vundamendi ja kandva põrandaplaadi lahendus

[huvituja]

Tere,
Mida arvate vundamendi ja põrandaplaadi sellisest lahendusest ja ehk oskate ka vajalikku nõu anda.
Pinnas liivane, 30 cm mulda ja edasi algab liiv. pinnavesi tuleb umbes meetri pealt vastu kevadel ja sügisel. Eelprojekt on olemas, ja seal kirjas nii, et kraav 1,3m siis kild ja taldmik ja edasi fibo. Põrandaplaat koos põrandaküttega ujuvana müüride vahele. Kusjuures käisin ka ehitusinseneri jutul ja ka tema ütles et täitsa hea lahendus, et tänapäeval pole mingit põhjust plaati kandma panna vundamendile.
Samas kuna teen endale siis mulle sümpatiseeriks kahe betoonplaadi lahendus. Ehk siis täidaks liivaga vunda servani,esimene plaat kandev vundamendile, sellele hüdro täies ulatuses, siis peno 20cm ja küttega plaat 6-8cm peale ujuvana.
Kas on mingi rusikareegel armeerimiseks ja kui paks see kandev plaat võiks olla. ise mõtlen et kui pinnas korralikult tihendada ja sinna peale plaat panna siis vast 15 cm tuleks ja ei usu et ta ära vajuks., aga jah see armeerimise osa,või oskate soovitada kedagi kes selle töö aitaks ära teha. maja välismõõt 20x7,2. Maja 1kordne puitkarkass, plekkkatusega.
Miks tahan sellist lahendust on just see, et peaks olema üpris lolli ja pommikindel. Tuttavale tehti nendestLplokkidest plaatvundament ja peale 3 aastat jooksevad seinas ilusad praod. Arhitekti lahenduse puhul jääb arusaamatuks õige hüdro tegemine ja ikkagi selle peno vastupidavus pinnasel. Ühe alternatiivina oli laagidel põrand aga seal pelgan närilisi ja vee ning kanali majjatoomise probleemid.
Vundament ise on projektis fibo aga kuna vabat aega palju siis mõtlesin hoopis et äkki oleks kivikbetoonil rohkem jumet, siit foorumist lugenud, et fibo maa sees pole hea mõte. Pealegi maakive endal tasuta võtta hulgim. Umbes nii teeks, et kraav sinna, alla siis armeering ja betoon. edasi loobiks betooni sisse maakive ja ülesse samuti armeering. Kuna maja kerge siis vundameni laius üle 25 cm ei teeks.
Ehk oskate head nõu anda või kedagi soovitada kes seda teeks, igatahes see insener kelle juures käisin see arvas et pole mõtet nii kapitaalseslt ehitada. Või olen oma mõttekäiguga täiesti metsas

[Külaline]

Kui Sa räägid kandvast plaadist toetatuna vundamendile siis teoreetiliselt võib selle alla ka "tühjus" olla - see ei mängi plaadi kandeskeemi seisukohalt rolli...
Rusikareeglit armeerimiseks pole - see arvutatakse ja oleneb sildest / koormustest jms

PS
Eelprojekt pole ehitamiseks!
Projekt jaguneb laias laastus: eelprojekt / põhiprojekt / tööprojekt.
Eelprojekti põhjal antakse ehitusluba - kuid see pole eelprojekti eesmärk.
Põhiprojekt annab piisava põhjalikkuse ehitusmaksumuse hindamiseks.
Tööprojekt on dokument ehitustööde läbiviimiseks.
Mitte ükski teine projekt pole ehitamiseks.
Iga järgnev projekt täiendab eelmist.
Sealjuures jagunevad eelpool nimetatud projektid veel omakorda: arhitektuur / konstruktsioonid / vesi /kanal / küte / vent / tugevvool / nõrkvool jne jne
Eelprojektist pole mõtet otsida infot ehitustööde teostamiseks - see on vaid väga ülnine ehitise kirjeldus...

[huvituja]

Eks ma tean isegi et eelprojekti järgi ei ehitata, kuigi väga palju selle järgi tehakse. Ega puitkarkassmaja jaoks nüüd erilist teadust ka vaja pole. Vundamendi ja põrandaplaadi tugevus natuke teine asi. Kardan ka et ei piisa kui viskad 8mm võrgu segusse ja ongi korras. Mõtlesingi, et ehk oskate häid nõuandeid jagada kuidas teha või kes abistaks projekti tegemisel. Igatahes see insener kelle juures käisin ei jätnud küll head muljet, kuigi kirjade järgi tehnnikaülikooli paberitega ehitusinsener. Tema sõnade kohaselt fibo maasees ja ujuv põrand väga ok lahendus.
Aga silde kohapealt nii, et natuke alla 7m on. Mõtlesin ka paneelide peale, aga jube pikk maa on transportida ja transpordi hind kardetavasti tuleks sama suur kui paneelide enda oma.

[Külaline]

Plaatvundamendist...
See ei ole automaatselt plaatvundament kui pinnasele on valatud plaat / plaadi äärde ribid
Selleks, et süsteem ka töötaks plaatvundamendina tuleb teha vastavad arvutused...
Vastavalt nendele arvutustulemustele valitakse plaadi paksus / ribide ristlõige / plaadi sarrus / ribide sarrus jne
Kui eelnev on tegemata ei saa eeldada, et asi töötab plaatvundamendina...

[Külaline]

Eks ma tean isegi et eelprojekti järgi ei ehitata, kuigi väga palju selle järgi tehakse. Ega puitkarkassmaja jaoks nüüd erilist teadust ka vaja pole. Vundamendi ja põrandaplaadi tugevus natuke teine asi. Kardan ka et ei piisa kui viskad 8mm võrgu segusse ja ongi korras. Mõtlesingi, et ehk oskate häid nõuandeid jagada kuidas teha või kes abistaks projekti tegemisel. Igatahes see insener kelle juures käisin ei jätnud küll head muljet, kuigi kirjade järgi tehnnikaülikooli paberitega ehitusinsener. Tema sõnade kohaselt fibo maasees ja ujuv põrand väga ok lahendus.
Aga silde kohapealt nii, et natuke alla 7m on. Mõtlesin ka paneelide peale, aga jube pikk maa on transportida ja transpordi hind kardetavasti tuleks sama suur kui paneelide enda oma.

Hoone mõõtudeks oli antud 20x7,2...
Sille 7m tähendab, et sees pole ühtegi kandvat seina?
Kui tohib küsida - miks Te ei usalda inseneri / usaldate foorumit rohkem?
Fibo pinnases on OK - eeldatav hoone kasutusiga 50a
Ujuv põrand on OK - küll aga tuleb teha kvaliteetselt
Märgusõnaks oleks PROJEKT...

[huvituja]

Oskate kedagi soovitada, kelle poole pöörduda vundamendiprojekti asjus. Väga hea kui Pärnus, aga interneti ajastul pole vist ka sellel vahet.

[Külaline]

Oskate kedagi soovitada, kelle poole pöörduda vundamendiprojekti asjus. Väga hea kui Pärnus, aga interneti ajastul pole vist ka sellel vahet.

Pane siia oma e-post...

[huvituja]

Minu epost on llepik@online.ee
Tänan

[Käsn]

Lihtne talupojamõistus ütleb, et kui sa tahad kandvat plaati 7,2 x 20 majale, siis kõige lollikindlam oleks teha vahesein keskele, saaks silde ca 3,3 meetri peale. Laias laastus läheb betooni 20x0,3x1,6 ca 10 kanti, ehk siis maksumus 800 euri. Pole just eriti suur summa, mille pealt kokku hoida.

[Käsn]

Lisan veel niipalju juurde, et ära kivikbetooni küll tegema hakka, kui teed , siis lihtsalt betoon. Reaalsus on see, et kive tuleb pesta ja kui sul järve lähedal ei juhtu olema, siis kaevu saad kiiresti tühjaks.Siis paigaldamisel on veel omad reeglid - kivid ei tohi oma vahel kokku puutuda jms tülikused, mis kogu selle kiviloopimise lõbu ära rikuvad. Ma ise ka kunagi üritasin niimoodi kokku hoida, aga reaalsus oli see, et ca 0,5 kandi segu kohta loopisin moe pärast sisse paar ämbrit kive. Kivid said lihtsalt nii kiiresti otsa. Ja kanti kive ikka annab korjata ja pesta. Kant killustikku maksab mingi 20 euri vist, nii et ei tasu ära see jama ennast.

[huvituja]

Tänud vastamast.Ise mõtlesingi, et kõige optimaalsem oleks keskele vahesein. Olen natuke uurinud milliseid vundamente ümbruskonnas tehtud on ja enamasti on tegu madalvundamentidega ja ka plaatvundamendid Lplokist. Ühe lplokkvindamendi omanikuga rääkisin ka. Küsisin et miks selle kasuks otsustas, ütles et pole mõtet nii sügavale minna, et põhjavesi tuleb kiiresti vastu ja et tegu mere lähedase alaga, siis mõnes kohas võib olla vesiliiva. Teiseks argumendiks tõi veel, et lihtne teha ja saab soojustatud plaadi. Ise ma ei oska arvata, natuke kahtluseid tekitab peno vastupidavus nendes tingimustes. Samas see vesiliiva võimalikkus paneb mõtlema. Kui veetrassi vedasin siis põhjavesi tule peale meetrit vastu küll aga vesiliiva küll ei olnud

[bjorn]

Siit foorumist käis üks Rootsi või Norra uuring läbi, kus 25a penoplokkidel seisnud sild demonteeriti, et uus kõrvale ehitada. Lühike kokkuvõte oli, et ei juhtu selle penoga mitte midagi. See ei ole enam matemaatiliselt tõestatud vai d reaalsetes oludes 20+ aastat seisnud asja lahti võtmine ning uurimine. Samuti on neil kontrollvardad pikka aega juba sees ja monitoorivad sarnaseid objekte.