2. korruse põrandaküte kipsivaluga või kipsplaadiga?

[Külaline]

Ehk oskab mõni inimene sellest kipsivalust rääkida, või on mõistlikum ikkagi eelpool mainitud kipsiribade juurde jääda.
Tänan.

valu nagu valu ikka ja mingi imemaetrjal ei ole ja kartma seda ei pea, hind sõltub seal kõige rohkem vast asukohast kus sul valada vaja ja nagu betoonigagi alla 70m2 sul keegi midagi valama ei taha tulla, maht liiga väike. hind ka samas suurusjärgus betoon + armatuuri kuluga ja võibolla tsipa kallimgi. teenus iseenesest toimis ja töö tehti kiirelt ja puhtalt.

[meelis11]

Vabandan, et natuke teemasse sisse sõidan, aga ei hakkaks uut teemat tegema, sest endal umbes sama töö ees ootamas. Põrand on puitlaagidel75x200 vahega 600 ja sille 3m. Mõtlesin valada terve põranda kipsiga, ehk siis 4-5cm plaadi. Vaatasin kipsivalu.ee kodulehte ja seal küll ilus jutt. ei ole vaja mingit armeerimist ega midagi. pidi saama poole õhema kihi juures sama vägeva põranda kui betoonil ja saab valada ka puidust vahelagedele. Plussiks veel, et salvestab ka sooja.Küttetoru lappaks ise maha. Kahjuks pole seal ühtegi hinda, et mis selline asi maksma võib minna, sest jutt tõesti ilus, liigagi ilus, et tõsi olla?
Ehk oskab mõni inimene sellest kipsivalust rääkida, või on mõistlikum ikkagi eelpool mainitud kipsiribade juurde jääda.
Tänan.

Aga võta telefon kätte ja helista neile
Ma helistasin, min soovitatud kiht oli 4cm, sellise paksuse korral ruutmeeter maksis ca 24EUR, vist km ka veel otsa, täpselt ei mäleta, küsisin 80-85m2 katmise kohta pakkumist - igatahes oleks see põrand ca 2400eur maksnud ainult kipsivalu eest, pluss toru veel lisaks. Ma arvasin, et kipsivalu lahendus tuleb soodsam kui floore/tycroc jms fooliumiga penoplaadi lahendused (nende lehelt jääb mulje, et soodne lahendus), tegelikult aga hind isegi kallim m2 kohta. Minul selle lahenduse kohta huvi kadus, kui on vaja kerget põrandat, siis ise läheks tycroc plaadi peale.

[Külaline]

Minul selle lahenduse kohta huvi kadus, kui on vaja kerget põrandat, siis ise läheks tycroc plaadi peale.

ega odavalt midagi ei anta muidugi , see tycroc plaat vist ainult plaadi hinnana (esimene googlist leitud hind ~20eur m2), floore kindlasti kallim ja samas selle lahendusega sul 0 termomassi , kipsivaluga tuleb termomassi natuke rohkem kaasa. Kui juhtub keskmine eesti puidust ja villast kuut , siis teromass ainult abiks , kui konstruktsioon välja kannatab.

[Külaline]

Eks ma ikka oleks helistanud, aga lihtsalt mõtlesin, et ehk on kellelgi isiklikke kogemusi kipsivaluga, et kas on ikka nii vägev toode nagu lubatakse. Natuke googeldasin ka, aga huvitaval kombel pole sellel kipsivalu.ee pundile konkurente. Muidu 24cm 4cm eest päris krõbe, kui sinna veel käibekas ka otsa panna+ objekti asukoht 150km Tallinnast. Tundub, et jään kipsiribade või jaotusplaatide peale, saab ise paigaldatud vähemalt.

[Külaline]

Mul on mõlemad lahendused. Ostsin buumiaegse aretuse, betoonpõrandad olid sisse valatud kuid nii ebatasased kui üldse veel võimalik, lisaks puudus küttesüsteem.
Kuna põrandapinda sai tõsta vaid 60mm koos kattega, siis muud varianti peale kipsivalu ei jäänud. Keskmiselt on valukihi paksus >40mm, suuremates lohkudes isegi >60mm. Valu pinda 94m2. Betoonile keriti maha mingi mummuline õhuke fooliumkiht ja seinaääred kaeti õhukese isekleepuva penoribaga. Torumees keeras toru maha torukinnitustega ja kipsivalu tegi ise ülejäänu. 3-4h umbes läks valamine, peale sai minna järgmisel hommikul. Kuivas mingi nädala ehk. Spetsiifiline lõhn on sellel, see oli päris tükk aega toas. Omaette ooper on kipsipritsmete seinalt mahahõõrumine kuna ma otsustasin seina kaitsekilede pealt kokku hoida.. Kipsivalule maksin tonni hinna alusel - niipalju kui kulus, selline tuli arve, minu puhul oli 2,6K kopikatega. Töö ja aeg olid neil sinna sisse juba arvutatud. Torude peal on 20mm kipsi, ilusti ühtlaselt läheb soojaks, jalaga külma-sooja kohta põrandal tunnetada ei suuda.

Teisele korrusele tehti kipsiribadega, kaks tuba ja vannituba. Kokku 50m2. Maksis 800 euri koos tööga, sh toru maha keerutamine. Hange.eest leidsin need. Töötab samamoodi nagu allkorrusel, mingit vahet ei tunne. Allkorrus plaaditud, teisel on parkett + vannitoas plaat. Külma ilmaga lasen 32 kraadi peale, tagasi tuleb 28 kraadi. Toas 25 kraadi. Kuna mul pole võimalust tsoone erladi regullida, siis alumine plaaditud korrus võiks saada isegi madalamat temperatuuri sest all läheb väga palavaks. Paraku parkett isoleerib päris olulise osa soojusest ära ja kui temperatuuri maha keeran, jääb üleval jahedaks.

[Külaline]

Suur tänu vastuse eest. Kui erilist vahet ei tunneta soojuse osas, siis milleks maksta oluliselt rohkem valu eest. tundub, et jäängi kipsiribade lahenduse peale, sest olen seda ise paigaldanud paar korda ja midagi keerulist seal küll pole. Ja hoiaks ilusasti tööraha pealt kokku. arvan, et kui tekiks kipsivalu.ee meestele reaalselt konkurente, siis langeks ka hinnad.
Samas tõenäoliselt saab ka väiksemad toad ise valatud, sest nagu aru saan siis kasutavad nad tavalisi knauf põranda segusid, ainus häda, et kips kuivab kiiresti ja ei jõua nii palju hagu anda ja neil spets pump mis segu edasi annab, teine mees auto kastis ja viskab segu masinasse. Umbes nii olen ise aru saanud. Mõni rendifirma võiks ehk sellise asja enda tootevalikusse võtta. Vanasti sai ju lae peale villa ka ainult spets firmade kaudu puhuda, nüüd saab cramost rentida.
Võibolla panen puusse, aga arvan, et kui masin olemas, siis pole see kipsi lodistamine ka suur probleem.

[fgh]

Kui valida on see xps alusplaat ja kipsplaat, siis soojustatud piirde korral on mõistlik tõesti kasutada kipsi. Samas saab seda hajutusplaati paigaldada ilma xps aluseta otse roovide vahele, siis hajutusplaat ja mõni lisa roov ongi kogukulu. Antud situatsioonis on see kuluefektiivsem ja kiirem lahendus kui arvestame tervikut. Hindu ei viitsi otsima hakata, aga kindlasti on odavam kui plaadiliimid, kipsid ja muu vajalik kokku ning pind ei tõuse . Võtke telefon ja tehke päring.
Kui majas tõepoolest salvestust vaja, siis pole ka kipsplaat teab mis salvestaja.

Kipsplaadi puhul, aga palun unustage see freesimine ära ja kasutage mõistlikke ja valmis lahendusi. Antud konstruktsioonis on pealmise plaadi terviklikkus ülimalt oluline monoliitse põranda saavutamiseks. Vedel kips ei liimi elu sees neid plaate terviklikuks ja temperatuurimuutused teevad esimese kütmisega selle põranda praguliseks. Samuti liimitakse kõik plaadid plaadiseguga teineteise külge ning ~kruvitakse aluspõrandasse kinni läbi kõigi kolme plaadi ! Kipsiribade paigaldamine käib samuti plaadiseguga ja kruntimisel on väga oluline eesmärk nende tööde juures.

Kui soov ratsida, siis tehke need ribad 13mm gek ja 9mm gts plaadist ning kasutage pealmise kihina 15mm põrandakipsi. Selliselt mahute oma piiridesse ja kipside tugevus jääb parem kui see läbifreesitud asi.

[Külaline]

Kipsplaadi puhul, aga palun unustage see freesimine ära ja kasutage mõistlikke ja valmis lahendusi. Antud konstruktsioonis on pealmise plaadi terviklikkus ülimalt oluline monoliitse põranda saavutamiseks. Vedel kips ei liimi elu sees neid plaate terviklikuks ja temperatuurimuutused teevad esimese kütmisega selle põranda praguliseks. Samuti liimitakse kõik plaadid plaadiseguga teineteise külge ning ~kruvitakse aluspõrandasse kinni läbi kõigi kolme plaadi ! Kipsiribade paigaldamine käib samuti plaadiseguga ja kruntimisel on väga oluline eesmärk nende tööde juures.

ausalt, jabur jutt.
kui suur on kipsi soojuspaisumine?
mis asi sul seal pragunema hakkab, eriti plaatidega lahendusse freesitud soonte puhul? kipsplaati ei panda otse roovile, vaid eeldab aluspinda, olgu selleks tihe laudis, osb või mis iganes sile aluslahendus. ei ole vaja kruvida plaate aluspõrandasse, ei ole vaja liimida. piisab kui plaadikihid on omavahel liimitud või kinnitatud. kui kasutad täiteks kipsivalu fe50/fe75 siis selle paisumise/kahanemisomadused on võrdväärsed plaadi materjaliga ehk ei pragune, ei mõrane. kui kasutad täiteks betoonil baseeruvat tasandussegu, võib mingil määral tekkida paisumine/kahanemine kuid seegi on nii minimaalne et midagi ei mõjuta.
kipsi puhul on reageerimine vähemalt 2x kiirem kui betoonil. kipsi kiht - vahet pole kas valatud monoliitne, ribadega või freesitud plaatidesse - olgu minimaalselt 30mm paks. see on võrdväärne 70mm betoonikihiga tugevuselt, omamata armeeringut jms.

[Külaline]

Kas ma saan õigesti viimasest postitusest, ehk siis kas tõesti on kipsiribadel lahendus sama hea kui monoliitne kipspõrand. Et siis teoreetiliselt saaksin sama hea põranda kui kipsivalu mehed teevad suure raha eest. Põrand oleks laakidel, sellele põranda osb, alla mingine isolatsioonimaterjal(fooliumilaadne) Põrandale siis kipsiribad, mille vahel jooksevad küttetorud. Valan knaufi põrandaseguga vahed täis+paar cm peale ja korras. Kas sain õigesti aru. Selline lahendus oleks päris hea, kui toimiks, sest arvan, et materjali suudaks sebida oluliselt odavamalt kui kipsivalu.ee pakub. Kui selline lahendus nagu eelkirjutaja välja pakkus, toimib siis tasuks ehk proovida?

[Külaline]

Jah aga..
40kgst kotist saad umbes 20 liitrit valusegu, 20m2 tuba 40mm valu = min 40 kotti. Käsitsi seda kogust mõistliku ajaga läbi segada ja valada ei jõua, enne hakkab tarduma. Ühtlase tulemuse saamiseks peaksid suutma kogu pinna ära valada ja siledaks tampima-loksutama sest valusegu ei ole nii valguv et päris isetasanduvaks seda kutsuda.

[Külaline]

eks ta vist keeruliseks läheb jah, vaatasin, et tunni jooksul peab maha saama segu, samas päris 40mm ei tule sest kui panna topeltkipsi ribad , siis selle võrra kulub vähem segu ja aega, aga eks ta keeruline ole jah. Huvitav tõesti, et terves Eestis peale ühe firma sellise asjaga ei tegelda, või siis rendifirmad ei paku masinat. Arvan, et turgu jätkuks küll sellistele ettevõtetele.

[Külaline]

see polegi nii lihtne kui pealtnäha paistab - vajad piisavalt võimekat pumpa, suurt kruvisegistit kuhu keegi stabiilselt peale loobib. 40 kilostega ei jõua seda pumpa toita, tonniste kottide liigutamiseks peab juba kraanat kasutama.

[fgh]

Kipsplaadi puhul, aga palun unustage see freesimine ära ja kasutage mõistlikke ja valmis lahendusi. Antud konstruktsioonis on pealmise plaadi terviklikkus ülimalt oluline monoliitse põranda saavutamiseks. Vedel kips ei liimi elu sees neid plaate terviklikuks ja temperatuurimuutused teevad esimese kütmisega selle põranda praguliseks. Samuti liimitakse kõik plaadid plaadiseguga teineteise külge ning ~kruvitakse aluspõrandasse kinni läbi kõigi kolme plaadi ! Kipsiribade paigaldamine käib samuti plaadiseguga ja kruntimisel on väga oluline eesmärk nende tööde juures.

ausalt, jabur jutt.
kui suur on kipsi soojuspaisumine?
mis asi sul seal pragunema hakkab, eriti plaatidega lahendusse freesitud soonte puhul? kipsplaati ei panda otse roovile, vaid eeldab aluspinda, olgu selleks tihe laudis, osb või mis iganes sile aluslahendus. ei ole vaja kruvida plaate aluspõrandasse, ei ole vaja liimida. piisab kui plaadikihid on omavahel liimitud või kinnitatud. kui kasutad täiteks kipsivalu fe50/fe75 siis selle paisumise/kahanemisomadused on võrdväärsed plaadi materjaliga ehk ei pragune, ei mõrane. kui kasutad täiteks betoonil baseeruvat tasandussegu, võib mingil määral tekkida paisumine/kahanemine kuid seegi on nii minimaalne et midagi ei mõjuta.
kipsi puhul on reageerimine vähemalt 2x kiirem kui betoonil. kipsi kiht - vahet pole kas valatud monoliitne, ribadega või freesitud plaatidesse - olgu minimaalselt 30mm paks. see on võrdväärne 70mm betoonikihiga tugevuselt, omamata armeeringut jms.

Pean Teiega nõustuma, Teil on tõesti absoluutselt jabur jutt.

Väita freesitud soontega lahendust sama monoliitseks kui tervikut plaati või tervikut valu on absurd.
Esiteks on freesimine juba välistatud või töömahukuselt välistatud tootja juhendi järgi mis nõuab 3x küttetoru diameetrit kipsi ribade vaheks. Teiseks puudub kips põrandasegul sisuliselt liimimisvõime kipsplaadi ühendusega ja see töötab samadel põhimõtetl kui betoon. Materjal võib samaväärne oma omadustelt olla, aga see ei puutu süsteemi toimimises praegu teemasse.

Kipsplaadid paigaldatakse harvroovile sammuga maksimaalselt 300mm, antud teemas ei puutu see ka teemasse, sest aluspinnaks on osb plaat.

Antud tarindi süsteemis on plaadid alati ja ka tulevikus kinnitatud liimi ja kruvidega. Palun näidake üks juhend kus lubatakse vastupidist. Vaatasin veel ekstra tootja käsikirjast üle, siia seda ümber ei viitsi trükkima hakata. Viide soomekeelsele lingile, sest eest knauf on oma materjali eemaldanud. http://knauf.fi/fileadmin/user_upload/a ... evytys.png
Kasutage google translate ja saate aru küll.

Teine teema on terviklik armeeritud põrandakipsplaaty vs õhuke fe 50 valu. fe50 on ilma armeerkiuta ning ei ole võrreldav plaadiga. Tootja juhiste järgi peaks küttetoru peal olema suurem kui 35mm segu http://www.knauf.ee/et/tooted/fe-50-lar ... -tab_901_1 .

Aga noh mis me oskame öelda tootjad on ju katsetanud aastaid neid susteeme ja rämedalt puusse pannud ja anonüümne külaline on targem kui teadlased, insenerid ja aastakümned kogemusi. Olen ka ise neid pudisevaid ja liikuvaid ning krudisevaid põrandaid vaatamas käinud, milleks sellist saasta vaja on ?


Väidan, et faktid on :
Ribad ja plaadid kleebitakse või liimitakse ja kruvitakse aluspõrandasse.
20mm fe50 valu ei ole oma omadustelt sama tugev nagu on 15mm põrandakipsplaat.
Kipsplaadi ribad koos täite seguga ei saa kunagi olla omadustelt samad mis monoliitvalu või monoliitplaat.


Kui mõni väide ei meeldi siis palun lükake need ümber tõsiselt võetavate faktidega mitte naised saunas rääkisid jutuga.

Lõppkokkuvõttes jääb valik muidugi omaniku enda otsustada kas ta kuulab anonüümset külalist number üks või anonüümset külalist kolme tähemärgiga ja tootjaid. Vahe on lihtsalt selles, et üks lahendus kestab 50 aastat ja teine heal juhul 10 aastat, maksumus on neil sama.

[Külaline]

milleks on osb peal vajalik aluspõrandsse kinnitamine ja armeering valul? kuhu see kiht ära liigub või mureneb? fe50-st tehakse valukihte. faktid on toimivad lahendused, mis töötavad - nii lihtne see ongi.

[fgh]

Selektiivne lugemisoskus on väga huvitav omadus inimestel.

Aga milleks osb laagidele kinnitatakse ja miks keraamilisel plaadil segu all on jne, poleks ka nagu vaja, gravitatsioon hoiab ju põrandal neid?

Fe50 on hea materjal ja kasutatakse valamisel, aga ikkagi vastavalt juhistele. Kuhugi kipsi ribade vahele valada õhukesi kihte pole võrreldav monoliitse massiga isegi ligilähedaselt.

[ermik]

Mis oleks mõistliku hinnaga tasandussegu, mida kipsiribade vahele valada?

[mhmh]

Väga hea segu on Knauf FE 50 Largo. Seda kasutavad ka kipsivalu.ee tüübid.

http://www.knauf.ee/et/tooted/fe-50-largo.html

Ise tegin teise korruse põranda nii, et 35mm laudpõrand nakkedispersiooniga üle, voolik plastikklambriga maha. Mingeid kipsiribasid ei pannud ja otse segu peale. Toimib väga hästi ja väga lihtne oli valada. Kihi paksus tuli ca 40mm. Valasime sektorite kaupa, sest segu kuivab päris kiiresti.




Kokku pind oli ca 35m2. Segu kulu 68 kotti, koti hind 7,74€

[mkubi]

Tubli töö ! Kas armatuuri polnud vaja ?

[mhmh]

Tubli töö ! Kas armatuuri polnud vaja ?

Armatuuri ei saanud kasutada jah, sest siis oleks kiht liiga paksuks läinud.

[Külaline]

Tubli töö ! Kas armatuuri polnud vaja ?

see segu ei vajagi armatuuri

[Külaline2]

Kas OSB peale enne torude panekut fooliumpaberit ei ole vaja panna. Peegeldaks sooja paremini üles?

[Fibor]

Pole vast suurt pointi. Osb vahed teibi ära, toru peale ja kipsivalu peale või siis kipsplaadi jupid vahele, kuidas keegi.

[Külaline]

Kas keegi oskab siin ka palun öelda millise isevalguva seguga tohib kipsivalu tasandada kui jääb natuke ebaühtlane?