Eramaja välisuksed.

Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

xil kirjutas:
Külaline kirjutas:Ka lukude müüjad jäävad väga lolli näoga vaatama kui küsida nende käest soojuskatkestusega, välisuksele sobivat linki või lukusüdamikku.
ping
:hello:
Pole ime, kui lolli näoga vaatama jäävad: Lingi "pulga" ristlõige on ~1cm2 (0,0001m2), tema mõju kogu maja soojuskaole on olematu.
Aga kui asi on kinni põhimõtetes, võib uksele vineerist lukukatted ja puidust lingid panna.
Soojuskadu ei olegi veel nii häiriv kui talvehommikul, kui väljas -25C, avastada, et ukselink ja lukusüdamik on toa poolt täitsa jääga kaetud ja kinni külmunud.
Ehk, selle asemel et karmil talvehommikul tööle minna peab hakkama ust sulatama. Ja sa ei tea kas kodu tagasi tulles sisse pääsed.

On nii assa kui ka abloi lukk kinni külmanud vasara omadest rääkimata.

ping
:hello:
suurjalg
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 113
Liitunud: 21 Nov 2013, 18:28
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas suurjalg »

Külaline kirjutas:
xil kirjutas:
Külaline kirjutas:Ka lukude müüjad jäävad väga lolli näoga vaatama kui küsida nende käest soojuskatkestusega, välisuksele sobivat linki või lukusüdamikku.
ping
:hello:
Pole ime, kui lolli näoga vaatama jäävad: Lingi "pulga" ristlõige on ~1cm2 (0,0001m2), tema mõju kogu maja soojuskaole on olematu.
Aga kui asi on kinni põhimõtetes, võib uksele vineerist lukukatted ja puidust lingid panna.
Soojuskadu ei olegi veel nii häiriv kui talvehommikul, kui väljas -25C, avastada, et ukselink ja lukusüdamik on toa poolt täitsa jääga kaetud ja kinni külmunud.
Ehk, selle asemel et karmil talvehommikul tööle minna peab hakkama ust sulatama. Ja sa ei tea kas kodu tagasi tulles sisse pääsed.

On nii assa kui ka abloi lukk kinni külmanud vasara omadest rääkimata.

ping
:hello:
Vasara südamik võib loomulikult kinni külmuda, kuna tegu on eurosüdamikuga ja see tähendab, et südamikul nii öelda " tihvt muugid " mis võivad oma pessa ära jäätuda. Sama süsteem ka Assa südamikel ja paljudel muudel analoogidel. Abloy südamik on vaevalt sul kuskil ära jäätunud eesti kliimas. Abloy südamikes kasutatakse nii öelda " seib muuke " mitte tihvte. Seega jäätumine suhteliselt võimatu. Loomulikult on erandeid, kui otseselt just südamiku sisse vett ei vala, nii kaua kuni kõik on jääs ja võti enam sisse ei lähe. :)
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 808
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas xil »

Vasara südamikul on läbiv metall ja vähemalt idee poolest võib kinni külmuda tõesti. Tüüpiline majale sobiv lukk omab muukidega südamikku väljaspool. Sees on käega keeratav osa, mis on välisega ühendatud vaid peene liistuga. Ühenduskoha auk on lisaks veel liistust suurem, nii et vaid väike osa liistust kannab soojust südamikule üle. Luku jäätumine, juhul kui see toimub, vaevalt, et läbi südamiku metalli seest-välja soojusülekandest tingitud on. Mul on siiani vaid auto ustel jäätumisega probleeme olnud.. võib-olla on majade ehitusel midagi nihu läinud, või on talvel õhu niiskus tubades liiga madal (hügromeetri järgi 40%-45%, aga isegi 35% numbrit olen justkui näinud..)
tonx
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas tonx »

Mul on garaasil kaks ripplukku, üks neist tavaline st muukide ja vedrudega ning teine abloy tüüpi seibidega.
Muukidega lukk jäätus varem ära, abloy tüüpi kannatas ka karmimat külma.
suurjalg
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 113
Liitunud: 21 Nov 2013, 18:28
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas suurjalg »

Abloy ripplukke on veel eraldi " weather proofe" ka ja eraldi on veel müügil plastikust korgid alla, ehk tolmukaitsed. Hoiab samuti natuke vett ja muud sodi tagasi.
Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

tonx kirjutas:Mul on garaasil kaks ripplukku, üks neist tavaline st muukide ja vedrudega ning teine abloy tüüpi seibidega.
Muukidega lukk jäätus varem ära, abloy tüüpi kannatas ka karmimat külma.
Tabalukku vast tänapäeval kodumaja välisuksele ei panda?
Tabalukk on tavaliselt tervenisti teda ümbritseva keskkonna temperatuuris.
:hello:
Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

suurjalg kirjutas:
Külaline kirjutas:
xil kirjutas:
Külaline kirjutas:Ka lukude müüjad jäävad väga lolli näoga vaatama kui küsida nende käest soojuskatkestusega, välisuksele sobivat linki või lukusüdamikku.
ping
Pole ime, kui lolli näoga vaatama jäävad: Lingi "pulga" ristlõige on ~1cm2 (0,0001m2), tema mõju kogu maja soojuskaole on olematu.
Aga kui asi on kinni põhimõtetes, võib uksele vineerist lukukatted ja puidust lingid panna.
Soojuskadu ei olegi veel nii häiriv kui talvehommikul, kui väljas -25C, avastada, et ukselink ja lukusüdamik on toa poolt täitsa jääga kaetud ja kinni külmunud.
Ehk, selle asemel et karmil talvehommikul tööle minna peab hakkama ust sulatama. Ja sa ei tea kas kodu tagasi tulles sisse pääsed.

On nii assa kui ka abloi lukk kinni külmanud vasara omadest rääkimata.

ping
Vasara südamik võib loomulikult kinni külmuda, kuna tegu on eurosüdamikuga ja see tähendab, et südamikul nii öelda " tihvt muugid " mis võivad oma pessa ära jäätuda. Sama süsteem ka Assa südamikel ja paljudel muudel analoogidel. Abloy südamik on vaevalt sul kuskil ära jäätunud eesti kliimas. Abloy südamikes kasutatakse nii öelda " seib muuke " mitte tihvte. Seega jäätumine suhteliselt võimatu. Loomulikult on erandeid, kui otseselt just südamiku sisse vett ei vala, nii kaua kuni kõik on jääs ja võti enam sisse ei lähe. :)
Mis füüsika järgi selline asi käib, et "sissekallatud vesi" saab ära jäätuda aga õhuniiskusest "kondenseerunud vesi" ei jäätu? Kas see on midagi samasugust nagu "mittejäätuv allikavesi"?
Kui ikka "läbiukse luku" üks ots on -25C ja teine ots +20C temperatuuris siis selles alas, kus temp on alla nulli, olev vesi külmub olenematta sellest kuidas see sinna sattub.

Aru saada, et mõned ei mäleta või pole "õigeid" talverõõme kogenud.
Asi oli naljast kaugel kui naabrimees nädal aega lapsi läbi akna lasteaeda viis.
ping
:hello:
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 808
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas xil »

Naabrinaine õel, fööni ei andnud ning naaber ise ihne, paarkümmend eurot maksvat soojapuhurit osta ei raatsinud?
Soojapuhuriga saab ka autolukke sulatada ja kuivatada, söegrilli süüdates süütevedelikku ning aega kokku hoida, enne halvasti tõmbava pliidi süütamist korstnast korgi eemaldada jne.
Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

xil kirjutas:Naabrinaine õel, fööni ei andnud ning naaber ise ihne, paarkümmend eurot maksvat soojapuhurit osta ei raatsinud?
Soojapuhuriga saab ka autolukke sulatada ja kuivatada, söegrilli süüdates süütevedelikku ning aega kokku hoida, enne halvasti tõmbava pliidi süütamist korstnast korgi eemaldada jne.
Aru saada jah, et teooria on hea küll aga kogemused tegelikust elust puuduvad.
Tuleks vaadata ka oma külast kaugemale.
Eestis on küllaltki erinev kliima, mereäärne erineb sisemaast.
Isegi auto aknad jäätuvad erinevalt Mustamäel, Viimsis, Kuressaares või Tartus.
(Lõuna-Eesti vahelduval maastikul võib temperatuur erineda 15km kohta kuni 15C.)
ping
:hello:
Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Meitil oo Kihnu saaarel vällas pool pöör,kui kodust ää lähme paneme luua ka veel ukse taha.Siees pool oo haak.Mingit jama pole olnd,olgu vällas paukuv külm võe lendav vali.
suurjalg
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 113
Liitunud: 21 Nov 2013, 18:28
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas suurjalg »

Külaline kirjutas:
tonx kirjutas:Mul on garaasil kaks ripplukku, üks neist tavaline st muukide ja vedrudega ning teine abloy tüüpi seibidega.
Muukidega lukk jäätus varem ära, abloy tüüpi kannatas ka karmimat külma.
Tabalukku vast tänapäeval kodumaja välisuksele ei panda?
Tabalukk on tavaliselt tervenisti teda ümbritseva keskkonna temperatuuris.
:hello:
Tabaluku näol toodi lihtsalt näide. Ja abloyl pole vahet kas on tabalukk, garaazi lukk, pind lukk, tavaline ukse lukk, südamiku silindri ja muukide ehitus on sama, nii, et vettpidav näide oli.
suurjalg
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 113
Liitunud: 21 Nov 2013, 18:28
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 3 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas suurjalg »

Külaline kirjutas:
suurjalg kirjutas:
Külaline kirjutas:
xil kirjutas:
Külaline kirjutas:Ka lukude müüjad jäävad väga lolli näoga vaatama kui küsida nende käest soojuskatkestusega, välisuksele sobivat linki või lukusüdamikku.
ping
Pole ime, kui lolli näoga vaatama jäävad: Lingi "pulga" ristlõige on ~1cm2 (0,0001m2), tema mõju kogu maja soojuskaole on olematu.
Aga kui asi on kinni põhimõtetes, võib uksele vineerist lukukatted ja puidust lingid panna.
Soojuskadu ei olegi veel nii häiriv kui talvehommikul, kui väljas -25C, avastada, et ukselink ja lukusüdamik on toa poolt täitsa jääga kaetud ja kinni külmunud.
Ehk, selle asemel et karmil talvehommikul tööle minna peab hakkama ust sulatama. Ja sa ei tea kas kodu tagasi tulles sisse pääsed.

On nii assa kui ka abloi lukk kinni külmanud vasara omadest rääkimata.

ping
Vasara südamik võib loomulikult kinni külmuda, kuna tegu on eurosüdamikuga ja see tähendab, et südamikul nii öelda " tihvt muugid " mis võivad oma pessa ära jäätuda. Sama süsteem ka Assa südamikel ja paljudel muudel analoogidel. Abloy südamik on vaevalt sul kuskil ära jäätunud eesti kliimas. Abloy südamikes kasutatakse nii öelda " seib muuke " mitte tihvte. Seega jäätumine suhteliselt võimatu. Loomulikult on erandeid, kui otseselt just südamiku sisse vett ei vala, nii kaua kuni kõik on jääs ja võti enam sisse ei lähe. :)
Mis füüsika järgi selline asi käib, et "sissekallatud vesi" saab ära jäätuda aga õhuniiskusest "kondenseerunud vesi" ei jäätu? Kas see on midagi samasugust nagu "mittejäätuv allikavesi"?
Kui ikka "läbiukse luku" üks ots on -25C ja teine ots +20C temperatuuris siis selles alas, kus temp on alla nulli, olev vesi külmub olenematta sellest kuidas see sinna sattub.

Aru saada, et mõned ei mäleta või pole "õigeid" talverõõme kogenud.
Asi oli naljast kaugel kui naabrimees nädal aega lapsi läbi akna lasteaeda viis.
ping
:hello:
Pigem oli ju ikkagi koguses asi, minu point oli see ,et kas sul terve südamik upub vee sees või on seal kondentsist mõned piisad ja natuke niiskust, ilmselgelt on ju vahe sees, või ei ?

Ja milleks üldse heietada mingeid vanu aegu, kus muru oli rohelisem ja talved olid külmemad ? Siililegi selge, et kliima tõuseb soojemise joones. Ja pole aastaid enam korralikku ja külma talve olnud.
Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

see foorum on ilge kullaauk kus alati aetakse kõik detailid , ka vasara lukk ja lingi ühendus nanomeetrini materjaliteaduseks . Loe ja naera : D
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 808
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas xil »

Külaline kirjutas:see foorum on ilge kullaauk kus alati aetakse kõik detailid , ka vasara lukk ja lingi ühendus nanomeetrini materjaliteaduseks . Loe ja naera : D
Täitsa lollid tõesti - arvutavad, mõtlevad.. Normaalne mees teeb nii nagu ülemus ütleb!
Külaline
külaline

Re: Eramaja välisuksed.

Lugemata postitus Postitas Külaline »

xil kirjutas: Täitsa lollid tõesti - arvutavad, mõtlevad.. Normaalne mees teeb nii nagu ülemus ütleb!
lihtsalt naljakas on see, et hoolimata ülemuse käsust vajab iga "deja vu" teil jälle ja jälle arvutamist. viimase talve kogemus näitas, et vasara lukk 5cm paksuse männiplangust ukse küljes (sees 21 väljas -25) ei jäätunud kuskilt otsast ega kondenseerunud (päris sisse ei vaevunud vaatama) sise ja väliskülgedel. Täiesti tavaline nähe lugematul arvul Eesti majapidamistes.
Vasta