vundament

nurme
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas nurme » 18 Okt 2004, 11:43

kas niisugune vundamendi katmise järjekord on õige:
<BR>keldrita fibo-bituumen- EPS 5mm- mummuline kile(mumm väljapoole)-geotekstiil
<BR>on oodatud ka teised lahendused
<BR>kas vundamendi auk on vaja talveks kohe kindlasti ära täita
<<< vundament <<<

voldemar
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas voldemar » 18 Okt 2004, 18:05

auk on vaja täita juba külmumise vältimiseks, mummuga kilel paigaldatakse mumm peno poole , seda selleks et peno ees oleks ventilatsioon.

Alar Piirfeld
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld » 19 Okt 2004, 11:17

Tere. Parandan: mitte ventilatsioon vaid drenaaz. Kui aga dreenisüsteemi pole kuhugi juhtida, siis mumm on mõttetu raha raiskamine. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

karl
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas karl » 19 Okt 2004, 23:30

Minu arusaama järgi on see mummuline hüdroisolatsiooni materjal mõeldud, siiski liigniiskuse tõrjumiseks vundamendist. Mummud vundamendi poole sellepärast, et niiskus saaks välja ventileeruda ja ei oleks umbne keskkond

jaan
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas jaan » 20 Okt 2004, 01:03

minule tundub Karli jutt igati loogiline. Drenaaz on liigvee ärajuhtimiseks pinnasest, nii nimetatud mummuline materjal aga isoleerib niiskuse vundamendist. Mummude vahel õhk liigub, ehk ventileerub. Alari väitest kui drenaazi pole on mummuline materjal mõtetu, ei saa ma küll aru?

Alar Piirfeld
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld » 20 Okt 2004, 12:20

Tere. Mummuline kile EI OLE HÜDROISOLATSIOON. See, et tükk mummu ei lase vett läbi ei tee veel teda hüdroisolatsiooniks. Hüdroisolastioon on konstruktiivne hoone osa ja peab moodustama vettpidava TERVIKKIHI. Liigniiskust vundamendist ei saa tõrjuda, vaid tuleb tema sissepääsu sinna tõkestada. Ja seda tõkestatakse hüdroisolatsiooniga, aga mitte lahtiste kilepaanidega. Missugune niiskus peaks mummu vahelt välja ventileeruma? Vundament peab olema kuiv ning sealt pole midagi välja ventileeruda; maapinnas esinevat niiskust võib ventileerida nii palju kui tahta, kuivaks seda maapinda ikkagi ei saa. Ja mis see umbne keskkond seal vundamendi tada siis teeb?? Mummukilel on 2 funktsiooni: vajadusel kaitsta mehhaniliselt vundamendi hüdroisolatsiooni ja olla drenaazisüsteemi esimene ots. Kui on pandud juba peno seina, siis see on juba mehhaniline kaitse. Ja dreenisüsteemi esimesest otsast on siis kasu, kui on olemas keskosa (dreenitorustik) ning lõpuosa (dreenitorustiku juhtimine sadevete knalisse, jõkke kraavi vm). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Teadjamees
külaline

vundament

Lugemata postitus Postitas Teadjamees » 19 Nov 2004, 15:05

Olen Alariga TÄIESTI nõus. Nõme on see, et inimesed ei saa aru mida ja miks nad kuhugi paigaldavad. Jah.... alguses on küll odav ja lihtne - aga mis edasi ? Edasi hakkab toimuma ainult 1 suur jama. Nii et .. unustage see mummukile.

vici
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas vici » 08 Apr 2005, 02:10

Vundamendi(madalvundamendi) ventileerimiseks pole mummusid vaja,
ventileerimiseks ümbritsetakse vundament kruusaga, mis laseb veel minna drenaazi ja ei lase ka kapillaarniiskusel tõusta vundamendini.
Fibo kaetakse bituumeniga, siis vahtpolüstüreen, siis krohv ja siis killustik.

Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline » 08 Apr 2005, 09:21

Tere. See vundamendi ventileerimise jutt on täielik jama. Vundamendile pole mingit ventilatsiooni vaja, ei mummuga, ei kruusaga, ega veel millegagi. Aga kapillaarniiskus vilistab selle kruusast tehtud "ventilatsiooni" peale. Võiks selgeks endale teha, mis asi on kapillaarniiskus ning kuidas see toimib. Fibo võib küll bituumeniga katta, aga 99 % juhtudel see vett ei pea. Vundamendi peal EPS peal krohv ??!! Täielik jama. Seal ei püsi ükski krohv. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Koit
külaline

Madalvundamendist natuke

Lugemata postitus Postitas Koit » 31 Mai 2005, 19:00

Lp. Alar Piirfeld
Sa võiksid endale ka selgeks teha kapillaarniiskuse ja liigniiskuse mõisted.
Kruus või killustik on väga hea ümber vundamendi. Samuti on üsna oluline mummuline hüdroisolatsioon. Need materjalid olulised just siis, kui pinnasevesi kipub tihti vastu vundamendi seinu. Killustik dreenib kõrge pinnasevee allapoole (alandab pinnasevee taset enne maja).
Mummuline hüdroisolatsioon kaitseb samuti vundamendi seina vee eest ning mummud just nimelt ventileerivad vundamendi seina liigsest niiskusest. Liigne niiskus on vundamendis, kui vundament on just äsja valminud. Samuti kevaditi ning vihmase ilmaga kipub vesi valguma ja imbuma ka vundamendi seintesse.
Ei soovita ühtegi vundamenti ehitada pinnasesse, kus vesi jääb vastu vundamendi seinu. Peab proovima drenaaziga vee taset alandada.
Maja ehitamisel tuleb karta just liigniiskust ja vett, mitte kapillaarniiskust (arvan, et majade kahjustused 95% liigniiskus ja 5% kapillaarniiskus).
Vundamendi paeal vahtplast (EPS, peno) ja selle paeal krohv püsib väga hästi, kui õieti teha. Lugupidamisega Koit

Alar Piirfeld
külaline

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld » 01 Juun 2005, 07:35

Tere Koit. Ma arvan, et niiskuse mõisted on mul selged, aga paistab, et Sinul on need asjad vähe paigast ära. Mille poolest erineb vesi kapillaarniiskusest? Mitte millegi poolest. Kapillaarniiskus on kapillaarides esinev vesi. Mis asi on liigniiskus? Jällegi vesi ja mitte midagi muud. Ja millal ta "liigseks" muutub pole küll ühtegi valemit kuulnud. Sellist asja nagu "mummuline hüdroisolatsioon" pole olemas, see on Jaan Tatikate väljamõeldised. Seetõttu ei kaitse "mumm" seina vee eest. Sinu arvamus, et "mumm" on hydro on jälle üks OBS-info. Vundamenti ei tohi sattuda vett pinnasest. Kas nimetada seda kapilaarniiskuseks, liigniiskuseks või millekski muuks ei muuda selle olemust. Vaat seda kevadist vee valgumist tulebki hydroga (mitte "mummuga") kaitsta ja sein jääb kuivaks. Aga mitte hakata võitlema uputusejärgsete tagajärgedega ning tegelema "vundamendi tuulutamisega". "Ei soovita ühtegi vundamenti ehitada pinnasesse, kus vesi jääb vastu vundamendi seinu" - no nii jaburat juttu pole ma ammu ehitusinseneri käest kuulnud. Aga äkki polegi sa insener? Sellist pinnast võib Eestimaal olla ca 5 % pindalast. Nii et siis kõik majad ainult sellisele liivikule!! Huvitav, kas see jama on Sinu enda väljamõeldis või oled Sa seda kuskilt õppinud. Äkki viitad allika. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Koit
külaline

Vundament

Lugemata postitus Postitas Koit » 01 Juun 2005, 10:13

Kapillaarniiskus on tõesti kapillaarides esinev vesi põhimõtteliselt.
Mina nimetasin kapillaarniiskuseks just seda niiskust, mis hakkab alt ülesse liikuma (nii pinnases kui konstruktsioonis).
Kui sa ei ole kuulnud midagi mõistest, millal niiskus pinnases liigseks muutub , siis mina sellega ei kiitleks. Uuri veidi pinnaste kandevõimet ja nende seost niiskuse %-ga. Koit

Alar Piirfeld
külaline

Lugemata postitus Postitas Alar Piirfeld » 01 Juun 2005, 10:34

Tere. Liigniiskus on amorfne mõiste võib olla kasutusel aianduses, igapäevaelus jm, aga sellist mõistet ei ole reaalteaduses, kui puudub etteantud füüsikaline suurus, millal ta muutub "liigseks". Seda väljendatakse kas protsentides või kg/m3. Pinnase kandevõime teema läheb küll antud kontekstist välja, kuna me ei arutle praegu maja vajumise teemasid. Aga mis puutub pinnase veeläbilaskvust, siis see on küll oluline number vundamendi hydro projekteerimisel. Ja need on juba konkreetsed numbrid, nagu rasvane savi 10 astmel -12 kuni 10 astmel -10 m/s, savine liiv 10 astmel -6 kuni 10 astmel -5 m/s , peenkillustik 10 astmel -3 kuni 10 astmel -2, jne. Soovitan tutvuda vastava erialakirjandusega, aga mitte lahmida umbes, et äkki läheb pihta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

mongol
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas mongol » 17 Veebr 2010, 20:10

Vaadake huvi pärast ka http://www.ehitusteave.ee/tooted.htm
DELTA vundamendikatted. Lugege sealt mis olukordades seda üldse kasutatakse. Iga vundamendi jaoks seda vaja ei ole.

Külaline
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas Külaline » 18 Veebr 2010, 08:43

Tere. Ega iga klantspildiga paberkandjale trükitud tekst pruugi olla kvaliteetinformatsioon. Soovitaks võrrelda eestikeelset teksti ja tehase originaalteksti. Tõlkijal on olnud ikka väga suur "loominguline" vabadus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

muffin
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas muffin » 05 Dets 2011, 11:53

Hea, et keegi tõsine tegija oma täisnime all viitsib internetis asja selgitada. Tänud Alar!

vuuk
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1287
Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 67 korda

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas vuuk » 06 Dets 2011, 06:09

Samas on millegipärast ümberkaudsetel objektidel jätkuvalt näha ehitiste "jalgade" hüdroisoleerimist "katkiste kummikutega".
Miks?
Inimene enesele paneb jalgade märjaks saamise vältimiseks terved kummikud (jalgade hüdroisolatsioon). Kuivades oludes aga valib jalanõud, mis lasevad õhku ja niiskust läbi.
Poolik, universaalne lahendus "riietuses" võib tähendada ka majale halvemal juhul tõsiseid "tervise"häireid.

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6716
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas rokikas » 08 Dets 2011, 22:43

Kas ikka on "tänavalt" nähtud info alati objektiivne. Kas kindlasti on ühepoolne hüdro alati mahavisatud raha? Kas mõningal juhul võib see kulutus ka õigustatud olla?

Kasutaja avatar
sashaobrok
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2784
Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
Asukoht: tartu
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 43 korda

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas sashaobrok » 09 Dets 2011, 03:48

Loomulikult on väline hüdro õigustatud kui seespool on ventileeruv kelder.
vanaema on sul veteran...

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6716
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas rokikas » 09 Dets 2011, 08:28

Kas ka muud juhtumid võimalikud?
Pean silmas SBS tüüpi katte "põletamist" vundamendi välisküljele (koos sobiva krundiga loomulikult).

Külaline
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas Külaline » 09 Dets 2011, 08:35

Tere. Kas lisaks "põletajatele" töö pakkumise ja SBS müüjatele käibe tekitamise ka muid positiivseid efekte sellisel tegevusel oleks? Kui , siis milliseid? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6716
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas rokikas » 09 Dets 2011, 10:00

Tere. Kas teie hinnangul sellel viitel (vabandust et soomekeelne) loetav jutt on eksitav ning vaid materjalitööstusele käibe tekitamine. http://www.icopal.fi/upload/icopalfi/vt ... 190307.pdf
Pean silmas kogu "kompoti" kasutamise korral mitte ainult SBS "põletamist".

Külaline
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas Külaline » 09 Dets 2011, 14:55

Tere. Vastus : jah. Soovitaks tutvuda teemaga, mida õpetati vist 9 klassi füüsikatunnis.
http://chemeng.ttu.ee/media/KTA1_3.pdf
vt lk 11, joonis 3.3 a) ja mõtiskleda selle seost antud probleemiga.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6716
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 215 korda
On tänatud: 213 korda

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas rokikas » 09 Dets 2011, 15:20

Mis seal siis ikka. Järelikult VTT tase on teie arvates allpool 9. klassi koolipoisi omast ja ühendatud anumate seadusest ei ole nad kuulnudki. :blink: Kohe kahju hakkab neist ja nende "ohvritest".

Külaline
külaline

Re: vundament

Lugemata postitus Postitas Külaline » 09 Dets 2011, 16:48

Tere. Füüsika kehtib nii siin kui sealpool vett. VTT laborilt ei küsita, kas sellisel joonisel toodud konstruktsioon ka vett peab. Tellija/maksja küsib kas see nännitükk, mis neile viiakse vett peab. Sellisele küsimusele vastuse saamiseks ei pea tõesti ühendatud anumate seadust teadma. Tegemist on tüüpilise aia ja aiaaugu küsimusega. Kahju jah neist "ohvritest" , ja neid ei olegi nii vähe. P.S: Icopali toodud joonisel on tüüpiline "tallata kummiku" näide. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vasta