Mira x-plan ja plaatimine – probleem!

[eviar]

Köögi seina äärde (külmkapi ja elektripliidi alla) ning puupliidi ette olid planeeritud kiviplaadid. Ülejäänud osas laminaat. All igal pool nn püssiplaat (soojuse tarbeks), selle all vana laudpõrand.

Püssi plaadi peale valati Mira x-plan, mis järgmisel hommikul nägi välja nii nagu pilt 1 näitab (künkad ja veelombid).

Vesi kuivatati sama päeval (eile) ära, täna näeb pind välja nii nagu näitab pilt 2 (ühel pool valge jahune kiht + künkad + niiskuslaigud, teisel pool mingi liimjas siledam kiht niiskuslaikudega).

Kavas on homme peale valada teine kiht Mira x-plani, et siis saab siledaks ja kõik on OK ja saab edasi juba plaatima hakata
Küsimused: kas teist valamist tohib teha, kui alumine pind on selline nagu piltidel näha – niiske, ebaühtlane, erineva struktuuriga igal pool? Kas selline aluspind jääb üldse plaatide all püsivaks?

[fgh]

Mis jura see on ja kuidas selline on võimalik kokku keerata ?


Mis asi on püssiplaat Teie meeelest, poolel elanikkonnal on selleks puitkiudplaat ja teisel poolel puitlaastplaat.
Kui korrektsete nimedega asju nimetada, siis ehk jõuaks ka edasi asjaga.

Kui segu on õigesti valmistatud, siis sinna ei teki mingit vett peale mitte kunagi. Kas äkki oli segu liiga kaua ämbris ja jõudis settida ehk valati ühte otsa vesi ja teise segu. Samuti kuidas on aluspind töödeldud enne valu ?
Kui segust vesi ära kuivatada, siis pole ka tegu enam seguga. Valge värv viitab veepuudusele või sooladele.

Ilmselgelt tuleks see jama sealt minema visata. Seda ei saa stabiilseks aluspinnaks nimetada kui sinna monoliitne ennastkandev plaat peale ei tule. Kui seal plaadi ääres on need augud kruviaugud, siis on plaat ka rämedalt punsunud .

[Urmas]

Mis asi on püssiplaat Teie meeelest, poolel elanikkonnal on selleks puitkiudplaat ja teisel poolel puitlaastplaat.
Kui korrektsete nimedega asju nimetada, siis ehk jõuaks ka edasi asjaga.

On minulgi aeg-ajalt probleeme selgitamisega ja arusaamisega nende puidu jääkidest pressitud plaatidega. Minu arusaamised asjadest:
- MDF ja HDF on hästi-hästi peeneks hakitud/töödeldud puidu kiududest plaat(või lausa taaskasutusse läinud vanapaberist tehtud tselluloosi massist)
- OSB on puidu laastudest plaat
- "püssi plaat" ehk saepurust kokkupressitud plaat
MDF ja HDF-ga on mulle asjad selged, need on tõesti puidu kiududest plaadid, paksuste erinevus. Ei tea ainult, millisest paksusest HDF läheb üle MDF-ks.
OSB-ga on ka arusaamine vist ühene- see on puidu laastudest kokkupressitud plaat.
Nüüd tuleb vist see "heal lapsel mitu nime" variant. Kunagi toodeti saepurust pressitud plaate Püssis ja eks sealt see nimetus, aga minu küla ehituspoes müüakse seda PLP nimetuse all ehk kui hakata nüüd lühendit lahkama, siis oleks nagu puitlaastplaat, mis omakorda minu arusaamade järgi oleks nagu OSB. Erinevates poodides peab alati üle küsima, et kas mingite lühendite all müüja ja ostja mõtlevad ikka ühte ja sama toodet.

[Külaline]

Köögi seina äärde (külmkapi ja elektripliidi alla) ning puupliidi ette olid planeeritud kiviplaadid. Ülejäänud osas laminaat. All igal pool nn püssiplaat (soojuse tarbeks)

"Püssiplaat" soojuse tarbeks?
Kindlasti on sellise plaadi sihtotstarve midagi muud kui soojustus.

Ilmselgelt tuleks see jama sealt minema visata. Seda ei saa stabiilseks aluspinnaks nimetada kui sinna monoliitne ennastkandev plaat peale ei tule.

Fgh-ga nõus, aga samas kui kogu ülejäänud elamine on säästu-eelarvega, siis ei juhtu lähima viie aasta jooksul külmiku ja pliidi all midagi katastroofilist, kui sellele valatud jamale plaadid peale laksida.
Kui stabiilne on täna see alus, jääb tegija enda südametunnistusele.
Nii, et anna tuld.

[teadmameeskond]

Et asjadest aru saada, tuleks pöörata tähelepanu materjali omapärasele nimetusele. Pikemal uurimisel selgub, et see pole mitte mugav lühike nimi, vaid mingite sõnade esitähtedest moodustatud uus sõna.

MDF - Medium Density Fiberboard (keskmine tihedus)
HDF - High Density Fiberboard (kõrge tihedus)
OSB - Oriented Strand Board (niiskuskindlus)
PLP - Puit Laast Plaat ehk siis see teie PÜSSIPLAAT (saepuruplaat)
ja siis on veel eraldi puitkiudplaat, mis on sisuliselt soome papp.

Vineeri te teate ikka eks?

Seal on siis puiduspoonid üksteisega risti kokku liimitud.

Need terminid tegin ma juba eelmise sajandi lõpus selgeks, kui autosse valisin kõlarikasti jaoks materjali.

[ifffff]

Kui juba targutamiseks läks, siis lisaks veel omapoolt juurde, et arusaam, et OSB on niiskuskindel ei pruugi ka alati paika pidada. OSB plaati on 4 erinevat sorti. Tähistatakse vastavalt OSB-1 kuni OSB-4.
OSB-1 Kasutamiseks kuivades oludes, ei ole koormusttaluv.
OSB-2 Kasutamiseks kuivades oludes, talub koormust.
OSB-3 Niiskuskindel, talub koormust. OSB-3 on kõige enimlevinud OSB plaat, ehk siis see mida keskmine eestlane teab OSB plaadina.
OSB-4 Niiskuskindel, suurendatud koormustaluvusega.

Neid niinimetatud MDF-e on tegelikult kolme sorti:
LDF - Mahukaaluga alla 650 kg/m3
MDF - Mahukaaluga 650-800 kg/m3
HDF Mahukaaluga üle 800kg/m3

Ja soome papp pole midagi muud kui venelase vorbitud kõver ja laines HDF plaat.

Vineer pole kah ainult vineer kui selline. Ka vineeril on erinevaid sorte, millest võiks juba lausa essee kirjutada, aga see jäägu teiseks korraks.

[fgh]

Ja kui vaatleme soome papi tootmist, siis saame teada, et tegu on maagiline HDF plaadiga.

Siisleiame veel puitkiudplaatides pehmed kiudplaadid ehk tuuletõkked ja immutamata plaadid. Ja kui pooled inimesed ajavad sassipehme kiudplaadi ja puitlaastplaadi, siis antud probleemile lahendust ei oskagi pakkuda.

Vaevalt, et keegi PLP soojustusena kasutab , siis ehk on kasutatud pehmet kiudplaati antud probleemis.
Ehk teeks kindlaks mis toimub mitte ei targutaks niisama

[Urmas]

Vaevalt, et keegi PLP soojustusena kasutab , siis ...

Mine sa hulle tea?

All igal pool nn püssiplaat (soojuse tarbeks), selle all vana laudpõrand.

[fgh]

Ja sellest ka m u oletus, et selle valu all on pehme kiud plaat .