sõna aga telefon vskab mingi teise ette hoopis:)

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 14:17

Minu arvamus (konstruktorina / insenerina) oleks kindlalt, et võimalusel vältida küttetorustikku kandvas kihis...
Selleks on mitmed põhjused - siinkohal pikemalt kirjutama ei hakka.

Ma arvan, et need kihid on Teil nii (mis on igati mõistlik)
* pealmine valu koos küttega
* kile - miis siinkohal ei ole hüdro
* soojustus
* hüdro - eeldatavalt SBS rullmaterjal
* kandev plaat
* soojustus

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 14:25

Lisan veel, et kodulehtede juures võib olla veel eksitav see, et pildil on kujutatud vaid vundamendi kandev plaat ja kujutamata on jäetud selle peale tulevad kihid...

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 15:04

Jah kihid on nii nagu kirjeldasite,hüdro materjali kohta kirjas pole otseselt. Ise arvan samuti.et plaat küttega tuleb eraldi.aga kas 7cm ja 6 mm armatuur on ok või piisab ka vähemast. Ise plaanisin põhiplaadi sel suvel/sügisel valada.talvel laseks seista Ja kevadel soojemate ilmadega jatkaks.põhimõtteliselt saab küttega plaadi ka siis valada kui seinad ja katus olemas. Kusagilt muidugi jälle kuulnud.et plaatvundamenti pole hea talveks seisma jätta, või vähemalt tuleb korralikult katta. Mida arvate.
Küsiks veel kas kellelgi on kogemusi benders soklielementidega, neil viimistluseks kiudbetoon juba küljes penol, jääb ära hilisem sokli viimistlemine. Muidu see tehtud eps 200 st. Hinda pole veel uurinud.
Tänudega
Hardi

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 15:16

Külaline kirjutas:
18 Juul 2017, 15:04
Jah kihid on nii nagu kirjeldasite,hüdro materjali kohta kirjas pole otseselt. Ise arvan samuti.et plaat küttega tuleb eraldi.aga kas 7cm ja 6 mm armatuur on ok või piisab ka vähemast. Ise plaanisin põhiplaadi sel suvel/sügisel valada.talvel laseks seista Ja kevadel soojemate ilmadega jatkaks.põhimõtteliselt saab küttega plaadi ka siis valada kui seinad ja katus olemas. Kusagilt muidugi jälle kuulnud.et plaatvundamenti pole hea talveks seisma jätta, või vähemalt tuleb korralikult katta. Mida arvate.
Küsiks veel kas kellelgi on kogemusi benders soklielementidega, neil viimistluseks kiudbetoon juba küljes penol, jääb ära hilisem sokli viimistlemine. Muidu see tehtud eps 200 st. Hinda pole veel uurinud.
Tänudega
Hardi
70mm plaat ja D6 armatuur on igati OK. Plaadi paksus väiksem eriti olla ei saa sest küttetoru peale ja alla peab jääma kindel paksus betooni. D6 võib asendada ka D5 aga ei näe siin küll kokkuhoidu...
Pealmise plaadi (ja soojustuse) paigaldaks kindlasti siis kui karp koos...
Pole mõtet neid "seisma ja ligunema jätta" - tegelikult on tegemist "sisetöödega"...

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 18:18

Tänud vastamast. Tundub,et läheb töösse sel kujul nagu kirjas on ja pean ehitajale selgeks tegema et tahan kahte eraldi plaati. Uurin natuke seda Bendersi soklielementi
Hardi

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Juul 2017, 18:29

Külaline kirjutas:
18 Juul 2017, 18:18
Tänud vastamast. Tundub,et läheb töösse sel kujul nagu kirjas on ja pean ehitajale selgeks tegema et tahan kahte eraldi plaati. Uurin natuke seda Bendersi soklielementi
Hardi
Bendersil puuduvad igasugused tehn näitajad - mille järgi otsustada, et sobivad?
See hilisem sokli viimistlus on küll üks väikseamid asju mille pärast muretseda...

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 00:18

Tänud vastuste eest. Benders jäi lihtsalt silma kui erinevaid katusevõimalusi uurisin, tundus huvitav lahendus. Aga eks eps on ikka vast üpris sarnaste omadustega, sõltumata tootjast. Xps muidugi parem valik aga ka poole kallim. Kusjuures soovitati Läti poole kiigata ehitusmaterjali ostmiseks. Kohati ikka soodsamad hinnad kui meil projektimüügis. Peab luurele minema.
Tänades
Hardi

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 08:44

Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 00:18
Tänud vastuste eest. Benders jäi lihtsalt silma kui erinevaid katusevõimalusi uurisin, tundus huvitav lahendus. Aga eks eps on ikka vast üpris sarnaste omadustega, sõltumata tootjast. Xps muidugi parem valik aga ka poole kallim. Kusjuures soovitati Läti poole kiigata ehitusmaterjali ostmiseks. Kohati ikka soodsamad hinnad kui meil projektimüügis. Peab luurele minema.
Tänades
Hardi
EPS-l ja EPSi-l on vahe ka...
Osta võib igalt poolt kuid peavad olema samade tehn andmetega (nii pikajaline survetugevus kui lühiajaline survetugevus) kui projektis...
Nt EPS 200 lühiajaline >200kPa ja pikaajaline >60kPa

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 11:10

Tere. Kui pikk aeg on "pikaajaline"? Kas see "pikaajalisus" vastab ka tellija pikaajalisuse mõistele? Kas seda "pikaajalisust" testitakse ka vee sees, kus enamus maapinna EPS-e töötavad? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 13:22

No arvestades et ise olen 40 siis ilus oleks kui teine sama veel siin ilma peal saaks käia. Mida lapsed hiljem selle majaga teevad on iseasi. Ehk siis mingi 40-50 aastat voiks ikka vastu pidada. Kuna ei tea ehitusfüüsikast eriti,siis küsiks et mis selle epsiga maa sees juhtub pikemas perspekiivis,nii 50 aasta jooksul. Kas laguneb, imeb vett täis vms. Ja kui ta on maa sees halb, siis mis oleks alternatiiv.
Hardi

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 13:41

Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 11:10
Tere. Kui pikk aeg on "pikaajaline"? Kas see "pikaajalisus" vastab ka tellija pikaajalisuse mõistele? Kas seda "pikaajalisust" testitakse ka vee sees, kus enamus maapinna EPS-e töötavad? Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Saan aru skeptilisusest...
Mis on pikaajaline koormus ja mis lühiajaline määrab EVS
Mina isiklikult EPS-s probleeme näen vähem kui aluspinnases...
Parimat

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 14:28

Tere. Loomulikult on mul teada, et kui toota nänni EVS järgi on kõik JOKK. Aga selle JOKK-ga pole 20 aasta pärast midagi peale hakata, vaevalt et riigi vastu kohtusse minek just lihtne oleks. Peale EVS on olemas täna veel leida insenerimõistust. Lugupidamisega. Alar Piirfled

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 15:44

Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 14:28
Tere. Loomulikult on mul teada, et kui toota nänni EVS järgi on kõik JOKK. Aga selle JOKK-ga pole 20 aasta pärast midagi peale hakata, vaevalt et riigi vastu kohtusse minek just lihtne oleks. Peale EVS on olemas täna veel leida insenerimõistust. Lugupidamisega. Alar Piirfled
Julge väide...
Mina ei väida muud, kuid et materjal peab olema vastavuses projekteerituga...
Ja eeldades, et projekteerimise käigus on materjalide tehn näitajad arvesse võetud...
Väide, et EPS ei sobi / surutakse kokku / jms pole pädev...

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 16:11

Tere. Ja projekteerija ei vaevu süüvima materjali omadustesse vaid teeb vastavalt "heale ehitustavale" ja EVS-le. Selleks pole tõesi vaja insnerimõistust, et lugeda klanntspiltidelt nännireklaami ja see siis vastutustundeta projektidesse sisse joonistada. Kahjuks on selline JOKK-skeem inseneerias muutumas peavooluks, mille tulemusena ei ole lootustki nifnifindusest lahtisaamiseks. Ja võib-olla pole seda vajagi - jagub edaspidi tööd ja leiba ekspertidele, "ekspertidele", inseneridele , "inseneridele", projekteerijatele, "projekteerijatele", materjalimüüjatele, ehitajatele, advokaatidele, kohtunikele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld - veel lootuses et nifnif-ideoloogia muutub nafnaf-ideoloogiaks, kuigi valgus tunneli lõpus on jäämas aina tuhmimaks.

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 16:22

Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 13:41
Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 11:10
Tere. Kui pikk aeg on "pikaajaline"? Kas see "pikaajalisus" vastab ka tellija pikaajalisuse mõistele? Kas seda "pikaajalisust" testitakse ka vee sees, kus enamus maapinna EPS-e töötavad? Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Saan aru skeptilisusest...
Mis on pikaajaline koormus ja mis lühiajaline määrab EVS
Mina isiklikult EPS-s probleeme näen vähem kui aluspinnases...
Parimat
Olles ise omanud 60ndate lõpul ehitatud plaatvundamendiga maja siis julgen soovitada, et kui tahta majalt 50a eluiga, siis on mõistlik teha põrandaalusepeno alumine pind vähemalt 20 sm kõrgemale planeeritud maja ümbritsevast pinnast. Majad vajuvad. Too maja (10x30m), oli 30 aastaga vähemalt 20cm vajunud, ümbritseva maapinna suhtes.
ping
:hello:

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 19 Juul 2017, 17:34

60ndatel vaevalt seal all peno oli, ehk siis maa ise vajus,või hoopis ümbritsev pinnas hoopis tõusis. Aga kui teen külmumispiirist sügavamale lintvundamendi siis ei saa ju kindel olla et ka see välistab vajumise pikemas perspektiivis.
Klantspildid on tõesti ilusad, aga siis on ju suisa kuritahtlik selliseid tooteid reklaamida ja toota kui nad vastu ei pea, huvitaval kombel projekteerijad ("projekteerijad") toodavad selliseid lahendusi järjest rohkem. Ideaalis võiks ju nii olla,et mina kui rumal tellija lähen projekteerija jutule, siis mulle seletatakse ära milline on hea lahendus ja ka räägitakse võimalikest ohtudest näiteks et kui kasutad epsi maa sees siis see vajub ajaga 20 cm ning hakkab mädanema,mis tekitab tulevikus väga suuri jamasid. Minu projekteerija sellist infot ei jaganud. Tema väitel on selline lahendus mis mulle tegi tänapäeval laialdaselt kasutusel ning igati hea. Kusjuures tegemist korraliku portfolioga ettevõttega ning projekteerija ise lõpetanud tehnikaülikooli aastaid tagasi. Kelle kuradi käest veel peaks projekti tellima kui mitte selliste firmade käest. Jube keeruliseks see lihtsa inimese elu ikka tehtud:)
Hardi

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juul 2017, 00:11

Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 17:34
60ndatel vaevalt seal all peno oli, ehk siis maa ise vajus,või hoopis ümbritsev pinnas hoopis tõusis. Aga kui teen külmumispiirist sügavamale lintvundamendi siis ei saa ju kindel olla et ka see välistab vajumise pikemas perspektiivis.
Klantspildid on tõesti ilusad, aga siis on ju suisa kuritahtlik selliseid tooteid reklaamida ja toota kui nad vastu ei pea, huvitaval kombel projekteerijad ("projekteerijad") toodavad selliseid lahendusi järjest rohkem. Ideaalis võiks ju nii olla,et mina kui rumal tellija lähen projekteerija jutule, siis mulle seletatakse ära milline on hea lahendus ja ka räägitakse võimalikest ohtudest näiteks et kui kasutad epsi maa sees siis see vajub ajaga 20 cm ning hakkab mädanema,mis tekitab tulevikus väga suuri jamasid. Minu projekteerija sellist infot ei jaganud. Tema väitel on selline lahendus mis mulle tegi tänapäeval laialdaselt kasutusel ning igati hea. Kusjuures tegemist korraliku portfolioga ettevõttega ning projekteerija ise lõpetanud tehnikaülikooli aastaid tagasi. Kelle kuradi käest veel peaks projekti tellima kui mitte selliste firmade käest. Jube keeruliseks see lihtsa inimese elu ikka tehtud:)
Hardi
Ma ei kirjutanud EPSist ühtegi sõna.
Loe tähelepanelikumalt.
ping
:hello:

Käsn
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Käsn » 20 Juul 2017, 00:21

Külaline kirjutas:
19 Juul 2017, 17:34
Ideaalis võiks ju nii olla,et mina kui rumal tellija lähen projekteerija jutule, siis mulle seletatakse ära milline on hea lahendus ja ka räägitakse võimalikest ohtudest näiteks et kui kasutad epsi maa sees siis see vajub ajaga 20 cm ning hakkab mädanema,mis tekitab tulevikus väga suuri jamasid. Minu projekteerija sellist infot ei jaganud. Tema väitel on selline lahendus mis mulle tegi tänapäeval laialdaselt kasutusel ning igati hea.
Mina ei saa sellest aru, miks peaks projekteerija esimese variandina mingit kahtlast plaatvundamenti välja pakkuma. Ma saaks siis aru, kui tellija ise seda mingil põhjusel soovib, aga lihtsalt puusalt projekteerida eps-ile toetuv plaatvundament ja siis kiita veel seda, kui igati head lahendust -minu jaoks jääb arusaamatuks, miks projekteerija vabatahtlikult endale selliseid riske peaks võtma. Kuna tegemist on puitkarkass-seintega, siis pikemas perspektiivis midagi väga hullu tõenäoliselt ei juhtugi. Eks see plaat seal mängib ,vajub ja paraguneb, aga puitkarkass on ju selles suhtes andestav. Mind isiklikult ei häiri, kui mõni asi kuskil natuke vinklist väljas on ja näiteks oma palkmaja siseseina , mis 100 aastaga veidi kummi vajunud on, ma kipsiga sirgeks ajama ei jookse. Keskmine laminaadi ja küprokikummardaja tõenäoliselt nii andestav ei ole ja siis algabki
see lõputu ekspertide, advokaatide , konsultantide , injekteerijate jne karusell, mis kokkuvõttes lõppeb sellega, et tellija jääb ise süüdi, et nii läks. Lihtsalt kastsid voolikuga natukene liiga palju lilli aias.

Külaline
külaline

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Külaline » 20 Juul 2017, 08:24

Lugesingi tähelepanelikult ja epsist polnud jah juttu, seda tahtsingi ütelda, et pingi maja ei vajunud ju epsi tõttu vaid lihtsalt maapind plaadi all vajus. Ja et ka teistsuguste vundamentide korral pole sel juhul ju mittevajumine välistatud.
Aga projekteerija tõesti pakkus välja selle vundamendi lahenduse ja ega ma ei osanud ka muud küsida, alles siis kui potensiaalseid ehitajaid otsisin ja nemad teisel kihil betoonil mõtet ei näinud, siiis hakkasin uurima.
Milline siis oleks lahendus. Lasta uus vundament projekteerida? Ega ei taha elada majas mis mõne aasta eest kiiva kisub. Paraku selle projekteerimisega kaasneb arvestatav lisakulu, sest praeguse projekti raha on ju nagu maha Visatud. Eks vaatan ja võtan praeguse projekteerijaga ühendust ja vaatan mida ta kostab.

Vasta