Põranda valamine

[Vigur]

Tere.

Soetasin vana 50'dalet ehitatud puitkarkasist ühekorruselise majakese.
Ühes toas oli põrand läbi vajunud ("ripp-põrand", mille tuulutusavad oli eelmine omanik arvatavasti sooja hoidmiseks kinni mätsinud) ja sealt sai alguse üks suur lammutamine.
Tänaseks olen terve maja seest puhtaks löönud, nüüd oleks vaja aga uuesti ehitama hakata.

Soov oleks valada betoonpõrand, mille sees on põrandakütte-torustik.
Nüüd aga koperdasin küsimuse ette, millele ise ei julge 100% vastust anda.
Kas põranda võib vundamendist kõrgemale valada?




Kas see oleks vale, kui tellistest laotud vundamendi pealmisest pinnast paneks teise kihi peno ja siis valaks põranda vastu seda puidust tala (punane joon)? Siis oleks laagid+põrandalauad umbes (85mm) suht samal kõrgusel nagu oli vana põrand (kollane joon).
Või tuleks pigem valada tasa vundamendi servaga? (sinine joon)

[meelis11]

Kui ukseavade ja akende tõttu tõsteks piiranguid nii karmilt ees ei ole, siis võid ju põrandat tõsta ka. Eriti kui muidu ei saa paksemat peno alla panna.

Pane peno ikka vähe rohkem: 100+100mm oleks hea, või vähemalt 100+50mm.
Pane välisseina püstipidi (vertikaalis) ka ikka üks 25mm või 50mm penoriba, et eraldaks paremini sooja betoonplaadi külmast seinast (lisaks on see betoonplaadi paisumise juhuks vajalik). Hetkel selle puittala kohas on külmasild. See alumine vertikaalne peno on üleliigne.

[Vigur]

Vajadusel saaksin sügavust juurde kaevata küll ja siis paksema peno panna.
Küsimus on just selles, et kas nii on ok, et betoonpõrand ei ole tasa vundamendi äärega?
Olen siin lugenud "ujuvast" põrandast ... et tekivad praod, kui valatud põrand jääb vundamendi servale "toetuma".
(isegi, kui peno vahel on)

Tegin veidi parandusi ka joonisele. Vundament on mul ikka veidi paksem

Lisaks on väljaspool üks rida tellist rohkem ja see rida ulatub ka mõni cm vundamendist eemale.

Sinna, kus hüdroisolatsioon tagasi ennast keerab ümber betooni, selle ja Tala vahele siis peno panna? Jah see on mul plaanis küll, kuid unustasin joonisele lisada.

Kui nüüd tulevikus väljast soojustada, siis kui kõrgele see peno tõsta? Võib ta ka veidikene vastu puitseina olla, või siiski vaid kuni viimase tellise ääreni? Ja muidugi kui sügavale?
Lisaks mõtlesin ka horisontaalis mingi maa peno väljas pinnase sisse asetada. Mida sellest arvad?

Ja see sisemine vundamendi soojustamine. See ei anna siis midagi juurde? Puhas raha raiskamine? (Olen juba sisemise perimeetri lahti kaevanud )

[Külaline]

Küsimus on just selles, et kas nii on ok, et betoonpõrand ei ole tasa vundamendi äärega?
Olen siin lugenud "ujuvast" põrandast ... et tekivad praod, kui valatud põrand jääb vundamendi servale "toetuma".

Pinnas põranda all peab olema korralikult kinni tambitud, mingist vajumist ei tohi toimuda! Kirjutagu laps-ehitajad mida tahavad, kui uskujaid leidub.

Ja see sisemine vundamendi soojustamine. See ei anna siis midagi juurde? Puhas raha raiskamine? (Olen juba sisemise perimeetri lahti kaevanud )

"Liigne agarus on ogarus"
Kaevamata pinnas oleks olnud tihedam, nüüd tuleb rohkem vaeva näha tagasitäite kinni saamiseks, st. kiht/kihilt ja ilma mingite kompromissideta on võimalik see põrand saada mitte vajuvaks.
Kui kahtled, maanda riske, lõigates valatud põrandasse pikki vund. äärt (ääre kohal) deformatsiooni vuuk.
Loomulikult ei maksaks põr.kütte toruga ronida sinna vuugi alla.
Mis see annab?
Annab seda, et plaat ei jää kandma servadele ja ei venita kaootilisi pragusi.
Ülejäänud vajaliku info rääkis juba meelis11 ära.

[meelis11]

See vertikalne "???" tähisega EPS on ju külmas tsoonis (selle kohal on ju 150mm EPS), seega miks seda sinna panna? Pole mõtet. Ma julgeks isegi küsimuse alla seada selle vundamendi välisküljel oleva EPSi Kuna antud konstruktsioonis ei ole betooonplaat ja vundament koos (vert. EPS vahele ju ikka), siis vundament on soojast tsoonist juba väljas ja selle soojustamine tõenäoliselt eriti palju juurde ei anna.

See vundamendi servale toetumine...ma ikka panustaks sellele, et pinnas saab tihe ja vajumist ei toimu
Kui aga sinna vuuke peaksid hakkama lõikama, et betoonplaat vajumise korral kontrollitult murduks, siis ei tohiks armatuuri ka selle servale jääva ala peale panna ilmselt.
Mul vist jääb ka betoonplaat mingi 5cm ulatuses vundamendi kohale, selle serva all on ca 100mm EPSi, otse ei toetu. Eeldan et see EPS selle võimaliku väikese vajumise korral deformeerub ise, mitte ei anna betoonplaat järele.
Ise panen kokku 100+100(+25mm?) EPSi soojustuseks/tõsteks. See lisa-25mm läheb ka vist käiku, et põrand soovitud kõrguseni valada. Liivaga täppis-tõstet ei soovi enam teha, lihtsam on 25mm EPS lisaks osta kui lisakoorem liiva tellida ja seda uuesti tassima-tihendama-lattima-loodima hakata. Teine variant on rohkem betooni ka valada aga EPS on soodsam kui betoon ja lisaks ma ei taha liiga suure inertsiga põrandat.

Endal ka just eeltööd käimas põrandaküttega betoonpõranda valamiseks. Loetud info põhjal on liiva tihendamisel veega uputamisest abi, ise tegin ka nii, et liivakiht sisse, tallud selle kinni, siis kastmisvoolikuga ujutasin selle korralikult üle, et pind mõneks hetkeks veega küllastus, siis tallusin uuesti üle. Nüüd kui pinnasetihendajaga sai üle vibreeritud, siis mingit märgatavat vajumist küll ei toimunud, järelikult sai uputa-talla meetodil vahepealsed kihid päris hästi tihedaks. Nii ei pea pinnasetihendajat mimeid kordi rentima või mitmeks päevaks rentima, kuni sa mitme toa jagu liiva sisse tassid.

PS! kui sa teed küttega betoonpõrandat, siis see õhuvahega 33mm paks laudpõrand ei ole sinna peale küll parim valik - õhk pluss see paks põrandalaud ei ole just parimad soojajuhid

[Vigur]

Alguses kasutan seda maja vaid suvilana ja seni kütan tavalise ahjuga . Vean küttetoru sisse juhuks, kui tulevikus tuleb soov põrandaküttele üle minna, pidi põranda koguhinnale umbes 10% lisama. (Ei ole ju mõtet hiljem põrandat jälle lõhkuma hakata.)
Kuid kuidas võiksin põrandaplaadi siis lahendada? Laagid ära jätta ja otse betoonile seda valget õhukest parketi alusvaipa + põrandalauad? Või miskit villa hoopis sinna, kus hetkel joonisel õhk?

Ok, see vundamendi soojustamine seest tundub jah üleliigne. Panen põrandale siis samuti 100+100 EPS80. Kuid väljast ju ikka tasuks penoga pinasesse ka minna, et külm vundamendi alt sisse ei poeks?
http://www.virkus.com/madal_vundament.html
Sellel lehel ka nagu soovitab.
Ja see horisontaalne peno väljaspool? On sellest ka mingit kasu? See tuleks pigem ikka sügavale, kui napilt pinna alla panna?

See kõik on muidugi tuleviku muusika, kuid eks nii sisemine, kui välimine soojustamine tuleb omavahel harmooniasse viia

Lisasin joonisele servalindi. kas sellest piisab ja on ok? Või tuleks sinna ikka väikse lõigu 25mm peno lisaks poetada?


Väljast vahetan kunagi laudise. Siis saab seinte seest vana saepuru välja ja vill asemele, peale siis veel tuuletõke ja uus laudis. Mingit niiskusetõkke hingavat materjali ka tuleks panna?

Uputa-talla meetodi puhul kardan majja sisse tuua liigset niiskust. Tegemist siiski puitkarkass seintega. Vast tallan siiski pigem veidi kauem ja tihedamalt? Või on see rumal jutt?

[peetermeeter]

Mõned olulised pisiasjad:
1) väljaspoole vundamenti pandud penoplastist on soojustuse mõttes kasu küll, aga sinna käib tugevamat koormust kannatav EPS 120. EPS 80 on tootja sõnul põranda alla mõeldud, kuid praktikas pannakse sageli EPS 100.

2) näidatud moel pole põrandaküttest suurt kasu. eks ta soojaks ikka läheb, aga selline õhuvahe laakide abil nullib põrandakütte head küljed - süsteem muutub väga inertseks. isegi põrandalauda ei taha kütte projekteerijad väga näha. õhuke parkett või õhuke põrandalaud otse betoonil (vahel ikka muidugi kile ja nn parketivaip). nii lahendatud põranda puhul on radiaatorküte või mõni muu küte kohane.

3) tagasitäite vibreerimise kvaliteeti mõõdetakse liiva puhul kihi kaupa penetromeetriga (http://gilsen.ee/penetromeeter/) või Eesti enda päritolu seadmega Inspector. Penetromeeter on igal pädeval järelvalvel olemas, äkki saab laenutadagi. Inspector on kallis seade, seda saad koos mõõtjaga teedeehituse või suurte betoonitöödega tegelevatest firmadest mõõtma kutsuda (tunnihind ei ole kallis).

4) müra levimise vastu võiks servalindi asemel 2 cm põrandatele mõeldud müramatti kasutada (nii kivivill ku klaasvill on head küllalt).

[Vigur]

Tänud väga asjalike nõuannete eest, kuid punkt 4. jääb mulle veidi arusaamatuks.
2cm paksune matt?
Kas seda müüaksegi mingi kitsa ribana või tuleks seda mingist plaadist ise tükeldada?
Kas äkki oskab keegi seda müramatti täpsemalt kirjeldada. Googeldades leiab väga erinevaid asju.

[Urmas]

Tänud väga asjalike nõuannete eest, kuid punkt 4. jääb mulle veidi arusaamatuks.
2cm paksune matt?
Kas seda müüaksegi mingi kitsa ribana või tuleks seda mingist plaadist ise tükeldada?
Kas äkki oskab keegi seda müramatti täpsemalt kirjeldada. Googeldades leiab väga erinevaid asju.

Ei tea, kas meie kaubandusvõrgus on saadaval, aga vähemalt sel aastal Šveitsis oli küll saadaval 200mm laiune ja ca 10mm paksune rullis ja kiletatud kivivilla riba. Tootjat ei tea.

[Külaline]

Eks vist on servalindiks mõeldud seda http://www.isover.de/Produkte/akustic-e ... e-estriche , aga nagu juba eelmises kommentaaris mainisin, on seda olemas ka rullides.

Urmas

[Vigur]

Kui on plaanis tulevikus ka ahi ehitada, kas oleks vaja selle betoonpõranda alla/sisse mingi vundament teha või piisab betoonile ladumisest?

[Ahtii]

Siinkohal paslik nentida,et yks loll jõuab rohkem kysida kui sada tarka vastata.
Omal sama probleem ja kysimused,millest antud teema algatati aga vastuseid ei saanudki...

[Külaline]

Tere. EPS maa sees on määratud läbivettimisele. Läbivettinud EPS on määratud kokkuvajumisele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Tartlane]

Tere. EPS maa sees on määratud läbivettimisele. Läbivettinud EPS on määratud kokkuvajumisele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Seega plaatvundamendid on juba eos hukule määratud

[Külaline]

Tere. 1) ma kirjutasin EPS kohta mitte plaatvundamendi kohta 2) antud lahenduses ei ole plaatvundamenti 3) plaatvundamenti on eramajade all harukordselt vähe: ei maksa ühte patta panna plaatvundamenti ja kuskil omaette kõikuvat betoonist keldripõranda plaati.Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[aer0]

Tere. EPS maa sees on määratud läbivettimisele. Läbivettinud EPS on määratud kokkuvajumisele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Enamik täna ehitatavaid maju on määratud lammutamisele. Kunagi.

[Külaline]

Tere. Tänaste ehitatavate hoonete lammutamist minu silmad ei näe. Aga permanentset remontimist, parandamist, renoveerimist, ümbertegemist küll. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[aer0]

Ühesõnaga siis sisuliselt kõik lintvundamentide vahele, põranda-EPS-ile valatud betoonplaadid vajuvad lähema 20? 30? aasta jooksul alla, sest vettinud EPS vajub kokku? Millal põrandaid EPS-ile valama hakati? Need esimesed on juba hädas oma põrandatega?

[Külaline]

Tere. Ei, miks kohe nii äärmuslikult. Vastavalt statistilisele jaotuskõverale on kindlasti neid EPS peal olevaid betoonplaate, mis 20 aastaga ei vaju (ehk ei märgu) kindlasti rohkem kui neid, mis märguvad ja vajuvad. Seega aritmeetilise keskmisega on meil kõik plussis. Ja nendele, kes vähe virisevad, et põrand on viltu ja ei pea sooja võib öelda, et see ongi ehitustava ja JOKK. Aga alati annab ju uue põranda ehitada - tööd ja leiba saavad kõik osalised. Priima. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Jäin mõtlema, kuna endal sarnane variant kaalumisel.
Kui välisseina näite põhjal on antud lahenduse korral veel mingisugune tuuldumine tagatud, vähemalt palgi ühest küljest, siis ujuvatesse betoonpõrandatesse ja eps-i uppuvate siseseinte korral ma seda väga ei näe, või eksin?

Kas võib siis vundamendi põrandast kõrgemale valada kartmata, et tekiks niiskuskahjustus palkseina?

[Ööbiky]

Iga kuradi naela löömisest saab terve teaduse teha.
Mul näiteks selline olukord.Vana tuulduva põranda viskasin välja.All kõva pinnas.Väga kõva,raske kaevata.valasin yhte lohku pool ämbrit vett mis imbus poole tunniga sisse.Peale seda läks labidas sisse ca 40 cm ilma tugevalt surumata.No ja mis ma nyyd teen siis???
Taon liiva täis,laksan peno peale ja betoon selga ning loodan parimat.Ja kui juhtub midagi,mis siis?Teen uuesti.

[MTÜEskuGYM]

Tere. EPS maa sees on määratud läbivettimisele. Läbivettinud EPS on määratud kokkuvajumisele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere,
hindate, et sedasi on määratud kokkuvajumisele, mis see õige käik oleks siis? mul omal sama jama aga ma võitlen siin maakivivundamendiga. valan seda sireks et EPSiga soojustada. Või peab siis kallimat asja ostma FINNFOAM plaatidega? Targemad mehed võiks nüüd siis öelda mis oleks õige.

[aadu2]

Jäin mõtlema, kuna endal sarnane variant kaalumisel.
Kui välisseina näite põhjal on antud lahenduse korral veel mingisugune tuuldumine tagatud, vähemalt palgi ühest küljest, siis ujuvatesse betoonpõrandatesse ja eps-i uppuvate siseseinte korral ma seda väga ei näe, või eksin?

Kas võib siis vundamendi põrandast kõrgemale valada kartmata, et tekiks niiskuskahjustus palkseina?

Tere
Huvitaks mindki, et kuidas siseseinte alusvöö peab 2 betoonplaadi vahele uputatuna vastu ajale? On teda mõtet sinna alles jätta või tuleks pigem asendada betooniga?
Ühestküljest on see tala küll isoleeritud vundamedist ruberoidiga ja põrandaküttega betoonplaatidest servalindiga ning jääb hoone keskel olles + temperatuuridele. Teisalt aga jääb ta ka suht ummuksisse sinna põrandaplaatide vahele.

[anderkraund]

Tere. EPS maa sees on määratud läbivettimisele. Läbivettinud EPS on määratud kokkuvajumisele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere,
hindate, et sedasi on määratud kokkuvajumisele, mis see õige käik oleks siis? mul omal sama jama aga ma võitlen siin maakivivundamendiga. valan seda sireks et EPSiga soojustada. Või peab siis kallimat asja ostma FINNFOAM plaatidega? Targemad mehed võiks nüüd siis öelda mis oleks õige.

Tere. EPS maa sees sõltub tõenäoliselt pinnasest ja veetasemest. Liivas ja sügaval asuva põhjavee korral ta võibolla isegi ei vetti aga omast kogemusest võin öölda, et sai paigaldatud eelmine suvi EPS120 Perimeeter+ ümber vundamendi kus savine niiske pinnas ja nüüd kevadel huvi pärast kaevasin ühe koha välja ja üllatus üllatus nagu käsn vett täis. Vähemasti betoonpõranda alla kasutan juba XPS plaati aga, et oleks tiba soodsam siis üks kiht XPS ja selle peale juba teine kiht EPSi.

[xil]

Kui liivakiht all, ega EPS siis oluliselt niiskust ei ima. Võib kile ka lisaks panna, kui tuju on. See ei maksa pea midagi.
Aga jätta midagi kandma kahe erineva asja, antud juhul vundamendi ja maapinna peale.. Suure tõenäosusega ei juhtu midagi, väikse tõenäosusega juhtub, kuid põhimõtteliselt selline lahendus ei kõlba mitte.