plaatvundamendi all killustik või liiv

[mkubi]

Selleks on drenaaz.

[Külaline]

Kas plaatvundamendi all killustiku eelis on see, et killustik ei seo vett ja külmakerke oht on väiksem? Samas kui killustiku augu ümber on pinnas mis vett läbi ei lase siis tekiks nagu just vee vann killustiku sisse?

Pigem vee vann killustiku sees kui elaks majas mille plaat toetub vesiliivale.
Drenaaz ei ole mingi võlusõna, teatud aja möödudes on drenaazil kombeks ummistuda ja kui vundamendi kandevõime on pöördvõrdelises sõltuvuses mingist maaalusest torust, siis on jama majas.
Kui projekt näeb ette killustiku siis mujal maailmas seda plaadi alla ka pannakse, mitte ei optimeerita liivaga ja tuues põhjenduseks hinna jms.

[MadalEnergia]

Eelmises postituses uurisin foorumi kasutajate käest plaatvundamendi alustäite kohta, aga ei saanud
mingit tagasisidet.
Ma tõstatan küsimuse siis natuke teistpidi, kas on vahet kumba materjali kasutada alustäitena
plaatvundamendi all, kas killustikku või ehitusliiva?
Ehitusliiv on kordades odavam aga kuidas on lood tema kandevõimega võrreldes killustikuga.
Plaatvundament millest jutt käib on 200m2 (EPS L plokist) ja tuleb 1 kordse puitkarkass maja alla.

Kas plaatvundamendi all killustiku eelis on see, et killustik ei seo vett ja külmakerke oht on väiksem? Samas kui killustiku augu ümber on pinnas mis vett läbi ei lase siis tekiks nagu just vee vann killustiku sisse?

Drenaaž

[MadalEnergia]

Eelmises postituses uurisin foorumi kasutajate käest plaatvundamendi alustäite kohta, aga ei saanud
mingit tagasisidet.
Ma tõstatan küsimuse siis natuke teistpidi, kas on vahet kumba materjali kasutada alustäitena
plaatvundamendi all, kas killustikku või ehitusliiva?
Ehitusliiv on kordades odavam aga kuidas on lood tema kandevõimega võrreldes killustikuga.
Plaatvundament millest jutt käib on 200m2 (EPS L plokist) ja tuleb 1 kordse puitkarkass maja alla.

Kas plaatvundamendi all killustiku eelis on see, et killustik ei seo vett ja külmakerke oht on väiksem? Samas kui killustiku augu ümber on pinnas mis vett läbi ei lase siis tekiks nagu just vee vann killustiku sisse?

Jah, tuleb teha drenaaž

[Hiid]

Kui projekt näeb ette killustiku siis mujal maailmas seda plaadi alla ka pannakse, mitte ei optimeerita liivaga ja tuues põhjenduseks hinna jms.

kas saaks mõne viite mujale maailma, kus kildu plaadi all kasutatakse?

[Külaline]

kas saaks mõne viite mujale maailma, kus kildu plaadi all kasutatakse?

Viide: https://www.youtube.com/watch?v=y1kf2s3ir5Y
Kordan veel, kui projekt näeb ette siis tuleb nii teha, aga meie kodumaised optimaatorid ei taha, ei suuda, ei oska ja teevad ikka omamoodi.

[abe]

kas saaks mõne viite mujale maailma, kus kildu plaadi all kasutatakse?

Viide: https://www.youtube.com/watch?v=y1kf2s3ir5Y
Kordan veel, kui projekt näeb ette siis tuleb nii teha, aga meie kodumaised optimaatorid ei taha, ei suuda, ei oska ja teevad ikka omamoodi.

Graniidi peal on ju kild ok, liiva, savi jms peal vähe teine teema? Ehitatakse ikka vastavalt lokaalsetele oludele, füüsikaseadused kehtivad globaalselt. Teatud juhtudel teatud laia maailma kohtades pannakse ka aurutõke soojustusest väljapoole, see ei tähenda, et Eestis nii tegema peab.

[Külaline]

Graniidi peal on ju kild ok, liiva, savi jms peal vähe teine teema? Ehitatakse ikka vastavalt lokaalsetele oludele, füüsikaseadused kehtivad globaalselt. Teatud juhtudel teatud laia maailma kohtades pannakse ka aurutõke soojustusest väljapoole, see ei tähenda, et Eestis nii tegema peab.

Vaata abe, see kas liiva ja savi peal on vähe teine teema jääb inseneri otsustada mitte siin optimaatorite vaielda.
Küsiti linki, panin üles, mis veel?

[Hiid]

kui olud ei ole võrreldavad, siis ei ole sel lingil ju mingit tähtsust

[Külaline]

Oled pädev mees seda arvama?

[Külaline]

Kogu maailm ehitab killustiku peale, raudteed, kiviparkett, kõik maanteed jne.
Kild on stabiilseim kui liiv ja savi, millele vaikivalt heakskiitu ootate.
Korralik projekt on see piibel mida järgida, aga mitte sea põrna pealt ennustada.

[abe]

Graniidi peal on ju kild ok, liiva, savi jms peal vähe teine teema? Ehitatakse ikka vastavalt lokaalsetele oludele, füüsikaseadused kehtivad globaalselt. Teatud juhtudel teatud laia maailma kohtades pannakse ka aurutõke soojustusest väljapoole, see ei tähenda, et Eestis nii tegema peab.

Vaata abe, see kas liiva ja savi peal on vähe teine teema jääb inseneri otsustada mitte siin optimaatorite vaielda.
Küsiti linki, panin üles, mis veel?

Andesta, polnud mõttes isiklikuks minna.
Minu jutu uba on selles, et pädeva projekteerija projekti järgi ehitaja ehitab ju pädeva projekteerija projekti järgi ja ei optimeeri foorumi nõuannete järgi. Optimeerijatele aga tundub hea [loe: odav] lahendus olevat...Mujal ju tehakse ka..
Vundamendi projekti pealt kokku hoida on koonerdamine, mis hiljem võib rängalt kätte maksta.

[MadalEnergia]

Aga äkki selgitad natsa, mille poolest XPS sellest Reideni L plokist parem on? See Reideni EPS on ju spetsiaalselt
vundamendi jaoks tehtud toode, igati kõvendatud ...jne

http://thepathtosustainableliving.blogs ... er-in.html

[Tölpa]

Kui projekt näeb ette killustiku siis mujal maailmas seda plaadi alla ka pannakse, mitte ei optimeerita liivaga ja tuues põhjenduseks hinna jms.

kas saaks mõne viite mujale maailma, kus kildu plaadi all kasutatakse?

Palun väga: Norra ja Rootsi.

[rundll]

Kui projekt näeb ette killustiku siis mujal maailmas seda plaadi alla ka pannakse, mitte ei optimeerita liivaga ja tuues põhjenduseks hinna jms.

kas saaks mõne viite mujale maailma, kus kildu plaadi all kasutatakse?

Palun väga: Norra ja Rootsi.

Ja mitte ainult graniidi peale. Ka Norra mägedes leidub kohti kus pinnas väga pehme ja panevad ka selle peale killustikku, küll siis veidi rohkem.

[Hiid]

Palun väga: Norra ja Rootsi.

Need riigid, kus liiva polegi ja on vaid kild, need ei loe

[Külaline]

Need riigid, kus liiva polegi ja on vaid kild, need ei loe

jaa jaa, need riigid kus liiva pole, seal ehitusfüüsika ei kehti.

[Külaline]

Ehitusfüüsikat võib olla mitut sorti:
hindele 5 õpitud, aga poolenisti ära unustatud ehitusfüüsika
hindele 3- õpitud vaevalt koolist läbi veetud ehitusfüüsika
teistelt kaasõppuritelt maha spikerdatud puudulik ehitusfüüsika
foorumist õpitud lünklike teadmistega ehitusfüüsika
jne
Arvan, et täiesti põhjalikult ehitusfüüsikat tundvaid tarkpäid on olemas vähe või pole neid üldse olemaski.
On nähtud igasugu õppureid.
Nüüd diplomid taskus, kõik puha tähtsad tegijad...

[rundll]

Kiire teemamuutus

[Külaline]

"Tere.Kas see 60cm tuleb üle planeeritava maapinna 0.00 või on see maa alla jääv osa.Kui maa alla,siis täida liivaga,kui maja jääb nn künka otsa tuleb minna kallimat teed pidi."

Kas keegi põhjendaks seda teostusviisi?

Kas see liivaga täitmine on vale ka juhul, kui "künka" perimeetri täidan kaldega majast eemale?

[Taat]

Kui on ehitusliiv, mis pole kuskilt Muugalt välja kaevatud tolm, siis võib teha liivaga ka. Peenema fraktsiooniga killustik on alati parem kui liiv, sest näiteks vesi ei uha teda ära. See jutt, et mittekandvale pinnasele, vesiliivale jne, on liiv parem kui killustik ja killustik vajuvat kuidagi saviliiva sisse, aga liiv mitte on vale. Liivaga on tunduvalt lihtsam silumist teha soojustusplaatide all. Kui killustikule liiv, siis geotekstiil vahele. EPS tooteid müüakse selleks tarbeks küll, aga ega nende kasutamine maapinnaga otseses kontaktis õige ei ole. XPS plaatide hind on soodne võrreldest Reideni plaadiga. http://interbauen.ee/penoplex-geo-300kpa-plaat.html
EPS 200-le pakutakse enam vähem sama hind, kuid EPS200 on oma omadustelt inferioorne
http://www.reideniplaat.ee/images/stori ... ri_eur.pdf

Spets L profiilid on minu meelest liiga kallid ja annaks ise kuuma traadilõikuriga lõigata. Milline lõikur Eestis müüdav maksab 672 ühikut http://shop.hotwiresystems.com/koik-too ... -eco-es02/

Reideni L profiili hinda võid siit näha http://interbauen.ee/l-plokk-400-u-kujuline.html ja välja arvestada, et kas tasub ise teha. Kui fassaadi lõikuseks ka on vaja lõikurit ja ehk saad kunagi poole hinnaga veel maha müüa ta, siis äkki tasub? Ma ise mõtlen sellise ostmise peale, kui keegi mõnda odavamat analoogi ei oska välja pakkuda.
Ma niiväga ei muretseks selle üle, kui perfektselt tasaseks ei saa killustikuga ja paarisendine kõikumine jääb kõrguses. Betooni valad laseri järgi kõrgusesse ja igasugu vahed sokli ning fassaadisoojustuse vahel lased hiljem vahtu täis.

Edu

[Külaline]

Spets L profiilid on minu meelest liiga kallid ja annaks ise kuuma traadilõikuriga lõigata.

Minu meelest taat, ära rohkem peale kalla